Värskes Sirbis
* Kunst, kunstiajalugu ja visuaalkultuur: intervjuu kunstiteadlase James Elkinsiga
* Eesti huvid Hiinas. Kaval Ždanov ja lihtsameelne Eesti eliit.
* Nick Hornby ja saladuslikult lahkuv rokkstaar. Tiit Aleksejev sai Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
* “Puhastus” ei ole Eestis enam ammu vaid raamat või näidend, vaid fenomen. Katkulood karnevali ajal.
* Surnud ehitised Eestis.ee
* Monoodia voorused Tartu vanamuusika festivalil.
* Muusikavideo on tagasi!
Ja palju muud põnevat,…
* Eesti huvid Hiinas. Kaval Ždanov ja lihtsameelne Eesti eliit.
* Nick Hornby ja saladuslikult lahkuv rokkstaar. Tiit Aleksejev sai Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
* “Puhastus” ei ole Eestis enam ammu vaid raamat või näidend, vaid fenomen. Katkulood karnevali ajal.
* Surnud ehitised Eestis.ee
* Monoodia voorused Tartu vanamuusika festivalil.
* Muusikavideo on tagasi!
Ja palju muud põnevat,…
1 minut
Hõimupäevadele tuleb Soomest muusikaetendus Laulukaupmees
Hõimupäevade programmis on võimalik näha soome-ugri rahvamuusikat ja jaapani no-teatri elemente ühendavat etendust “Laulukaupmees” soome rahvaluulekogujast A. O. Väisänenist. Selle esitajateks on Soome maineka rahvalauluansambli MeNaiset lauljad Eila Hartikainen, Maari Kallberg ja Anneli Kont-Rahtola, kes kõik on õppinud rahvalaulu ja rahvamuusika erialal Sibeliuse Akadeemias ning tegutsevad ka rahvamuusikauurijate ja…
1 minut
“Ninja” haaras Tudengifilm 2010 esikoha
Eile, 12. oktoobril tunglesid filmisõbrad kinno Ekraan, et näha oma silmaga parimatest parimaid tudengite filme. Žürii poolehoiu võitis “Ninja”, mis täitis kinosaali armastuse, märuli ja unistustega.
Tudengifilm 2010 peapreemia pani taskusse Balti Filmi ja Meediakooli tudeng Jaan Tätte juunior. Peaauhinnaks oli Nordea pensionifondi stipendium “Elu nagu filmis” väärtusega 15 000 krooni. Linateoseid hindasid…
Tudengifilm 2010 peapreemia pani taskusse Balti Filmi ja Meediakooli tudeng Jaan Tätte juunior. Peaauhinnaks oli Nordea pensionifondi stipendium “Elu nagu filmis” väärtusega 15 000 krooni. Linateoseid hindasid…
1 minut
Anu Auna lühimängufilm „Vahetus“ võitis Kreekas auhinna
Äsjalõppenud Thessaloniki rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Kreekas omistati režissöör Anu Auna lühimängufilmile „Vahetus“ silmapaistva kinokunsti saavutuse auhind (CINEMATIC ACHIEVEMENT AWARD).
„Vahetus“ linastus Thessaloniki rahvusvahelise lühifilmide festivali rahvusvahelise võistlusprogrammi raames kuulsas Alexandrose kinos, kus 50 aastat tagasi toimus Kreeka esimene filmifestival. Tegemist oli „Vahetuse“ maailmaesilinastusega. Viiepäevasel festivalil käis filme vaatamas üle…
„Vahetus“ linastus Thessaloniki rahvusvahelise lühifilmide festivali rahvusvahelise võistlusprogrammi raames kuulsas Alexandrose kinos, kus 50 aastat tagasi toimus Kreeka esimene filmifestival. Tegemist oli „Vahetuse“ maailmaesilinastusega. Viiepäevasel festivalil käis filme vaatamas üle…
1 minut
Kultuuriminister sõidab ametlikule visiidile Hiinasse
Kultuuriminister Laine Jänes on 13.-19. oktoobrini Hiina kultuuriministri Cai Wu kutsel ametlikul visiidil Hiinas. Minister Jänes avab Eesti Filmifestivali, osaleb EXPOl Eesti rahvuspäeva üritustel ning hiina keelde tõlgitud Eesti muinasjuturaamatu esitlusel.
