Meie korpus, leegion ja rügement
Jalaväerügemendi nr 200 69. aastapäevaks 8. veebruaril 2013. aastal
Teise maailmasõja keeristes sai eesti rahvas endale kolm erinevate traditsioonidega sõjaväelist üksust. Need olid korpus, leegion ja rügement, ehk siis Punaarmee 8. Eesti laskurkorpus, Saksa Waffen-SSi Eesti leegion ja Soomes jäägriliikumise eeskujul loodud jalaväerügement nr 200. Nii korpus, leegion kui rügement on küll, ladina juurtega mõisted,…
Teise maailmasõja keeristes sai eesti rahvas endale kolm erinevate traditsioonidega sõjaväelist üksust. Need olid korpus, leegion ja rügement, ehk siis Punaarmee 8. Eesti laskurkorpus, Saksa Waffen-SSi Eesti leegion ja Soomes jäägriliikumise eeskujul loodud jalaväerügement nr 200. Nii korpus, leegion kui rügement on küll, ladina juurtega mõisted,…
4 minutit
Vabastatud Siegfried
Tarantino võtab ajaloost müüdi, hakkab sellega mängima ja astub nõnda rahvusliku eneseteadvuse konnasilmale.
Mängufilm „Vabastatud Django” („Django Unchained”, USA 2012, 165 min), režissöör ja stsenarist Quentin Tarantino. Osades Jamie Foxx, Christoph Waltz, Leonardo DiCaprio, Samuel L. Jackson jt. Linastub Tallinna, Tartu ja Narva kobarkinodes.
Sakslasest pearahakütt King Schultz vabastab ori Django, et see aitaks tal tabada tagaotsitavaid. Algab…
Mängufilm „Vabastatud Django” („Django Unchained”, USA 2012, 165 min), režissöör ja stsenarist Quentin Tarantino. Osades Jamie Foxx, Christoph Waltz, Leonardo DiCaprio, Samuel L. Jackson jt. Linastub Tallinna, Tartu ja Narva kobarkinodes.
Sakslasest pearahakütt King Schultz vabastab ori Django, et see aitaks tal tabada tagaotsitavaid. Algab…
6 minutit
Filmimaa Iisrael lähivaates
Iisrael on filmimaana meile suhteliselt tundmatu. Ometi valmib selles riigis igal aastal keskmiselt 14 mängufilmi, 300 tundi telefilme ja 100 tundi dokumentalistikat. Esinduslik valik filmiparemikust on jõudnud ka Pimedate Ööde filmifestivalile.
Pole mingi saladus, et XX sajandi jooksul maailma kultuurielus silma paistnud persoonide seas on palju juudi rahvuse esindajaid. Väidetavasti tegutseb neid kõige rohkem just filminduses…
Pole mingi saladus, et XX sajandi jooksul maailma kultuurielus silma paistnud persoonide seas on palju juudi rahvuse esindajaid. Väidetavasti tegutseb neid kõige rohkem just filminduses…
3 minutit
Taibud, klounid, sõdurid ja mesilased
„Vabariigi kodanikud” ETVs teisipäeviti kell 20.05.
ETV kodulehel on mõtlevale kodanikule suunatud Aarne Rannamäe juhitud vestlussaadete sari „Vabariigi kodanikud” liigitatud päevakajaliste saadete rubriiki. Samasse jaotusse kuuluvad veel „Aktuaalne kaamera”, „Riigikogu infotund”, „Foorum” ja „Välisilm”, aga mitte „Pealtnägija”, mille leiame märksõna „elusaated”, ERRi kodulehel koguni „infoteinmenti” alt. „Vabariigi kodanike” otsesaateline sari käivitati juba 2007. aastal.…
ETV kodulehel on mõtlevale kodanikule suunatud Aarne Rannamäe juhitud vestlussaadete sari „Vabariigi kodanikud” liigitatud päevakajaliste saadete rubriiki. Samasse jaotusse kuuluvad veel „Aktuaalne kaamera”, „Riigikogu infotund”, „Foorum” ja „Välisilm”, aga mitte „Pealtnägija”, mille leiame märksõna „elusaated”, ERRi kodulehel koguni „infoteinmenti” alt. „Vabariigi kodanike” otsesaateline sari käivitati juba 2007. aastal.…
4 minutit
Sinivalge dopingukultuuri tähtteos
Dokumentaalfilm „Sinivalge vale” (Soome 2012, 119 min), režissöör Arto Halonen, stsenaristid Arto Halonen ja Kevin Frazier. Linastus 27. I Kumu auditooriumis „Docpoint’i” kavas.
