Supilinna tulevad külla kodanikualgatused
Supilinna päevad sisustavad tartlaste ja Tartu külaliste aprillikuu viimase nädalalõpu neli päeva kestva kultuuri- ja ühiskondliku programmiga. Kolmapäevast laupäevani on kavas kontserdid, töötoad ja talgud. Festivali põhirõhk on laupäeval, mil Emajõe-äärsel platsil Kartuli-Oa tn nurgal saab kokku palju väärt kodanikualgatusi ning supipada podiseb keskpäevast hilisõhtuni. Pikka nädalalõppu iseloomustavad märksõnad on kodanikualgatus, koostöö…
2 minutit
Reedene Sirp, kuuteistkümnes
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi…
Arvamusi…
1 minut
“Kummitus masinas” Von Krahli Teatris! Esietendus!
Meil on hirm.
Von Krahli Teatrist on kõik keskealised minema aetud ja Rataskaevu tänava ajaloolise kvartali on hõivanud noored.
Noored on pärit kahest eesti teatrikoolist – lavakast ja Viljandi Kultuuriakadeemiast.
Von Krahli Teatrist on kõik keskealised minema aetud ja Rataskaevu tänava ajaloolise kvartali on hõivanud noored.
Noored on pärit kahest eesti teatrikoolist – lavakast ja Viljandi Kultuuriakadeemiast.
1 minut
Kontsert sarjast “ReVisioon – kontsertjalutuskäik arhitektuuriliselt kõnekates hoonetes” Viimsi Keskkoolis
Laupäeval, 25.04.2009 kell 17.00 toimub Viimsi Keskoolis omapärane kontsert sarjast “ReVisioon III” – kontsertjalutuskäik arhitektuuriliselt kõnekates hoonetes.
1 minut
Lumekuninganna ja Lotte filmid said Kultuuriministeeriumi toetuse
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas käskkirja, mille alusel eraldatakse kokku 1,65 miljonit krooni kahe uue filmi tootmiseks.
1 minut
Konverentsiga keeleseaduse 20. aastapäeva tähistamas
23.-24. aprillil 2009 toimub Eesti Keele Instituudis ja Tallinna Ülikoolis VIII rakenduslingvistika kevadkonverents “Keelepoliitika ja kultuurimuutused”, mis on pühendatud keeleseaduse 20. aastapäevale.
1 minut
Urbanistika ja linnamaastiku päevad
23-25. aprillil toimuvad Tallinnas kuuendat korda urbanistika ja linnamaastiku päevad, mis sel korral koonduvad nime alla „Timewide: Thinking the city in deep scale“
1 minut
Täna algab noorte etnoloogide ja folkloristide konverents
Täna ja homme (22. ja 23. aprillil 2009) toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine noorte etnoloogide ja folkloristide konverents „Noorte hääled“. Sel aastal neljandat korda toimuva konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.
1 minut
3. Jazziauhinnad jagatud!
Jazzikuu ja Jazzkaare raames jagatakse 25. aprillil Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT ettevõtte Elioni, Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare koostöös kolmandat korda Eesti jazziauhindu. Auhinnatseremoonia toimub laupäeval, 25.aprillil kell 20 Vene Kultuurikeskuses Jazzkaar Dream Band kontserdi eel.
2 minutit
23.-30.aprillil on Tallinna Postimaja II korrusel avatud Koondatute Kunsti Keskus
Koondatute Kunsti Keskus annab töö kaotanud inimestele töötubade ja arutelude näol võimaluse kokku tulla ja erinevate loominguliste tegevuste kaudu endale olulisi teemasid sõnastada. Nädala jooksul toimuvates töötubades saab koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega kujundada sotsiaalset plakatit, pildistada oma argipäeva, teha dokumentaalfilmi, ajalehte ja külastada Tallinna…
2 minutit
Robert Annus lavastab Vanemuises „Lood Viini metsadest“
Vanemuise teatri suures majas esietendub laupäeval, 25. aprillil Ödön von Horvathi rahvatükk „Lood Viini metsadest“, lavastajaks Robert Annus.