Kultuuriminister Laine Jänes kohtub Hiina kultuuriministri Cai Wuga 14. oktoobril, kellega arutab kahe riigi kultuurisuhteid tulenevalt riikidevahelisest kultuurikoostöö programmist.
Kultuuriminister Laine Jänes kohtub Hiina kultuuriministri Cai Wuga 14. oktoobril, kellega arutab kahe riigi kultuurisuhteid tulenevalt riikidevahelisest kultuurikoostöö programmist.
1 minut
NAKatus. Sõnasepad nakitsevad kunsti kallal Tampere Maja galeriis
Tartu Noorte Autorite Koondis avab Tampere majas viinakuu 14. päeval oma esimese ühisnäituse „NAKatus”!
Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastateon NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui…
Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastateon NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui…
1 minut
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitenäitus „Kalevipoeg“
10.oktoobrist -15.detsembrini 2010 leiab Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis (Võru, Kreutzwaldi 31) aset Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitenäitus “Kalevipoeg”.
Näituse idee käivitas kirjastuse SE&JS poolt hiljuti välja antud Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. Eepose üheksateistkümnes trükk kunstnik Andres Tali piltidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust. Kirjastaja sõnul on see Eesti XXI…
Näituse idee käivitas kirjastuse SE&JS poolt hiljuti välja antud Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. Eepose üheksateistkümnes trükk kunstnik Andres Tali piltidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust. Kirjastaja sõnul on see Eesti XXI…
1 minut
Filmiõhtu A. H. Tammsaare Muuseumis
Sel reedel, 15. oktoobril algusega 17. 30 saab muuseumis vaadata Jaan Toominga filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Filmi aluseks on Toominga 1976. aastal Tammsaare romaani põhjal lavastatud ja legendaarseks saanud etendus. Modernse kaamerakeelega, omas ajas uuenduslik film ei ole aga lihtsalt lavastuse ekraniseering. Filmis on lavapilti isegi välditud, fookuses on suured plaanid, mis kaotavad…
1 minut
Eva Labotkini “Magamajäämine” Linnagaleriis
Eva Labotkini ”Magamajäämine” on kunstniku pikaajaline, võibolla koguni elukestev projekt, mis testib avaliku ruumi ja inimkeha vahelisi suhteid. Projekt dokumenteerib tema tegelikke magajäämisi erinevates linnades, reeglina selleks mitte ettenähtud kohtades. Näituse avatakse neljapäeval, 14. oktoobril, kell 18. Kunstnik ise kommenteerib oma projekti nii:
”Näituse impulsiks on isiklik kogemus minu viimase paari aasta…
”Näituse impulsiks on isiklik kogemus minu viimase paari aasta…
1 minut
Rita Rahu Galeriis Aatrium
Kunstnik Rita Rahu esitleb kuni 21. oktoobrini Aatrium Galeriis oma väljapanekt “Puutu”. Näitus erilmeline seetõttu, et neid töid peab puutuma ja silitama. Just katsumie kaudu saavutab vaataja nii füüsilise kui vaimse kontakti taiestega, sest siis näeb rohkem, kui silmad aduda ning mõista oskavad.