„Sinivalge vale” keskmes on 2001. aasta murdmaasuusatamise MM-võistlused Lahtis, täpsemalt kuue Soome suusataja vahelejäämine dopingukontrollis ning sellele järgenud skandaalid ja kohtuprotsessid. Viimased käivad tänaseni.
Kuigi filmi tutvustuses võrreldi seda ETV seriaaliga „Alpimaja”,…
„Sinivalge vale” keskmes on 2001. aasta murdmaasuusatamise MM-võistlused Lahtis, täpsemalt kuue Soome suusataja vahelejäämine dopingukontrollis ning sellele järgenud skandaalid ja kohtuprotsessid. Viimased käivad tänaseni.
Kuigi filmi tutvustuses võrreldi seda ETV seriaaliga „Alpimaja”,…
4 minutit
Arhitektoon – ideaalne arhitektuur
17. veebruarini saab arhitektuurimuuseumi keldrisaalis vaadata Leonhard Lapini näitust „Ainult arhitektoonid”, mille kuraator on Holger Rajavee. Arhitekti ja kunstniku 65 sünnipäeva puhul on soolalao keldrivõlvide alla koondatud erimastaabilised arhitektoonid, alates 1976. aastal loodud monumendist Tallinnale. Viimased näituse eksponaadid on valminud läinud aastal. Nii mõnigi näituse fotodel esitatud arhitektoon on tänaseks kadunud, paljud on…
2 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Piia Ruber
Aasta alguse intervjuu Eesti Disainerite Liidu esimehe Ilona Gurjanovaga
Disainerite liidust ei ole palju räägitud. Millal see liit loodi, kes sinna kuuluvad ja millega liit põhiliselt tegeleb?
Disainerite liidu rakuke loodi nõukaajal,…
Aasta alguse intervjuu Eesti Disainerite Liidu esimehe Ilona Gurjanovaga
Disainerite liidust ei ole palju räägitud. Millal see liit loodi, kes sinna kuuluvad ja millega liit põhiliselt tegeleb?
Disainerite liidu rakuke loodi nõukaajal,…
8 minutit
Üks ühele arhitektuur, 10% metsikum
Veronika Valgu vestlus arhitekt Sami Rintalaga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hiljuti Tallinnas soome arhitekt ja kunstnik Sami Rintala, kes rääkis oma loengus „Primitiivne, olemuslik ja ürgne arhitektuur” ehituskunstist kui keelest või väljendusvõimalusest, mis vastab inimese bioloogilisele vajadusele. Sami Rintala lõpetas arhitektuuriõpingud Helsingis 1999. aastal. Tema loomingust õhkub ühiskonnakriitilist meelt, looduslähedust ja…
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hiljuti Tallinnas soome arhitekt ja kunstnik Sami Rintala, kes rääkis oma loengus „Primitiivne, olemuslik ja ürgne arhitektuur” ehituskunstist kui keelest või väljendusvõimalusest, mis vastab inimese bioloogilisele vajadusele. Sami Rintala lõpetas arhitektuuriõpingud Helsingis 1999. aastal. Tema loomingust õhkub ühiskonnakriitilist meelt, looduslähedust ja…
5 minutit
Mida märgib peak science?
Teaduslik progress ei saa igavesti kesta.