1 minut
Agne Kuusing-Soome näitus SEB Galeriis
Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17.00 avatakse SEB Galeriis (Tornimäe 2, 5. korrus) Agne Kuusing-Soome akvarellide näitus „Mälumustrid“.
1 minut
Haus Galerii kunstioksjon on uuenduslik ja pakub taas ka kunstiloolise harulduse!
Haus Galerii kevadoksjon on ukse ees, mis annab suurepärase põhjuse eesti rahvuskunstist pisut valjemal häälel kõneleda ning selle heas tasemes veenduda.
Oksjon toimub teisipäeval, 28. aprillil algusega kell 18.00 galerii ruumides Tallinnas, Uus tn 17.
Oksjon toimub teisipäeval, 28. aprillil algusega kell 18.00 galerii ruumides Tallinnas, Uus tn 17.
1 minut
Heategevuslik näitus Urmas Sõõrumaa erakunstikogust Kohila Vallamajas 20. aprill 2009
21. aprillil kell 16 avab Urmas Sõõrumaa Kohila vallavalitsuses järjekordse näituse oma heategevuslike väljpanekute sarjast.
1 minut
X eesti rahvamuusikatöötluste festival Moostes
23.-25. aprillini toimub Põlvamaal Mooste mõisas X eesti rahvamuusikatöötluste festival ( Põlva FolkFest) , esimene kevadine pärimusmuusikapidu Eestis. Kümnendat korda toimuv festival pakub pärimusmuusikakontserte Mooste mõisa südames, looduses ja arhailises Veskiteatris.
1 minut
Tallinna Koorifestivali preemiad jagatud!
XI rahvusvahelise koorifestivali “Tallinn 2009” Grand Prix võitis tütarlastekoor “Ellerhein” (dirigent Tiia-Ester Loitme). Neile kuulus ka naiskooride kategooria II koht ja eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest. Teine edukaim koor konkursil oli Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise Muusikakooli naiskoor (Venemaa, dirigent Sergei Jekimov), kes võitis I koha nais- ja meeskooride kategoorias, II koha kaasaegse muusika…
1 minut
Jaan Paavle Draakoni galeriis
Esmaspäeval, 20. IV 2009 kell 17.00 avatakse Draakoni galeriis Jaan Paavle (1940) isikunäitus „Vabaduse silmad“.
Kui ütlen: Tiibet, Shangri La
Mõtlen: Eesti, Tuletornimaa
Kui ütlen: Tiibet, Shangri La
Mõtlen: Eesti, Tuletornimaa
1 minut
Kevadine “Estonian Literary Magazine” väljas
Eesti Instituudi ingliskeelse kirjandusajakirja “Estonian Literary Magazine” (ELM) 28. number ilmus kevadise Londoni raamatumessi alguseks.
1 minut
Eva ja Adele Tallinna Kunstihoones
Sa Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et teisipäeval, 21. aprillil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones saksa kuulsate tegevus- ja maalikunstnike, ennast “kunstimaailma hermafrodiitsete kaksikutena” defineeriva kunstnikeduo EVA & ADELE näitus “Stereoefekt”. Samal päeval kell 12 annavad kunstnikud kunstihoone suures saalis pressikonverentsi (nad viibivad Tallinnas 18.-23. aprillini). Näituse kuraator on Harry Liivrand.
2 minutit
Kristiina Kaasik Vabaduse galeriis
Olete oodatud Kristiina Kaasiku näitusele „Pääs kitsale rajale”. Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6). Näitus avatakse 23. aprillil kell 17.00 ja on avatud kuni 13. maini.
1 minut
Heimtali Muuseum kingiti Eesti Rahva Muuseumile
Heimtali Muuseumi omanik Anu Raud pärandas oma erakogu Eesti Rahva Muuseumile.
1 minut
Algas muinsuskaitsekuu
17. IV avati muinsuskaitsekuu, kuni 18. maini toimub sel puhul erinevaid temaatilisi üritusi – korraldatakse heakorrastustalgud, kontserte, näitusi ning järgmisel nädalal toimub muinsuskaitse konverents.
