
Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika
Eva Piirimäe: „Herderi järgi saab rahu kindlustada vaid hoiakuid muutes – rahvuslik enese paremaks pidamine ja militaristlik riigipatriotism tuleb avalikus diskussioonis enesekriitiliselt põlustada.“

Naised tapavad Isamaa
Hea äike lööb õhu puhtaks ja puugid riigieelarvest välja.
Toodan, nagu jaksan
Juba ainuüksi see, et pean alustama sellise…
Me vajame loodust, et olla vabad
Kui me ei leevenda praegu kliimakriisi ja elurikkuse kadu, seisame edaspidi silmitsi paljude vabaduste kitsendamisega. Tugevamad kuumalained sunnivad meid tervise kaitseks päevade kaupa konditsioneeritud ruumidesse varjuma ning…
Liivimaa Lutteruse pedagoogiline käsiraamat
Ühe rahvuskultuuri arengu (olgu see oma või võõras) toetamine ei pea tähendama teistele kaigaste kodaraisse loopimist.

Kange kraam tõi Lilli Luugile nuusktubakatoosi
Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.
Moosi tulekust eesti keelde: moos, sahvt ja keedis
Kogu moos
Marja- või puuviljakeedise tähenduses on moos levinud üle maa (moos ~ muos Põhja-Eestis, moes…

Maa all mühiseb, aga jõgi tõrgub voolamast
Vormilt neutraalne, kuid sisult müstilisevõitu „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ ajab lugeja kimbatusse.

Humoorikalt ja enesekindlalt
Mari-Liis Müürsepp kujutab inimeseks olemise paratamatut, aga lõbusat lihtlabasust üsnagi klassikalises vormis, lastes kõlada oma naerusel häälel.

Unusta partituur, meil algab party tour!
Kui Saaremaa ooperipäevade publiku esimene huvi ei ole ilmselt ahmida režiiteatri värskemaid ideid, siis Birgitta festivali taotlus näib olevat intrigeerida nõudlikumat publikut.

Ooperi „Crisis“ järelmõtteid
„Crisis“ on hea mitmekihiline tükk, kust igaüks leiab midagi äratuntavat ning mis pakub ka ooperivõõrastajale positiivse elamuse.

On aeg hakata tähele panema filme, mitte riike või regioone
Balti filmipäevadel tuleb näitamisele neli eripalgelist Leedu ja Läti filmi. Miks aga ei leia neid kinolevis?

„Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti
Linnafestivali „Uit“ korraldajad Kadri Lind, Marie Valgre ja Mariliis Haljasorg selgitavad, kuidas näha kohti, mida muidu ei märka, ja et ühte linna mahub palju linnu.

Kas graafiline disain on vaba kunst?
Kriitikameelt saab arendada visuaalset ja pildilist lugemisoskust õpetades, sest muidu ei pruugi noortest kasvada vabu inimesi.

Noored, targad ja tublid
Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga ruumiinstallatsioon „Linnamaardla. Spolia…

Mida kaugem vahemaa, seda lähedasemad inimesed
Priit Põldma lavastus „Kotka tee taeva all“ kinnitab usku: kuuldused psühholoogilise teatri surmast on tugevasti liialdatud.

Näitlemisele pühendatud elu
Ita Ever: „Tean oma nõrkust: mul puudub lavastusest tervikutaju, tegelen ainult oma rolliga. Kui lavastaja oskab selle pärast üldisesse tervikusse sulatada, on hästi.“

Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid
Igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele.

Vanaema katse
Hilissuviseid mõtteid puhkamisest, lugemis- ja filmielamustest ning teaduskommunikatsioonist

Argidialektika XIX. Konflikt ja koostöö

Minu koht
Vahel tekib…

Kompaktne ja õnnestunud festival
Fotografiska oma mitteakadeemilisusega tõmbab ligi mitmekesisemat publikut, kes võib soovi korral peale kontserdi nautida ka näitusi ja kohvikus pakutavat.

Selle maailma asjad
Anna Mari Liivranna näitusel kõnetab vaatajat igavik, Britta Benno installatsioonis ja maalilistel joonistustel aistingute maailm, aga mõlemal juhul on oluline avatus.

Varisevate siluettide varjus
Anna Mari Liivranna üks iseloomulikumaid võtteid on Anu Põdrale omane julge feminiine materjalikäsitlus.
In memoriam Ita Ever
1. IV 1931 – 9. VIII 2023