Õigupoolest on kohatu panna eesti kultuurilehe artikli pealkirja ingliskeelne mõiste. Põhjuseks on ikka see, et autor ei tea täpset tõlkevastet. Otsetõlkekatse „tippteadus” annaks midagi muud. Siinses tähenduses on peak science arvatavas suguluses laiemalt tuntud terminiga peak oil (ee naftatipp). Energeetika tulevikust rääkides ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et…
Õigupoolest on kohatu panna eesti kultuurilehe artikli pealkirja ingliskeelne mõiste. Põhjuseks on ikka see, et autor ei tea täpset tõlkevastet. Otsetõlkekatse „tippteadus” annaks midagi muud. Siinses tähenduses on peak science arvatavas suguluses laiemalt tuntud terminiga peak oil (ee naftatipp). Energeetika tulevikust rääkides ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et…
5 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
ANTON KÜÜNAL
Tallinna Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „специфика оперного либретто как текста: на примере опер на библейские сюжеты (россия, вторая половина xix в.)” („Ooperilibreto kui teksti eripära: piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool)”)
http://e-ait.tlulib.ee/295/1/kuunal_anton.pdf
Juhendaja: prof Irina Belobrovtseva
Oponendid: prof Jaan Ross (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja PhD Andrei Rogatševski (Glasgow Ülikool)
Doktoritöös on esitatud…
Tallinna Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „специфика оперного либретто как текста: на примере опер на библейские сюжеты (россия, вторая половина xix в.)” („Ooperilibreto kui teksti eripära: piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool)”)
http://e-ait.tlulib.ee/295/1/kuunal_anton.pdf
Juhendaja: prof Irina Belobrovtseva
Oponendid: prof Jaan Ross (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja PhD Andrei Rogatševski (Glasgow Ülikool)
Doktoritöös on esitatud…
6 minutit
Peenem sõna ikka parem – olgu või kole
Äsja võitis ERRi uudisteportaali kolesõnade paraadi eelmise aasta uudissõnana „validaator”. Tegelikult on kahejalgsed validaatorid (küll valideerijate nime all), kes teadusasutusi, kõrgkoole, muusikakollektiive jms haritud elu juurde kuuluvaid ettevõtmisi tegevuskõlblikuks on tunnistanud, Eestis ringi liikunud juba peaaegu inimpõlve jagu aega. Paistab, et inetused kõrgkultuuri sõnavallas ei häiri kedagi, eriti mitte kultuuriinimesi endid, kes…
1 minut
Õppejõudude õpetamisoskusest
23.–25. jaanuaril toimus Tallinnas konverents „Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine?”.
Mis on ülikool ja selle tähendus ühiskonnas? Kes on ülikooli õppejõud ja mida ta oma ametis oluliseks peab? Kuidas õppejõud õpetavad ja kuidas üliõpilased õpivad? Kuidas mõistame õppimist, õpetamist, uurimist, arendamist, õppijaks ja õppejõuks kujunemist ning olemist? Nendele küsimustele vastuste otsimine on seotud ülikoolis loodud ja…
Mis on ülikool ja selle tähendus ühiskonnas? Kes on ülikooli õppejõud ja mida ta oma ametis oluliseks peab? Kuidas õppejõud õpetavad ja kuidas üliõpilased õpivad? Kuidas mõistame õppimist, õpetamist, uurimist, arendamist, õppijaks ja õppejõuks kujunemist ning olemist? Nendele küsimustele vastuste otsimine on seotud ülikoolis loodud ja…
5 minutit
Kanuti gildi residentkunstnikud Mai ja Tiina Sööt
Möödunud reedel Raoul Kurvitza kontserdil Kumus osalesid tema bändi, kahe karmi tantsukuti kõrval veel kaks saatelauljat-tütarlast – Sandra Jõgeva ja Mai Sööt. Tütarlapsed, tuntud performance’i-kunstnikud sulandusid ülihästi lavahingusesse ja samas köitsid vaataja tähelepanu, olid sama karismaatilised kui kontserdi kangelane Raoul Kurvitz ise. Nad, iseäranis sinisesse liibuvasse kostüümi rõivastatud Mai Sööt,…
2 minutit
Vaikelu mägede ja merega
Kristiina Kaasiku näitus „Aastate valgus” arhitektuuri- ja disainigaleriis kuni 16. II.