1 minut
Avatud Eesti Fondi 2009. aasta Koosmeele auhinna sai Kolga Keskkool
17. IV andis Avatud Eesti Fond Kolga Keskkoolile üle 2009. aasta Koosmeele auhinna, et tunnustada kooliõpilaste julget tegevust eelmisel aastal Vene pommirünnakutes kannatanud Gruusia sõpruskooli toetamisel.
1 minut
II rahvusvaheline konverents “Muusikakasvatus muutumises“
23.–25. aprillil 2009 toimub Tallinna Ülikoolis II rahvusvaheline konverents “Muusikakasvatus muutumises“, mille põhiteemaks on keskkond. Antud mõiste on siin käsitletud väga laias tähenduses: seda võib mõista nii vaimse ruumi kui ka reaalse keskkonnana, mida muusika täidab, teisendab, loob, peegeldab jne. Konverentsi eesmärgiks on tõsta esile keskkonna kui olulise…
1 minut
Estonias esietendub ballett „Kolm musketäri“
23. aprillil jõuab Rahvusooper Estonias koostöös Northern Ballet Theatre’i loomingulise meeskonnaga lavale David Nixoni ballett „Kolm musketäri“, mille aluseks on Alexandre Dumas’ samanimeline romaan. Helilooja Malcolm Arnoldi muusikale seatud ballett esietendus 2006. aastal Inglismaal, kus see võitis nii publiku kui kriitikute südamed ja sai mitu nimekat auhinda.
2 minutit
Järvid tagasi Leigo Järvemuusikal
Leigo Järvemuusika klassikapäeval juhatavad Beethoveni suurteoseid Neeme ja Paavo Järvi.
Leigo Järvemuusikal, mis sel aastal toimub 14. ja 15. augustil, juhatab klassikalisele muusikale pühendatud päeva maestro Neeme Järvi, lubaduse Leigol dirigeerida on andnud ka tema poeg Paavo Järvi.
Leigo Järvemuusikal, mis sel aastal toimub 14. ja 15. augustil, juhatab klassikalisele muusikale pühendatud päeva maestro Neeme Järvi, lubaduse Leigol dirigeerida on andnud ka tema poeg Paavo Järvi.
1 minut
Proosaluulet
Pär Hansson on sündinud 1970. aastal Põhja-Rootsis Västerbotteni läänis Vännä kommuunis. Ta on avaldanud kolm luulekogu. Tema loomingut on avaldatud antoloogiates ning Rootsi ja välismaa kirjandusajakirjades. Väljaöeldud sõnal on tema luules oluline koht. Praegu elab Pär Hansson Stockholmis Hammarbyhöjdenis, kus ta töötab loovkirjutamise õpetajana Jakobsbergi ja Gotlandi rahvaülikoolis. Ta on Rootsi kirjanike jalgpallimeeskonna liige. Nad on korduvalt mänginud…
5 minutit
Maailm(a) avatud aknast
W. G. Sebaldi Austerlitzi tegelaskuju teeb kütkestavaks fakt, et kuigi tegu on kahtlemata raskemeelse ning avaruse ihkamisest hoolimata kaunis kinnise indiviidiga, on tema mõtlemine kõike muud kui suletud.
W. G. Sebald, Austerlitz. Tõlkinud Mati Sirkel. Toimetanud Malle Kiirend. Varrak, 2009. 256 lk.
1.
„Austerlitz” on kahtlemata teos, millest tahaks ja tuleks rääkida, kuid mis tundub olevat sedavõrd eneseküllane, et…
W. G. Sebald, Austerlitz. Tõlkinud Mati Sirkel. Toimetanud Malle Kiirend. Varrak, 2009. 256 lk.
1.
„Austerlitz” on kahtlemata teos, millest tahaks ja tuleks rääkida, kuid mis tundub olevat sedavõrd eneseküllane, et…
6 minutit
Raadioteatri näitlejaauhind 2008 – Ülle Kaljuste
ERR Raadioteater annab näitlejaauhinda välja alates 1998. aastast. Auhinna eesmärk on toetada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ning tunnustada näitlejate tööd raadios. Näitlejaauhind antakse eelmise hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus ja/või kunstilise sõna meisterliku vahendamise eest raadios.
1 minut
Mida räägivad meile arbujad?
Ilus sügav kummardus tolle mõeldava kuldaja poeetide poole.
