Kunstnik Lemming Nageli ainsas ja kohe Betti Alveri nimelise debüüdiauhinna pälvinud luuleraamatus leidub niisugune „tatsipau“: „Võtke elult, mis võtta annab, ja pange tagasi.“
Sõber Lemmingut mälestades tulekski alustada sellest, mida ta siis tagasi pani. Et ta ise võttis elult, mis võtta annab, selles polnud kellelgi kahtlust. Paraku võttis just elu oma rängal kombel palju ka temalt endalt, küll isiklikult, küll üldiselt. Seetõttu oli ta väga uhke ja õnnelik, kui sai 2009. aastal oma isikupärase,…
Enn Soosaar, Nuripidine aastasada. Ajast isast ja teistest. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 229 lk.
Mälestuste lugemine on huvitav, vanema inimesena meeldib see mulle üha rohkem, aga – mida on neis arvustada? Jah, minagi tean seda Hageri maja, kirikut ja surnuaeda, millest kirjutab Enn. Need kõik olid mu kodupaiga lähedal. Aga ma mäletan ka seda, et erinevalt muust seltskonnast olid paljud usuinimesed, nagu ka mu mitmed sugulased, nõukogude ajal nagu elust välja lülitatud.…
Ajaloolaseks õppinud Andrei Hvostov pole päris ajaloolasena vist palju uurimusi kirjutanud. Ta läks tööle ajakirjandusse ja on äratanud tähelepanu, mõnikord mõnda ka ärritanud oma poliitiliste analüüsidega, aga igatahes on tegu huvitava isiksusega. Nüüd on ta kaldumas ajakirjanduse asemel hoopis kirjandusse. Äsja pärjati ta jutt Tuglase auhinnaga.
Vaidlusi põhjustas Hvostovi „Mõtteline Eesti”, aga selle kommenteerimiseks pole ma piisavalt kompetentne – on rohkem päris ajaloolaste asi.
Kriteeriumi suund on tähtis seetõttu, et ta näitab, et maailmas mõeldakse ka teistmoodi ja teistelt alustelt, kui oleme oma igapäeva postmodernistlikus kudrutamises harjunud.
Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007. Toimetaja Peeter Helme, Tallinn 2007. 191 lk.
1996. aastal ilmus K.-O. Veskimäe sulest mahukas raamat tsensuuri toimimisest ENSVs. Nüüd on tulnud järg “Kuidas valitseti ENSV-d”, mis põhineb EKP KK büroo istungite stenogrammide analüüsil. Tegu on väga hea ja vajaliku raamatuga, mida on tehtud kannatlikult ja suure tööga. Mul hakkavad juba hambad valutama, kui 1989. aastast saadik arutatakse, kas Päts ja Laidoner toimisid õigesti või kas Uluots polnud mitte sakslaste teenistuses. Mõned ajaloolased võivad seda teemat ilmselt veel…
1940. aastast alates on meil olnud suhteliselt ühtne korruptiivne moraalilagedus
Kohe-kohe on käes 16. oktoober, möödub 100 aastat 1905. aasta veresaunast Tallinnas Vene turul. Oleme ajakirjas Tuna juba kolmandat numbrit järjest neid aegu meenutanud ja käsitlenud ning järg on veel tulemas. Selle sündmuse algupärane mälestusmärk on paraku Rahumäe kalmistul ja seda asendab Adamsoni plagieeriv taunokangrolik “taksohääletaja”, mille kohta Jaan Kross kirjutas kunagi toreda paroodilise poeemi “Adamsoniaad”. Midagi ei muutunud toona ega…
Putin on sunnitud tõstma 9. mai profiili, aga Eesti poliitikud hämavad selle ümber.
Venemaa 9. mai võidupüha suurejooneline ja külalisrohke tähistamine on kergitanud Balti riikides ja mujalgi nii välis- kui ka sisepoliitilisi kirgi. Eestis on keskendutud peamiselt Teise maailmasõja eelse ja järgse ajaloolise tõe taastamise vajadusele ning sisepoliitilistele probleemidele. Siia on vähe lisada.
Eesti vajab pikaajalisi strateegiaid, mis tagaksid kodanikele kindluse tuleviku planeerimisel.
2004. oli liigaasta, Ateena olümpia-aasta, aga ka ajalooline aasta, mil Eesti Vabariik sai NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. See kõik peaks andma alust valdavalt rahulolevateks aastalõpukommentaarideks.
Hellar Grabbi juubeliks on TPÜ Akadeemilises Raamatukogus valminud näitus ?Vabal häälel. Hellar Grabbi 75? . Kultuuri- ja kirjandusajakirja Mana toimetaja ja väljaandja 1965 ? 1999, sadade artiklite autor väliseesti perioodikas ja alates aastast 1989 ka siinsetes väljaannetes, Vabadusraadio ja Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete poliitika- ja kultuurikommentaator, aastakümneid eraldi eksisteerinud kahe eesti kultuuri tutvustaja ja ühendaja ka isiklike kontaktide kaudu. Hellar Grabbit võib pidada rahvusliku mõtte- ja kultuurisilla rajajaks kodu-…
?Söerikastaja?. Lavastaja Peeter Simm, operaator Jüri Suurevälja, helioperaator Jaak Elling, diktoritekst Kristiina Ross, montaa? Sirje Haagel ja Lauri Laidna, produtsendid Enda Lehtmets ja Märten Kross. Lege Artis Film, 2004. 70 min. Esilinastus 16. september 2004.
Vähemalt 1970. aastaist peale (Eestis küll hiljem), kui vallandusid hõisked postmodernismi ajastu saabumise üle ja nn. suured narratiivid kuulutati lõppenuks, kui lööksõnadeks muutusid ?dekonstruktsioon? ja ?teine?, polegi enam modernismile võrdseid, kas koolkonnamüüdile või isiksuslikule egole (sellele ?esimesele?) toetuvaid ning kogu maailmas üldtunnustatud kunstiteoseid sündinud. Kõik on piisavalt dekonstrueeritud, eneseirooniline, ajakajaline ?siin ja praegu? toimuv etendus, millest jääb ehk mõningane mälestus, mitte üleajaline tähendus, mitte pisut salapärane mütologeem. Keegi ei uuenda…
Igasugu poliitiliste kampaaniate eel ja ajal satub teravdatud tähelepanu alla peale poliitikute ka ajakirjandus. Ringhäälingunõukogu liikme ajast on meelde jäänud erakondlike liikmete huvi nn. tasakaalustatud eetriaja vastu, mida kiivalt kaitsti ja valimiste puhul ka väga täpselt mõõdeti. Väljaspool neid kampaaniaid ei huvitanud avalik-õigusliku infokanali sisu peale mõne kultuuritegelase ülejäänuid just mitte liiga palju. Aga see kõik polnud üllatus.
Eesti ajakirjanike üks lemmikteemasid on olnud nad ise ja nende töö. Ei…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