1976. aastal maalis Kristiina Kaasik tänaseks eesti maaliklassikasse kuuluva „Vaikelu koogi ja moosiga”, mille kompositsioonis olid teravalt vastandatud korrastatud taust klassitsistliku sillakesega ja esiplaanil justnagu mingi kontrollimatu jõu poolt ümber paisatud moosipott, mille sisemusest voolas välja kuum, punane moos. Tema punasevarjundilistes maastikes oli tunda sedasama…
1976. aastal maalis Kristiina Kaasik tänaseks eesti maaliklassikasse kuuluva „Vaikelu koogi ja moosiga”, mille kompositsioonis olid teravalt vastandatud korrastatud taust klassitsistliku sillakesega ja esiplaanil justnagu mingi kontrollimatu jõu poolt ümber paisatud moosipott, mille sisemusest voolas välja kuum, punane moos. Tema punasevarjundilistes maastikes oli tunda sedasama…
2 minutit
Pingpong normaalsusega
Mehhiko underground-kultuuri iidolit Rocio Boliveri küsitleb Mai Sööt.
Rocio Boliver on mehhiko kunstnik, kes elab Méxicos. Ta elas ja töötas Tallinnas Polymeri kultuuritehases kaks nädalat 2012. aasta oktoobris, osales prantslaste korraldatud performance’i-festivalil „Dimange Rouge” Polymeris ja Viru hotellis ning Sandra Jõgeva kureeritud festivalil „Õhtusöök viiele” Luunja kultuurimajas. Boliver kohtus Pelgulinna gümnaasiumi õpilastega ja viis Tallinna kunstigümnaasiumis läbi…
Rocio Boliver on mehhiko kunstnik, kes elab Méxicos. Ta elas ja töötas Tallinnas Polymeri kultuuritehases kaks nädalat 2012. aasta oktoobris, osales prantslaste korraldatud performance’i-festivalil „Dimange Rouge” Polymeris ja Viru hotellis ning Sandra Jõgeva kureeritud festivalil „Õhtusöök viiele” Luunja kultuurimajas. Boliver kohtus Pelgulinna gümnaasiumi õpilastega ja viis Tallinna kunstigümnaasiumis läbi…
6 minutit
Iirlaste kehastatud looming
Fiona O’Dwyeri näitus „Külmad käed, soe süda” („Cold hands, Warm Heart”) Metropoli galeriis 12. – 20. I, Maria Kerini näitus „Kohtumiste märkmed” („Meeting Marks”) Tartu Loomemajanduskeskuse Trepigaleriis ja Fiona O’Dwyeri näitus „Ma kaevasin selle kleidi välja oma aiast ” („I dug this dress up in the garden”) Spargeli kohvikus 19. I – 2. II, Charlene…
3 minutit
Täiusliku pinnatöötlusega pihtimus
Margus Tamme ja Marta Stratskase näitus „Never odd or even” ehk „Mitte kunagi paaris või paaritu” Hobusepea galeriis 24. I – 4. II.
Margus Tamme ja Marta Stratskase näituse pealkiri „Never odd or even” on nüüdiskunstnike seas armastatud veidi krüptiline palindroom, mis välistab binaarsuse kuid oma vormiga samas kinnitab seda. Näituse ainukeseks tekstiliseks raamistuseks…
Margus Tamme ja Marta Stratskase näituse pealkiri „Never odd or even” on nüüdiskunstnike seas armastatud veidi krüptiline palindroom, mis välistab binaarsuse kuid oma vormiga samas kinnitab seda. Näituse ainukeseks tekstiliseks raamistuseks…
2 minutit
Pilk Eesti monumentaalmaali lugemikku
Konspekteeritud ruum: Tõnis Saadoja laemaal Teater NO99s. Eesti monumentaalmaal 1879–2012. Koostajad Aliina Astrova, Eero Epner ja Gregor Taul; toimetaja Eero Epner; graafiline disain Indrek Sirkel; fotod Paul Kuimet. Tallinn Lugemik NO99, 2012, 263 lk.
Läinud aasta 27. detsembril esitleti avalikkusele Tõnis Saadoja laemaali teatris NO99 ja sellest projektist ajendatud raamatut „Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja…
Läinud aasta 27. detsembril esitleti avalikkusele Tõnis Saadoja laemaali teatris NO99 ja sellest projektist ajendatud raamatut „Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja…
5 minutit
Pealelend. Mart Mikk
Tänasest vahetab RO Estonia nädalaks lava Valgevene Rahvusliku Akadeemilise Suure Ooperi- ja Balletiteatriga. Estonial on Minskis kaasas kaks ooperit Puccini „Manon Lescaut” ja Verdi „La traviata” ning kaks balletti Tšaikovski „Pähklipureja” ja MacMillani „Manon”. Kokku antakse 13. veebruarini rohkem kui tuhande kohaga teatrisaalis viis etendust. Valgevene ooperi- ja balletiteater alustab külalisesinemisi balletietendustega, pakkudes Eesti publikule vaatamiseks…
2 minutit
Ere pilguheit Miliza Korjuse saatusele
Jaak Jõekallas, Unustamatu Miliza Korjus. Toimetanud Lauri Vanamölder, keeleliselt toimetanud Ingrid Selg. Kujundanud Mart Kivisild. Pegasus, 2012. 214 lk.