Luulekava „Arbujad”. Koostaja ja lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Loevad Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Mait Malmsten, Hilje Murel, Harriet Toompere, Britta Vahur ja Mari-Liis Lill. Esietendus 15. II Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Õhkkond me vaimses ruumis meenutab pisut XX sajandi kolmekümnendaid aastaid: me ümber on…
Luulekava „Arbujad”. Koostaja ja lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Loevad Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Mait Malmsten, Hilje Murel, Harriet Toompere, Britta Vahur ja Mari-Liis Lill. Esietendus 15. II Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Õhkkond me vaimses ruumis meenutab pisut XX sajandi kolmekümnendaid aastaid: me ümber on…
5 minutit
Luuleõhtu teatris
. . . . Maa alla, mere alla
me laskume, pilvede peal
on astund me rahutud tallad
– meid aeg ja ruum ei pea.
/—/
Käies teed, mida iial ei naasta,
sõna rõõmulauluks saab suus.
Ole tervitet, Issanda Aasta
1936!
Nii hõiskab August Sang, üks kolmekümnendate aastate arbujatest. Arbumine, loitsimine, oma sügavaimate elamuste võlumine elavaks sõnaks on sellele põlvele jälle saanud tarbeks – iseloomustab seda luuletajate sõpruskonda Ants Oras.…
me laskume, pilvede peal
on astund me rahutud tallad
– meid aeg ja ruum ei pea.
/—/
Käies teed, mida iial ei naasta,
sõna rõõmulauluks saab suus.
Ole tervitet, Issanda Aasta
1936!
Nii hõiskab August Sang, üks kolmekümnendate aastate arbujatest. Arbumine, loitsimine, oma sügavaimate elamuste võlumine elavaks sõnaks on sellele põlvele jälle saanud tarbeks – iseloomustab seda luuletajate sõpruskonda Ants Oras.…
2 minutit
Hakake filmiraamatuid kirjutama!
Kolleeg ja „Eesti film 100” üks algatajaid Jaak Lõhmus kergitas siinsamas Sirbis filmiteemaliste raamatute arutelu mullu augustis, nentides: „Teada on, et uusi omakeelseid filmiraamatuid sama hästi kui polegi (ei ilmu poeletile juba aastaid)”. Põhjusi, miks see nii on, võib leida mitmeid. Oluline on märgata, et filmi uurimiseks puudub korralik baas. Eestis ei ole koolitatud…
3 minutit
Näitleja Eastwoodi lahkumine linalt
Kas põhimõttekindlate meeste ajastu on läbi saamas?
Põnevusdraama „Gran Torino” (USA Austraalia, 2008, 116 min), režissöör Clint Eastwood. Osades Clint Eastwood, Christopher Carley, Bee Vang, Ahney Her, Brian Haley jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Kui korraldada filmiajaloo tuntuima näo hääletus, oleks üks kandidaate ilmselt Clint Eastwood. Härra Blondie „Heas, halvas ja inetus” või „räpane” inspektor…
Põnevusdraama „Gran Torino” (USA Austraalia, 2008, 116 min), režissöör Clint Eastwood. Osades Clint Eastwood, Christopher Carley, Bee Vang, Ahney Her, Brian Haley jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Kui korraldada filmiajaloo tuntuima näo hääletus, oleks üks kandidaate ilmselt Clint Eastwood. Härra Blondie „Heas, halvas ja inetus” või „räpane” inspektor…
4 minutit
Päriselt on mängult
20. – 26. IV on kinos Sõprus autoridokumentaalfilmide nädal „Mängult on päriselt”.