Kunstnik on Tallinna Reaalkooli kunstistuudio üks juhendajatest nii põhikoolile kui keskkoolile. Sellepärast…
Kunstnik on Tallinna Reaalkooli kunstistuudio üks juhendajatest nii põhikoolile kui keskkoolile. Sellepärast…
1 minut
Keegi ei tea, mis on ilus
Jääme siis ootama aega, mil teistelgi erakondadel tekivad oma õuekunstnikud: näiteks IR Li poeet, reformarite tenor ja sotside lavastaja
Dokumentaalfilm „Kalevite kanged pojad” (F-Seitse, 2010, 58 min), režissöör ja stsenarist Valentin Kuik. Operaatorid Arvo Vilu, Priit Vehm, Manfred Vainokivi, Meelis Veermets ja Kullar Viimne. Helirežii Mart Kessel Otsa, monteerija Kadri Kanter, produtsent Reet Sokmann. Esilinastus…
Dokumentaalfilm „Kalevite kanged pojad” (F-Seitse, 2010, 58 min), režissöör ja stsenarist Valentin Kuik. Operaatorid Arvo Vilu, Priit Vehm, Manfred Vainokivi, Meelis Veermets ja Kullar Viimne. Helirežii Mart Kessel Otsa, monteerija Kadri Kanter, produtsent Reet Sokmann. Esilinastus…
4 minutit
Uued saksa filmid üritavad pakkuda kõike
6. – 12. X peetakse Tallinna kinos Sõprus ja Tartu kinos Athena saksa filmi nädalat: linastub kaheksa mängufilmi ning kolm dokumentaal- ja lühifilmiprogrammi
Nagu igasuguste ülevaate- ja filminädalate puhul kombeks, võib ka siinse artikli sisse juhatada lausega „Eeskava pakub midagi igale maitsele”. Tegelikult küll vahest mitte päris igale, kuid linastuvate filmide seas…
Nagu igasuguste ülevaate- ja filminädalate puhul kombeks, võib ka siinse artikli sisse juhatada lausega „Eeskava pakub midagi igale maitsele”. Tegelikult küll vahest mitte päris igale, kuid linastuvate filmide seas…
2 minutit
Lumivalgeke ja relvameistrid
Filmi peamine konflikt on lihtne: relvatöösturitest rahutaotlejate vastu tõusevad üles prügimäele ehk metsa tõrjutud „pöialpoisid”.
Mängufilm „Mikmakid” („Micmacs à tirelargiot”, Prantsusmaa 2009, 105 min), režissöör Jean-Pierre Jeunet, stsenaristid Jean-Pierre Jeunet ja Guillaume Laurant. Operaator Tetsuo Nagata, kunstnik Aline Bonetto, Raphaël Beau’ muusika, monteerija Hervé Schneid. Osades Dany Boon, André Dussollier, Yolande Moreau, Dominique Pinon, Julie…
Mängufilm „Mikmakid” („Micmacs à tirelargiot”, Prantsusmaa 2009, 105 min), režissöör Jean-Pierre Jeunet, stsenaristid Jean-Pierre Jeunet ja Guillaume Laurant. Operaator Tetsuo Nagata, kunstnik Aline Bonetto, Raphaël Beau’ muusika, monteerija Hervé Schneid. Osades Dany Boon, André Dussollier, Yolande Moreau, Dominique Pinon, Julie…
5 minutit
Ajaloo läbistav valgus
Abstraktne ekspressionist Vano Allsalu on tuntud piltide poolest, milles võib ära tunda värvi sisse kastetud pintsli lööke lõuendil. Väljendades puhtaid olemusi ja puhastatud kogemusi, jääb kunstnik ise varju. Nüüd tõmbas kunstnik endalt katte ning esines alasti, kui laotas vaataja ette oma mälestusesemed lapsepõlvest. Jutustada nõukogude lapsepõlvest on mõnes Eesti seltskonnas sama julge tegu kui tunnistada piiblifundamentalistidele…
3 minutit
Viimane maal
Tartu Kunstimajas on praegu vaadata Maarit Murka ja Rauno Thomas Mossi kureeritud maalikunstnike liidu aastanäitus „Viimane maal”.
Intrigeeriv pealkiri osutab millelegi väga erilisele. Pinge on üleval juba enne näituseruumi astumist ja õnneks see ei alane ka saalis. Näitus avaneb kildhaaval. Suuri tervikuid on vähe, kunstnikud on pandud väikestesse gruppidesse ja peidetud vaheseinte varju. See on lollikindel ja kaval…
Intrigeeriv pealkiri osutab millelegi väga erilisele. Pinge on üleval juba enne näituseruumi astumist ja õnneks see ei alane ka saalis. Näitus avaneb kildhaaval. Suuri tervikuid on vähe, kunstnikud on pandud väikestesse gruppidesse ja peidetud vaheseinte varju. See on lollikindel ja kaval…
2 minutit
Seekord sedamoodi
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Viimane maal” Tartu Kunstimajas kuni 17. X, kuraatorid Maarit Murka Ja Rauno Thomas Moss.