Meie saatus on meie kätes.
Me käed on saatuse käes.
Kavalehele vaatamata
ei tea, mitu vaatust on
ja mitmes vaatus on saatus.
Seal vahel on vaba tahe.
Doris Kareva, „Aja kuju”
Need luuleread meenuvad mulle…
Meie saatus on meie kätes.
Me käed on saatuse käes.
Kavalehele vaatamata
ei tea, mitu vaatust on
ja mitmes vaatus on saatus.
Seal vahel on vaba tahe.
Doris Kareva, „Aja kuju”
Need luuleread meenuvad mulle…
3 minutit
Tundmatu Mozarti avastamine
„Mozarti sünnipäev”: Kalle Randalu (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Juha Kangas 21. I Mustpeade majas.
Mozarti sünnipäevale pühendatud kontserdil kostitati publikut loomulikult Mozarti loominguga (Klaverkontserdid nr 6 B-duur KV 238 ja nr 8 C-duur KV 246), lisaks kõlas Eesti esmaesituses Juha Kangasele pühendatud Einojuhani Rautavaara teos„Valguse südamesse. Canto V” („Into the Heart of Light. Canto V”, 2011)…
Mozarti sünnipäevale pühendatud kontserdil kostitati publikut loomulikult Mozarti loominguga (Klaverkontserdid nr 6 B-duur KV 238 ja nr 8 C-duur KV 246), lisaks kõlas Eesti esmaesituses Juha Kangasele pühendatud Einojuhani Rautavaara teos„Valguse südamesse. Canto V” („Into the Heart of Light. Canto V”, 2011)…
1 minut
Noorteooper „Prints ja kerjus” on tabanud märki
„Prints ja kerjus”: Priit Pajusaare ooper Mark Twaini jutustuse ainetel, Aapo Ilvese libreto ja dramatiseering, Tõnis Kõrvitsa ja Rasmus Puuri orkestreering, lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, koreograaf Elo Unt, dirigent Mihhail Gerts, esietendus RO Estonias 26. I.
26. jaanuaril esietendunud Priit Pajusaare, Aapo Ilvese ja Andres Puustusmaa „Prints ja kerjus”…
26. jaanuaril esietendunud Priit Pajusaare, Aapo Ilvese ja Andres Puustusmaa „Prints ja kerjus”…
5 minutit
Uus. Marje Lohuaru
Kultuurkapitali sihtkapitalidel on paarikümne tegutsemisaasta jooksul (taastati 1994) toetuste jaotamisel välja kujunenud põhimõtted, millega ka taotlejad on õppinud arvestama. Helikunsti sihtkapitali praegune, aasta tegutsenud koosseis (Juko-Mart Kõlar, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve) on Marje Lohuaru juhtimisel teinud aga mitmeid uuendusi, eriti mitmesuguste stipendiumide näol. Kuna lähenemas on taotluste esitamise tähtaeg, siis juhib…
2 minutit
Muusika ja endorfiinid
Nagu maailmas oleks veel vähe heietusi teemal „Milleks meile muusika?”