Mööda ilma liigub ringi mitmeid käibetõdesid, filmiilmas on üks säärastest näiteks see, et dokumentaalfilmide väljund on televisioon. See arvamus tähendab, et oletatava tüüpilise televaataja oletatavatele ootustele tullakse vastu ja žanri piiratakse ka muud moodi, et filmil olgu oma kindel pikkus ja muud formaadist tingitud detailid.…
Mööda ilma liigub ringi mitmeid käibetõdesid, filmiilmas on üks säärastest näiteks see, et dokumentaalfilmide väljund on televisioon. See arvamus tähendab, et oletatava tüüpilise televaataja oletatavatele ootustele tullakse vastu ja žanri piiratakse ka muud moodi, et filmil olgu oma kindel pikkus ja muud formaadist tingitud detailid.…
3 minutit
HÕFFi fookuses on Skandinaavia õudusfilm
17. – 19. aprillini leiab Haapsalus aset III õudus- ja fantaasiafilmide festival.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile (HÕFFile) võiksid inimesed minna kas või sellepärast, et kordki aastas nädalavahetuseks Tallinnast Haapsallu sõita. Festivali korraldajate sõnul võib see kõlada klišeena, kuid Haapsalul kui Eesti ühe põnevama ajalooga väikelinnal on atmosfäär, mis sobib HÕFFi kontseptsiooniga väga…
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile (HÕFFile) võiksid inimesed minna kas või sellepärast, et kordki aastas nädalavahetuseks Tallinnast Haapsallu sõita. Festivali korraldajate sõnul võib see kõlada klišeena, kuid Haapsalul kui Eesti ühe põnevama ajalooga väikelinnal on atmosfäär, mis sobib HÕFFi kontseptsiooniga väga…
3 minutit
Ka filmimees on inimene (Venemaa näitel)
Vaapo Vaheril tuli kevadtalvel välja raamat „Kino on saatan, kes imeb su rinda”, kus on kokku kogutud sari vene ja nõukogude filmikunsti teemalisi jutte ja artikleid. Millega on tegemist?
3 minutit
Liikuva pildi muuseumid, esimene aastasada
Eesti Rahva Muuseumi äsjase 100. aastapäevaga riimis kõneldakse-kirjutatakse nüüd palju muuseumidest. Võiks natuke rääkida ka filmimuuseumidest. Filmimuuseumi leiab paljudest linnadest: Moskvast, Riiast, Vilniusest (seal on teatri-, muusika- ja filmimuuseum), Helsingist, Amsterdamist, muidugi mõista Pariisist ja Berliinist.
3 minutit
Muusikakirev „Jazzkaar” 2009
„Jazzkaar” oma kahekümnendas ilmumises on statistiliselt suurejooneline. 18. – 26. aprillini pakub festivali kava Tallinnas 37 kontserti ja väljaspool pealinna veel 19 nii eesti kui välismaiste muusikute etteastet. Et „Jazzkaar” kannatab Tallinnas juba mitmendat aastat sobiva suurusega saalide nappuse all, mõjutab see paratamatult ka esinejate valikut.
2 minutit
Suren selleks ma, et elada
Gustav Mahleri 2. sümfoonia, esitajaiks rahvusooperi Estonia koor ja orkester ning solistid Heli Veskus ja Monika-Evelin Liiv, dirigent Arvo Volmer, 11. IV Estonia kontserdisaalis.
Vaiksel laupäeval esitasid Estonia kontserdisaalis Gustav Mahleri 2. sümfoonia Estonia sümfooniaorkester ja koor ning solistid Heli Veskus (sopran) ja Monika-Evelin Liiv (metsosopran, Londoni Kuninglik Ooper), dirigendipuldis oli teatri loominguline juht ja peadirigent…
Vaiksel laupäeval esitasid Estonia kontserdisaalis Gustav Mahleri 2. sümfoonia Estonia sümfooniaorkester ja koor ning solistid Heli Veskus (sopran) ja Monika-Evelin Liiv (metsosopran, Londoni Kuninglik Ooper), dirigendipuldis oli teatri loominguline juht ja peadirigent…
2 minutit
Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline
„Vocalissimo”: Annely Peebo ja Hartmut Hudezeck (klaver) 7. IV Estonia kontserdisaalis
Mõeldes Annely Peebo Lied’i-kontserdile, tärkas meeltesse see tervendav taim, mida rahvasuu nii mõnusalt kirjeldanud. Lauljanna näo ja kujuga assotsieeruvad Leonardo „Mona Lisa” ja Giorgione „Puhkav Venus”, temast hoovab küpse viljavälja positiivset energiat, kaunis ja hästi koolitatud ühtlane hääl kõige selle teenistuses. Siiruviirulisus…
Mõeldes Annely Peebo Lied’i-kontserdile, tärkas meeltesse see tervendav taim, mida rahvasuu nii mõnusalt kirjeldanud. Lauljanna näo ja kujuga assotsieeruvad Leonardo „Mona Lisa” ja Giorgione „Puhkav Venus”, temast hoovab küpse viljavälja positiivset energiat, kaunis ja hästi koolitatud ühtlane hääl kõige selle teenistuses. Siiruviirulisus…
3 minutit
Liikumise kaudu liikumatuni
Ansamblite Heinavanker ja Voces Musicales vaikse nädala kontserdid 5. ja 10. IV Jaani kirikus.