„Seekord sedamoodi,” ütles mulle nüüdseks juba videovalvetädiks ülendatud Tartu Kunstimaja igipõline näituste haldjaskerberos. Viimane maal. Pole see tema ega minugi jaoks viimane väljapanek, isegi maalidest mitte. Aga näituse provokatiivne pealkiri pani mu mõtteis välkvalgusena vilksatama midagi sellelaadset: General Custer’s…
„Seekord sedamoodi,” ütles mulle nüüdseks juba videovalvetädiks ülendatud Tartu Kunstimaja igipõline näituste haldjaskerberos. Viimane maal. Pole see tema ega minugi jaoks viimane väljapanek, isegi maalidest mitte. Aga näituse provokatiivne pealkiri pani mu mõtteis välkvalgusena vilksatama midagi sellelaadset: General Custer’s…
4 minutit
ART IST KUKU NU UT Lisa 6.
Nähtamatu käe poliitika
Tartu kunstielu elustas septembris Rael Arteli ja Kaisa Eiche kureeritud kaasaegse kunsti festival ART IS T KUKU NU UT, mille kesktelg on samanimeline brošüür alapealkirjaga „Tartu kaasaegse kunsti skeene subjektiivne uurimus ja lisad”. Üks nendest lisadest oli Y-galerii näitus „Nähtamatu käe poliitika”.
Brošüüri uurimuse osa põhineb suuresti paaril tüüpküsimusel, mis esitati Tartu kultuurieluga…
Tartu kunstielu elustas septembris Rael Arteli ja Kaisa Eiche kureeritud kaasaegse kunsti festival ART IS T KUKU NU UT, mille kesktelg on samanimeline brošüür alapealkirjaga „Tartu kaasaegse kunsti skeene subjektiivne uurimus ja lisad”. Üks nendest lisadest oli Y-galerii näitus „Nähtamatu käe poliitika”.
Brošüüri uurimuse osa põhineb suuresti paaril tüüpküsimusel, mis esitati Tartu kultuurieluga…
4 minutit
Maailma parimad raamatud ja raamatunäljas lapsed
Leelo Tungla „Seltsimees laps” mõjub rahvusvahelises plaanis oma sünge ajaloolise taustaga küllalt rõõmsameelselt, kuna paljud raamatud tunduvad olema ainelt ja laadilt naeruvabad väljaanded.
Lasteraamatuga tegelev maailmaorganisatsioon International Board on Books for Young People (IBB Y) on kõige rohkem teada seetõttu, et annab iga kahe aasta tagant välja Hans Christian Anderseni medali…
Lasteraamatuga tegelev maailmaorganisatsioon International Board on Books for Young People (IBB Y) on kõige rohkem teada seetõttu, et annab iga kahe aasta tagant välja Hans Christian Anderseni medali…
5 minutit
Mõned mõtted Nobeli kirjandusauhinnast
Seda mõtisklust kirjutades ei tea ma veel, kes pälvib selle aasta Nobeli kirjandusauhinna. Kui kirjutis ilmub, on laureaadi nimi tõenäoliselt juba välja kuulutatud. Ma ei kavatse ennustada, kes saab tänavuse preemia. Tahan arutleda Nobeli kirjanduspreemia üle natuke üldisemalt ja selleks sobib suurepäraselt olukord, kus mullune laureaat on juba ammu teadmiseks võetud ning…
3 minutit
Elu sattumuslik tähenduslikkus
Lauri Kitsniku luuletustes ei ole elu tähenduslikkusel pistmist inimese pürgimuste või tahtega.
XXI sajandi esimese kümnendi eesti kirjanduse ja eriti luule puhul on tihti olnud juttu sotsiaalkriitilise käsitluse esiletõusmisest. Minus on selline arusaamine asjade seisust tekitanud aga üksjagu nõutust. Selle põhjuseks pole seejuures olnud mitte arvamine, nagu puuduksid kümnendi kirjanduspildis tähelepanuväärsed sotsiaalkriitilised teosed, vaid…
XXI sajandi esimese kümnendi eesti kirjanduse ja eriti luule puhul on tihti olnud juttu sotsiaalkriitilise käsitluse esiletõusmisest. Minus on selline arusaamine asjade seisust tekitanud aga üksjagu nõutust. Selle põhjuseks pole seejuures olnud mitte arvamine, nagu puuduksid kümnendi kirjanduspildis tähelepanuväärsed sotsiaalkriitilised teosed, vaid…
5 minutit
Mis isiklik? Mis poliitiline?
Näitus „Isiklik on poliitiline. Hannah Höchi kunsti tõlgendus” kuni 17. X, kuraator Reet Varblane.