Minu kuuekuune tütar oskab juba hinnata aktiivset muusikategemist. Väsimatult Mozartit tinistava voodikarusselli asemel teenib laia kahehambalise naeratuse hoopis „Põdra maja” (eelistatult liigutustega) esitav emme või issi. Mu „üliarenenud emakõrv” kuuleb lapse lalinast välja ka püüde ise mõnikord kaasa laulda. „Põdra maja” on muuseas üks minu salarelvadest, mis…
Minu kuuekuune tütar oskab juba hinnata aktiivset muusikategemist. Väsimatult Mozartit tinistava voodikarusselli asemel teenib laia kahehambalise naeratuse hoopis „Põdra maja” (eelistatult liigutustega) esitav emme või issi. Mu „üliarenenud emakõrv” kuuleb lapse lalinast välja ka püüde ise mõnikord kaasa laulda. „Põdra maja” on muuseas üks minu salarelvadest, mis…
3 minutit
Avameelselt Peterburi teatrielust
Teater-laboratooriumi ON juht Milena Avimskaja: „Peterburis on palju muuseume ja sealset repertuaariteatrit võib vabalt nimetada üheks nende alaliigiks.”
Detsembri keskel käisid eesti vabakutselised näitlejad ja lavastajad Peterburis õpireisil, mille korraldas sihtasutus Vaba Lava, täpsemalt selle juhatuse liige Kristiina Reidolv ja välissuhete juht Inga Koppel. Vaba Lava on uus teatrikeskus, mille eesmärk on koondada väiketeatreid, vabatruppe…
Detsembri keskel käisid eesti vabakutselised näitlejad ja lavastajad Peterburis õpireisil, mille korraldas sihtasutus Vaba Lava, täpsemalt selle juhatuse liige Kristiina Reidolv ja välissuhete juht Inga Koppel. Vaba Lava on uus teatrikeskus, mille eesmärk on koondada väiketeatreid, vabatruppe…
7 minutit
Eesti nüüdisdramaturgia: vähene tegevuslikkus, huvitavad rollid
11 väliseksperti luges ja hindas eesti näitekirjanike loomingut.
Eestis jõuab igal aastal lavale ligi 50 algupärast teksti, mis moodustavad uuslavastustest üle 40%. Seejuures…
Eestis jõuab igal aastal lavale ligi 50 algupärast teksti, mis moodustavad uuslavastustest üle 40%. Seejuures…
4 minutit
Tuubat ei olegi
Paolo Nori, Tuubat ei ole. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 33–35. Tõlkinud Heidi Grenzen, toimetanud Kai Aareleid. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma.
Paolo Nori „Tuubat ei ole” on pilguheit ühele Parmas elavale Learco Ferrari nimelisele tegelasele, kes soovib saada kirjanikuks. Kuid senimaani ei ole see tal päris õnnestunud. Vähemalt pole ta jõudnud veel niikaugele, et suudaks sellest ära elatuda. „Kui…
Paolo Nori „Tuubat ei ole” on pilguheit ühele Parmas elavale Learco Ferrari nimelisele tegelasele, kes soovib saada kirjanikuks. Kuid senimaani ei ole see tal päris õnnestunud. Vähemalt pole ta jõudnud veel niikaugele, et suudaks sellest ära elatuda. „Kui…
4 minutit
Pealelend. Oleg Lojevski
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse tänavu novembris uus Vaba Lava teatrimaja, etenduskunstide keskus, kus saavad võimaluse üles astuda väiketeatrid ja vabatruppid, kellel pole Tallinnas oma esinemispaika. Vaba Lava pakub neile kasutamiseks kahte blackbox’i tüüpi saali, prooviruumi, tehnilist personali ja rekvisiidiladu, vajadusel kontoripindu ning Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu. Vabal Laval pole oma loomingulist truppi, mängukava panevad kokku kuraatorid…
2 minutit
Kaardisõprade rõõmuks ja toetuseks
Ken Jennings, Kaardikirg. Geograafianohikute kirev maailm. Tõlkinud Triin Olvet. Äripäev, 2012. 326 lk.
Istun kirikus, kuulan orelit ja kammerkoori ja viiulit ja kirikuõpetajat, on esimene advent, päike piilub erandlikult kõrgelt lõunaaknast, mina aga vahin seina. Kohvitud, lubjavärvitud seina, mis niiskusest laiguliseks läinud, servapidi pudenema kippuv. Vahin seda seina, kuulan juttu, kuidas nad seal Juudamaal…
Istun kirikus, kuulan orelit ja kammerkoori ja viiulit ja kirikuõpetajat, on esimene advent, päike piilub erandlikult kõrgelt lõunaaknast, mina aga vahin seina. Kohvitud, lubjavärvitud seina, mis niiskusest laiguliseks läinud, servapidi pudenema kippuv. Vahin seda seina, kuulan juttu, kuidas nad seal Juudamaal…
4 minutit
Schopenhauer kui inimsõbralik mõttetark
Robert Zimmer, Arthur Schopenhauer. Filosoof ja maailmakodanik. Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen, Olion, 2012. 256 lk.