Vaimuliku muusika esitamisel seisab interpreet tihti teatavat tüüpi paradoksi ees. Muusika olemuseks tuleb pidada liikumist, s.t kulgemist ühelt pingeseisundilt teisele, vaimulik muusika peaks aga enda kohta käiva epiteedi õigustamiseks viitama selgelt mingile liikumise taga olevale ajatule, s.o teatavas mõttes liikumatule seisundile. Hea…
Vaimuliku muusika esitamisel seisab interpreet tihti teatavat tüüpi paradoksi ees. Muusika olemuseks tuleb pidada liikumist, s.t kulgemist ühelt pingeseisundilt teisele, vaimulik muusika peaks aga enda kohta käiva epiteedi õigustamiseks viitama selgelt mingile liikumise taga olevale ajatule, s.o teatavas mõttes liikumatule seisundile. Hea…
3 minutit
Vivat academia!
Septembris 90. aastapäeva tähistav Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EM TA) alustas kontserdisarja „Vivat academia”. Sarja mõte on vaadata ajalukku. Aastad 1919–2009 on olnud käänulised ka muusikakõrgkoolile ja üsna suurelt ette võetud juubelisarjaga peetakse meeles neid maju, mis tähendasid eri etappe enne praeguse õppehoone valmimist 1999. aastal. Isegi veidi ootamatult anti sarja avakontsert 9. aprillil G. Otsa nimelise…
1 minut
Neli tuumakat muusikaloo teksti
19. sajandi muusikaelu Eestis. Eesti muusikaloo toimetised 9. Koostanud Urve Lippus, toimetanud Meeli Sedrik. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2008. 292 lk.
Tore oleks elada Eesti Vabariigis, kus toimib regulaarne lennuühendus Euroopa tähtsamate linnadega ning riiulist saab võtta uue ja põhjaliku eesti muusika ajaloo köite. Kuni see nii ei ole, saab vähemalt unistuste teises punktis…
Tore oleks elada Eesti Vabariigis, kus toimib regulaarne lennuühendus Euroopa tähtsamate linnadega ning riiulist saab võtta uue ja põhjaliku eesti muusika ajaloo köite. Kuni see nii ei ole, saab vähemalt unistuste teises punktis…
3 minutit
Mater rosae, kaunis ema
René Eespere seitsmes autoriplaat „De spe” („Lootusest”), Estonian Music Production (2009).