Tallinna Kunstihoones avatud „Personal is Political. Hannah Höch ja tema kunsti tõlgendus” esindab Kunstihoone näitusetegevuse harjumuspäraseid prioriteete nagu sotsiaalse ja poliitilise kaasaegse kunsti eksponeerimine või kohaliku kunstipildi rikastamine tuntud välisautorite töödega. Ebatavalisem on see, et näituse keskmes asub moodsa kunsti ajaloo…
Tallinna Kunstihoones avatud „Personal is Political. Hannah Höch ja tema kunsti tõlgendus” esindab Kunstihoone näitusetegevuse harjumuspäraseid prioriteete nagu sotsiaalse ja poliitilise kaasaegse kunsti eksponeerimine või kohaliku kunstipildi rikastamine tuntud välisautorite töödega. Ebatavalisem on see, et näituse keskmes asub moodsa kunsti ajaloo…
6 minutit
Protsessidramaturgia karid
Autoriteatri mõiste asemel võiks kasutada protsessidramaturgia mõistet, mis koondab nii lavastajadramaturgia kui ka kollektiivse loome.
Manifestid on toredad, sest ajavad kindla peale kellelgi harja punaseks isegi siis, kui need pole eriti põhjalikult argumenteeritud. Ivar Põllu autoriteatri ääremärkused (25. VIII Postimees) ei pälvinud küll nii laialdast vastukaja kui mõni päev hiljem avalikkuseni jõudnud tööandjate manifest, aga…
Manifestid on toredad, sest ajavad kindla peale kellelgi harja punaseks isegi siis, kui need pole eriti põhjalikult argumenteeritud. Ivar Põllu autoriteatri ääremärkused (25. VIII Postimees) ei pälvinud küll nii laialdast vastukaja kui mõni päev hiljem avalikkuseni jõudnud tööandjate manifest, aga…
4 minutit
Loeng-performance’i autoripositsiooni eripära
Kolm värvikat juhtumit kunstiajaloost mis avavad eripära ehk Mõningaid tähelepanekuid formaadi kohta
Performance’i-kunstis, mida võib käsitleda kunstiteose asendamisena kunstniku kohaloluga ning kunstitegemise protsessi kontseptualiseerimisena, tõstmisena kunstiteose staatusesse, pole kunagi olnud mõtet tõstatada sel viisil autorsuse küsimust. Milline sisu võiks olla näiteks mõistel autori-performance? Kogu performance’i-kunst on selles mõttes autoriteater. Pigemini võiks…
Performance’i-kunstis, mida võib käsitleda kunstiteose asendamisena kunstniku kohaloluga ning kunstitegemise protsessi kontseptualiseerimisena, tõstmisena kunstiteose staatusesse, pole kunagi olnud mõtet tõstatada sel viisil autorsuse küsimust. Milline sisu võiks olla näiteks mõistel autori-performance? Kogu performance’i-kunst on selles mõttes autoriteater. Pigemini võiks…
8 minutit
Autoriteater ja kollektiivne „leiutamine”
Autoriteatri mõistet ei ole vaja selleks, et lahutada sikud lammastest ehk kunst kommertsist, samuti ei paista põhjust institutsionaalseks vastanduseks. Määratlust „autoriteater” on eesti teatrikriitikas kasutatud varemgi, ent harva, kindlapiiriliseks mõisteks pole see veel kujunenud. Seekord pole tegemist tõlkelaenuga inglise keelest, vaid tõenäoliselt on eeskujuks olnud juba tuttav „autorifilm”. Lauri Kärgi järgi…
5 minutit
Lühis kui lepitava kirjanduse tööriist
Jaak Tomberg, Eneken Laanes ja Ene Mihkelson. Kaasamõtlemise katse
Eneken Laanes, Lepitamatud dialoogid. Subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. Illustreerinud Mari Nõmtak. Oxymora 6. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009. 327 lk.
Jaak Tomberg, Kirjanduse lepitav otstarve. Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 7. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 168 lk.
Möödunud aastal kaitsesid…
Eneken Laanes, Lepitamatud dialoogid. Subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. Illustreerinud Mari Nõmtak. Oxymora 6. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009. 327 lk.
Jaak Tomberg, Kirjanduse lepitav otstarve. Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 7. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 168 lk.