Robert Zimmeri Schopenhaueri-biograafia on üks sümpaatsemaid suurmeeste elulugusid, mida eesti keeles läbi aegade lugeda olnud. Arthur Schopenhauerist on meil ju varemalt üht-teist lühemat ilmunud, kuid alles Zimmeri teosest saame korraliku, kompaktse ja tänapäevase ülevaate nii filosoofi elukäigust…
Robert Zimmeri Schopenhaueri-biograafia on üks sümpaatsemaid suurmeeste elulugusid, mida eesti keeles läbi aegade lugeda olnud. Arthur Schopenhauerist on meil ju varemalt üht-teist lühemat ilmunud, kuid alles Zimmeri teosest saame korraliku, kompaktse ja tänapäevase ülevaate nii filosoofi elukäigust…
3 minutit
Kaitseväe reklaam
Peeter Kormašov. Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust. Kujundanud Andrei Kormašov. Toimetanud Aivar Meelind ja Agnes Ojala. Jutulind, 2012. 192 lk.
Varem või hiljem pidi selline raamat tulema. Ja loodetavasti tuleb taolisi veel. Et oleks mida võrrelda, et saaks eri nägemusi, poolt- ja vastuhääli.
Peeter Kormašov on kirjutanud romaani Eesti Kaitseväest nekruti, reamehe ja seerude kursuslase (ehk NAKi –…
Varem või hiljem pidi selline raamat tulema. Ja loodetavasti tuleb taolisi veel. Et oleks mida võrrelda, et saaks eri nägemusi, poolt- ja vastuhääli.
Peeter Kormašov on kirjutanud romaani Eesti Kaitseväest nekruti, reamehe ja seerude kursuslase (ehk NAKi –…
4 minutit
Luhtumise labürindid
Doris Lessing, Vanaemad. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 38.
Ja ma tundsin koos temaga, et minu elu nagu tema elugi võib tuua meile midagi mitte plahvatuslikult, vaid salakavalalt halba.
Doris Lessing, „Kui vanad suudaksid”
„Kurjus,” kuulutas Mary lõpuks huultega, mis näisid olevat muutunud taignaks või saviks. Ja kui Rozi viimased naerupahvakud nendeni ulatusid, puhkesid noored…
Ja ma tundsin koos temaga, et minu elu nagu tema elugi võib tuua meile midagi mitte plahvatuslikult, vaid salakavalalt halba.
Doris Lessing, „Kui vanad suudaksid”
„Kurjus,” kuulutas Mary lõpuks huultega, mis näisid olevat muutunud taignaks või saviks. Ja kui Rozi viimased naerupahvakud nendeni ulatusid, puhkesid noored…
5 minutit
Post-sõnastik 12: düstoopia
August Gailiti romaani „Purpurne surm” (1924) tegevuskohaks on „poolkuu sarnane saar” Varria, mille valitsejaks ja omanikuks minajutustaja isa Toomas Moor. Lääne mõtteloost tuttav tugeva tähendusväljaga nimekujund viitab ühiskondlikule ja sotsiaalsele utoopiale, ideaalmaailmale. Kuid „õhtumaa allakäigu” tuules hakkab seegi maailm tasapisi mõranema: peagi sillutab tänavaid asfalt, mereõhk seguneb automüra ja vabrikute suitsuga. Spenglerliku pessimismi täideviivaks metafooriks…
4 minutit
Mida teha keelepuudega?
Sergei Ivanovi uuringu põhjal jääb meie riigikogu opositsioonist mulje kui ullikestest.