Vokaalmuusikaga täidetud plaadil kõlab seitse Epigrammi ladinakeelsete klassikute tekstidele, sealhulgas Seneca, Ovidius, Martialis. Kasutatud on ka Anne Lille poeemi „Invocatio”, mis on inspireeritud Franz Kafkast. Eespere on öelnud: „Invocatio” sündis nii, et Anne Lill kirjutas valmis muusikale ladinakeelse teksti. Ta sai sellega hiilgavalt hakkama ning…
Vokaalmuusikaga täidetud plaadil kõlab seitse Epigrammi ladinakeelsete klassikute tekstidele, sealhulgas Seneca, Ovidius, Martialis. Kasutatud on ka Anne Lille poeemi „Invocatio”, mis on inspireeritud Franz Kafkast. Eespere on öelnud: „Invocatio” sündis nii, et Anne Lill kirjutas valmis muusikale ladinakeelse teksti. Ta sai sellega hiilgavalt hakkama ning…
1 minut
Minevikuta pole ka tulevikku Eesti muusika päevad 2009
„Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta,” teadis kirjamees Juhan Liiv ütelda. Mäluga on kummalised lood, mälu mängib meile vahel vingerpusse. Mängis vist ka Juhanile. Isegi kollektiivse mäluga tehakse tihtipeale tükke. Eesti muusika päevadel on tänavu ette võetud nimelt too kollektiivse mälu muutmise trikk – ehk saab sest ka…
2 minutit
Heliloojaks kasvamine koos Eesti muusika päevadega
Eesti muusika päevad ehk EMP, nagu seda kolleegide hulgas suupärasemalt kutsutakse, on kindlasti olnud minu generatsiooni heliloojate kujunemisel üks kesksemaid mootoreid. Muidugi on need olulised olnud ka vanemale põlvkonnale, aga sellest on mul raskem rääkida, sest paratamatult kipud endaga lähedalt seotud asju nägema eelkõige oma perspektiivist. Minu esimesed mälestused EMPist…
3 minutit
Suurest paugust helge tulevikuni
KAIA KIIGE näitus „Strata” Vaalas kuni 21. IV , Kaia Kiige ja PASCAL FOUCART ’I näitus galeriis 008 kuni 22. IV , STEFAN RIEBELI näitus Raja galeriis 30. III – 3. IV , AURORA REINHARDI näitus „Teaser” Tallinna Linnagaleriis 28. III – 12. IV , ANDRES TALI näitus „Das Kapital. Kritik der politischen Ökonomie”…
5 minutit
Lobanovi visuaalne maailm
ALEKSANDR LOBANOVI näitus Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 19. IV .
Aleksandr Lobanovi kunst äratab vaieldamatult praeguse vaataja tähelepanu. Iseäranis lääne kunstihuvilise oma, kelle hulka tuleb arvata ka meie noorem põlvkond. Nad ei ole piisavalt tuttavad vene sots-art’iga, kus tuleb selgelt välja nõukogude aja märkide iroonilise mõtestamise oskus. Minu arvates seisneb Lobanovi loomingu vastuvõtmine tema töödele iroonilise…
Aleksandr Lobanovi kunst äratab vaieldamatult praeguse vaataja tähelepanu. Iseäranis lääne kunstihuvilise oma, kelle hulka tuleb arvata ka meie noorem põlvkond. Nad ei ole piisavalt tuttavad vene sots-art’iga, kus tuleb selgelt välja nõukogude aja märkide iroonilise mõtestamise oskus. Minu arvates seisneb Lobanovi loomingu vastuvõtmine tema töödele iroonilise…
2 minutit
Londoni aruanne I
Kui Eesti närune kevad enam asu ei anna, võtke pilet easyJet’ile, ostke 2. 99 naela eest igal neljapäeval ilmuv Time Out (www.timeout.com/ london) ja London on lahti muugitud. Märtsikuine Londoni näitusepilt on täpselt sama hea kui igal teisel kuul maailma juhtivas kunstimetropolis. Hiljuti uuel aadressil taasavatud meediamoguli ja kunstimetseeni Saatchi galeriis (mõõtudelt pigem kaasaegse kunsti muuseum) on…
3 minutit
Mälestusi „Ars Fennica’st”
ARS FENNICA 2008. aasta nominentide näitus Kumus kuni 26. IV .
Pakun kolm põhjust, mis on aidanud Ars Fennical saada ihaldusväärseks kunstipreemiaks. Preemia viitab Soomele (Finlandia) ja toob kaasa kopsaka rahasumma. Žürii töötab usaldusväärselt ja topelt valikumehhanismiga: orienteerutakse erapooletule tulemusele ja iga nominent saab külge aegumatu kvaliteedimärgi. Sündmus murrab kunstimaailmast välja: Soome presidendi käepigistus tagab…
Pakun kolm põhjust, mis on aidanud Ars Fennical saada ihaldusväärseks kunstipreemiaks. Preemia viitab Soomele (Finlandia) ja toob kaasa kopsaka rahasumma. Žürii töötab usaldusväärselt ja topelt valikumehhanismiga: orienteerutakse erapooletule tulemusele ja iga nominent saab külge aegumatu kvaliteedimärgi. Sündmus murrab kunstimaailmast välja: Soome presidendi käepigistus tagab…
6 minutit