Möödunud aastal kaitsesid…
6 minutit
Tormis ja minimalism
Ettekanne rahvusvahelise köitekunstinäituse „Scripta manent IV ” konverentsil 28. IX rahvusraamatukogus.
Kes on Veljo Tormis? Minu ettekande eesmärk on vaadelda Veljo Tormise rahvamuusikale tugineva stiili vastuvõttu Eestis peamiselt 1960. aastatel tema kolleegide, heliloojate ja muusikateadlaste poolt. Üks meie parimaid Tormise loomingu tundjaid, EM TA professor Urve Lippus on „Eesti muusika biograafilise leksikoni” (2008) Tormisele pühendatud artiklis…
Kes on Veljo Tormis? Minu ettekande eesmärk on vaadelda Veljo Tormise rahvamuusikale tugineva stiili vastuvõttu Eestis peamiselt 1960. aastatel tema kolleegide, heliloojate ja muusikateadlaste poolt. Üks meie parimaid Tormise loomingu tundjaid, EM TA professor Urve Lippus on „Eesti muusika biograafilise leksikoni” (2008) Tormisele pühendatud artiklis…
11 minutit
Tänu ja tunnustust
Aile Asszonyi, Olav Ehala, Ivari Ilja, Eri Klas, Tõnu Kõrvits, Arvo Leibur, Laine Leichter, Endel Lippus, Andres Mustonen ja Hortus Musicus, Ester Mägi, Valter Ojakäär, Jaan Ross, Toomas Siitan, Irina Zahharenkova, Veljo Tormis, Toivo Tulev, Helena Tulve, ErkkiSven Tüür, Andres Uibo. Milleks selline, tõsi, hinnatud muusikute loetelu? Kui lisada Klassikaraadio ja Nyyd Ensemble, saame kokku need, kelle…
2 minutit
Looduse ja muusika sümbioos Hüpassaares
Mart Saare 128. sünniaastapäeva kontsert 26. IX Hüpassaares.
Mart Saare sünniaastapäeva puhul korraldati kontsert tema majamuuseumis, ruumis, kus Saar kunagi komponeeris ja kus teda tänagi meenutavad justkui lohakusest lauale unustatud kuulsad ümmargused prillid. Esinesid Martti Raide (klaver) ja Mati Turi (tenor), kes esitasid peamiselt helilooja vähem tuntud soolo- ja ansamblimuusikat. Vahele lugesid…
Mart Saare sünniaastapäeva puhul korraldati kontsert tema majamuuseumis, ruumis, kus Saar kunagi komponeeris ja kus teda tänagi meenutavad justkui lohakusest lauale unustatud kuulsad ümmargused prillid. Esinesid Martti Raide (klaver) ja Mati Turi (tenor), kes esitasid peamiselt helilooja vähem tuntud soolo- ja ansamblimuusikat. Vahele lugesid…
1 minut
„Tunnen uhkust noorte kolleegide üle!”
Rahvusvaheline muusikapäev Estonia kontserdisaalis: Mozarti „Bastien ja Bastienne” 1. X ja ooperigalakontsert „Generatsioon XXXL” 2. X.
Ühinen sajaprotsendiliselt pealkirjast laenatud sõnadega ühelt tublilt lauljalt, kes ka ise parimas loomeeas ja osales rahvusvahelisel muusikapäeva ooperipeol „Generatsioon XXXL”. Seal sai külalisdirigendi Carlos Spiereri (Saksamaa) juhatusel koostöös Estonia orkestriga ooperisõpradele juba tuttavate lauljate Helen Lokuta, Heli Veskuse,…
Ühinen sajaprotsendiliselt pealkirjast laenatud sõnadega ühelt tublilt lauljalt, kes ka ise parimas loomeeas ja osales rahvusvahelisel muusikapäeva ooperipeol „Generatsioon XXXL”. Seal sai külalisdirigendi Carlos Spiereri (Saksamaa) juhatusel koostöös Estonia orkestriga ooperisõpradele juba tuttavate lauljate Helen Lokuta, Heli Veskuse,…
2 minutit
Enne Concertgebouwd
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Daniel Reuss 29. IX Nigulistes. Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) näitas Nigulistes kava, mis viidi 2. oktoobril Amsterdami Concertgebouw lavale. Mitte üht konksu – tervenisti eesti muusika peadirigent Daniel Reussi juhatusel.