18. jaanuari Sirbis muretses Sergei Ivanov oma artiklis „Mida teha klaaslaega?“ venelaste karjäärivõimaluste väidetava takistamise pärast Eestis. Nimelt on mitte-eestlastest ametnike praegune osakaal selgelt väiksem mitte-eestlaste osakaalust nii Eesti elanikkonnas kui kodanikkonnas. Karjääri takistavat nähtamatu käsi, mida nüüd on Tallinna ülikoolis teaduslikult uuritud. Uuringuga selgitati, kui…
18. jaanuari Sirbis muretses Sergei Ivanov oma artiklis „Mida teha klaaslaega?“ venelaste karjäärivõimaluste väidetava takistamise pärast Eestis. Nimelt on mitte-eestlastest ametnike praegune osakaal selgelt väiksem mitte-eestlaste osakaalust nii Eesti elanikkonnas kui kodanikkonnas. Karjääri takistavat nähtamatu käsi, mida nüüd on Tallinna ülikoolis teaduslikult uuritud. Uuringuga selgitati, kui…
2 minutit
Arvamuse poliitiline jõuetus
Rahvakogu tingimustes ei saa sündida uut poliitilist subjekti, kes oleks võimeline sekkuma poliitilisse otsustusprotsessi.
Eelmise aasta 13. novembril toimus Tartu Raekoja platsil meeleavaldus valeliku poliitika vastu. Kui Tartu linnapea Urmas Kruuse käest küsiti kommentaari, lausus ta, et arvamuste paljusus on oluline. See pani mõtlema, mida tähendavad õigupoolest arvamuse- ja sõnavabadus, mis on demokraatlikus riigis niivõrd olulised.…
Eelmise aasta 13. novembril toimus Tartu Raekoja platsil meeleavaldus valeliku poliitika vastu. Kui Tartu linnapea Urmas Kruuse käest küsiti kommentaari, lausus ta, et arvamuste paljusus on oluline. See pani mõtlema, mida tähendavad õigupoolest arvamuse- ja sõnavabadus, mis on demokraatlikus riigis niivõrd olulised.…
4 minutit
Mida teha, kui midagi teha ei saa?
Vastuseis geoloogiliselt hävitavale identsusele on naeruväärne, kui sõidame pärast Costa Ricast pärit hommikukohvi isikliku autoga vanapaberit ja klaastaarat ära viima.
Kas teile ei tundu, et elame murrangulisel ajal? Jäämäed murduvad, hullud tormid kihutavad üle maakera, kliima soojeneb hämmastava kiirusega, Euroopa Liit on kriisis, maailma majandus ebastabiilne, e-instrumendid teisendamas tehnoloogia ja inimese suhteid. Autod võivad ennast…
Kas teile ei tundu, et elame murrangulisel ajal? Jäämäed murduvad, hullud tormid kihutavad üle maakera, kliima soojeneb hämmastava kiirusega, Euroopa Liit on kriisis, maailma majandus ebastabiilne, e-instrumendid teisendamas tehnoloogia ja inimese suhteid. Autod võivad ennast…
8 minutit
Kuidas kütta Euroopa tuba?
Euroopa Liidu arengu suunamisel käib vaidlus liidu ulatuse, legitiimsuse taseme ja reeglite paindlikkuse üle.
Kui küttesüsteem töötab, ei pane seda ju õieti tähelegi, on mõnus, harjunud ja loomulik. Kui see aga rivist välja peaks minema, siis märkad küll. Radiaatorite turtsumisestki heale omanikule tegelikult juba piisab, et asi lähemalt uurida võtta. Nii näen mina Eestis möödunud suvest…
Kui küttesüsteem töötab, ei pane seda ju õieti tähelegi, on mõnus, harjunud ja loomulik. Kui see aga rivist välja peaks minema, siis märkad küll. Radiaatorite turtsumisestki heale omanikule tegelikult juba piisab, et asi lähemalt uurida võtta. Nii näen mina Eestis möödunud suvest…
6 minutit
Sotsiaalprobleemid Lõhavere prügimäel
Marek Strandberg
Nii kirglikku turunduskampaaniat, nagu on osaks saanud koguteose „Eesti ajalugu” jõuluks ilmunud 2. köitele, nägi Eesti viimati mõne aasta eest, kui üks kaubandushiid uue poe avamise…
Nii kirglikku turunduskampaaniat, nagu on osaks saanud koguteose „Eesti ajalugu” jõuluks ilmunud 2. köitele, nägi Eesti viimati mõne aasta eest, kui üks kaubandushiid uue poe avamise…
3 minutit