Toivo Tulevi ülemlaulu tekstidele komponeeritud tsükkel „Songs” (loodud 2005. aastal EFK resideeruva heliloojana) peahõrgutisena ennustas kogu kontserdile ülevat õhustikku – seda enam, et…
Toivo Tulevi ülemlaulu tekstidele komponeeritud tsükkel „Songs” (loodud 2005. aastal EFK resideeruva heliloojana) peahõrgutisena ennustas kogu kontserdile ülevat õhustikku – seda enam, et…
2 minutit
Hommage à Chopin
„Eliitkontserdid”: Ralf Taal (klaver) 22. IX Estonia kontserdisaalis. Ralf Taal on aastaid edukalt üles astunud nõudlike ja huvitavate soolokavadega. Ka on ta korduvalt esitanud klaverikontserte Eesti orkestrite ja dirigentidega ning olnud ansamblipartner paljudele vokalistidele ja instrumentalistidele. Seega on Taalil kogunenud oluline pagas, et olla üheks arvestatavaks jõuks Eesti kontserdielus. Seekord tõi ta kuulaja ette väärikas kava Fryderyk…
3 minutit
Jamamajas-majasjama
Kõik, mis on, on juba olnud. ERKI vastlõpetanud arhitekt Peeter Pere istus tööstusprojektis koosolekutel, arutles tõsiste teemade üle, näiteks: viisaastak nelja või kolme aastaga, Ameerikast tuleb ette jõuda aastaks x, kommunismi plaanime jõuda aastaks y . . . . Nüüd istume koos ja paneme kokku „Rohelise raamatu” kava, loomemajanduse arengukava, mõtleme, kuidas tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
3 minutit
Tehniline ilu ja Norra maastik
Eesti arhitektid Toomas Tammis ja Paco Ernest Ulman (Allianss Arhitektid) saavutasid Norra elektrifirma Statnett uue kõrgepingemasti kavandi rahvusvahelisel võistlusel kolmanda koha.
Tehnilised installatsioonid meie ümber mõjutavad tugevalt nii linna kui loodusmaastike väljanägemist, kuid harva kaasatakse nende kujundamiseks disainereid või arhitekte. Maapealsed torud, elektrikapid, kanalisatsioonikaevud, raudteerööpad, trolliliinid jne katavad tiheda võrgustikuna avalikku ruumi meie ümber.…
Tehnilised installatsioonid meie ümber mõjutavad tugevalt nii linna kui loodusmaastike väljanägemist, kuid harva kaasatakse nende kujundamiseks disainereid või arhitekte. Maapealsed torud, elektrikapid, kanalisatsioonikaevud, raudteerööpad, trolliliinid jne katavad tiheda võrgustikuna avalikku ruumi meie ümber.…
2 minutit
Džentelmenlik ehituskunst – Anton Soans 125
Näitus „Arhitekt Anton Soans 125” Eesti Arhitektuurimuuseumis 18. IX 2010 – 7. XI, kuraator Matis Rodin, kujundaja Marge Pervik-Kaal.
Rotermanni soolalao suures saalis tähistatakse jälle ühe Eesti arhitektuuri suurkuju ümmargust sünnipäeva. Aastakümneid arhitekti ja linnaplaneerijana tegev olnud Anton Soans kuulub 1880ndatel sündinud arhitektide põlvkonda, kes esimese vabariigi ajal kinnistasid arhitektuuri professionaalse…
Rotermanni soolalao suures saalis tähistatakse jälle ühe Eesti arhitektuuri suurkuju ümmargust sünnipäeva. Aastakümneid arhitekti ja linnaplaneerijana tegev olnud Anton Soans kuulub 1880ndatel sündinud arhitektide põlvkonda, kes esimese vabariigi ajal kinnistasid arhitektuuri professionaalse…
3 minutit
Venestus – kas tundmata maa?
„Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses”. Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth, toimetanud Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2010. 377 lk.
Sõna „venestus” on kuulnud ilmselt suurem osa eestlastest, kindlama tähenduse ja sisu oskavad sellele anda vähesed. Seda eriti siis, kui antud mõiste all…
Sõna „venestus” on kuulnud ilmselt suurem osa eestlastest, kindlama tähenduse ja sisu oskavad sellele anda vähesed. Seda eriti siis, kui antud mõiste all…
4 minutit
Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda
Hea, et meil on ükski Jaan Tõnissoni raamat, enne kui sügisel ilmub Soomes ühiskonna- ja poliitikateaduste doktori Erkki Tuomioja monograafia Tõnissonist.
Arvestades Jaan Tõnissoni (1868–1941?) tegevuse mitmekesisust ja laiahaardelisust ning tema isiksuse värvikust, on temast väga vähe räägitud ja kirjutatud. Nõukogude aeg eelistas Tõnissonist vaikida, sest tema tegevust oli võimatu selleaegsetesse…
Arvestades Jaan Tõnissoni (1868–1941?) tegevuse mitmekesisust ja laiahaardelisust ning tema isiksuse värvikust, on temast väga vähe räägitud ja kirjutatud. Nõukogude aeg eelistas Tõnissonist vaikida, sest tema tegevust oli võimatu selleaegsetesse…
11 minutit
Kultuurirevolutsioon Permis
Olin juba paar aastat Moskva tuttavatelt kuulnud et Uurali eelmäestikus asuv miljonilinn Perm on muutumas Vene avangardkunsti Mekaks. Sinna suunduvad Moskvas tõrjutud ja marginaalseks muudetud festivalid, galeristid, räpparid. Äsja valminud „Permi krai kultuuripoliitika kontseptsiooni” üks eesmärk on osaleda Euroopa Liidu „Euroopa kultuuripealinna” ja „Noorte kultuuripealinna” projektides ning avada Permis rahvusvaheliste kultuuriinstitutsioonide (nt Goethe Instituut) esindused.…
3 minutit
Venemaa püüab moderniseeruda
Venemaa on investeeringuilt kõrgharidusse möödunud Eestist, kuid jääb kõvasti maha arenenud riikide tasemest.
Viimase poole aasta jooksul on president Medvedevit hakatud üha selgemini eristama Putinist: temas nähakse kultuursemat ja sügavamatele sisulistele muutustele orienteeritud juhti. Septembris Jaroslavlis toimunud rahvusvahelisel foorumil esitas Medvedev viis kriteeriumi, millele peaks vastama nüüdisaegne demokraatlik riik. President leidis, et mida rikkam…
Viimase poole aasta jooksul on president Medvedevit hakatud üha selgemini eristama Putinist: temas nähakse kultuursemat ja sügavamatele sisulistele muutustele orienteeritud juhti. Septembris Jaroslavlis toimunud rahvusvahelisel foorumil esitas Medvedev viis kriteeriumi, millele peaks vastama nüüdisaegne demokraatlik riik. President leidis, et mida rikkam…
5 minutit
Vaiksed pealtvaatajad
Lõpuks ometi kõneldakse sellest. Agu Uudelepp kirjeldab 26. augusti Maalehes, kuidas inimesi „õhkkonna” abil juhitakse: „Hea ja halva piirid pannakse varakult kiitmise või laitmisega paika ning piirolukordades ei ole juhil tarvis enam midagi teha. Inimesed tegutsevad ise, täpselt nii, nagu neilt nende meelest oodatakse”. Ka suur hulk poliitikavaatlejaid on veendunud, et tulevastel valimistel saab määravaks kuvand…
2 minutit
Uus rekord
Igal sügisel kirjutan ma vähemasti korra riigieelarve eelnõust ja eriti selle kultuuri rahastamise peatükist. Iga kord on aga selle kohta eelmisest vähem öelda. Veel vähem siis rõõmustavat. 2006. aasta sügisel, kui kultuuriministri kohta täitis Raivo Palmaru, kirjutasin (27. X): „. . . . võimalik, et [—] kultuuri osakaalu langus asendub eelarves järgmisel aastal taas väikese tõusuga. Paraku on teada, et mõni…
2 minutit
Ujuv saadik
Louis Kahni projekteeritud laeval seilava Ameerika puhkpilli-sümfooniaorkestri juhataja Robert Boudreau plaanib imelaevaga Eestisse kontserdireisile seilata . . . . võib-olla aluse ka Kahni sünnimaale jätta. Triin Ojari intervjuu maailmakuulsa laevaomanikuga.
Eesti kultuurielus pole just liiga palju…
Eesti kultuurielus pole just liiga palju…
6 minutit
