2022-50/51 (3922/23)

2022

Kõige huvitavam oli mulle võimalus analüüsida muusikat koos inimestega, kes on kõige vingemas vormis loov­isikud, kuid mitte muusikud.
Tegime suvel Uue Loomingu Majas Lepo Sumera „Südameasju“. Kümme päeva enne esietendust olid mõnel määral identsed: tegime hommikul ühe sessiooni, siis arutlesime selle üle paar tundi, mõnikord tegime õhtul teise sessiooni. Meil oli suur tiim, meie hulgas olid dramaturg Liisa Saaremäel ning lavastajad…

Kuidas seletada pilte nutikatele robotitele

Selfid on jälle moes, ilmselt olete ühismeedias märganud nn tehisselfide lainet. Tehisintellekti loodud portreed kuvavad meid eri stiilis ja kontekstis, pakkudes illusiooni alternatiivsetest eludest – neid on palju ja ometi on nad kõik meist, meist, meist. Mis peamine, nad ilustavad (keegi kirjeldas neid just vormis „sina, aga 20% seksikam“), aga on siiski…

Filmiajalugu küll, aga väärt töö nõuab väärt tasu

Alustuseks nendin, et lugesin teatava üllatusega 2. detsembri Sirbist Eero Epneri filmihuvilise palvet Eesti filmiajaloo teemal1. Kes artikli sisuga kursis pole, siis autor kirjutab, et „ühestki korralikult läbi õmmeldud Eesti filmiajaloost ei ole võimalik rääkida“. Kuna Epner tunnistab loo alguses ka ise, et filmi teedele on teda viinud juhus,…

Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022

Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.

Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise…

Vaimustuda, mitte hinnata

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 15. detsembril 2022

Mu tark luuletajast sõber käib teist korda ülikoolis ja hakkas seal uuesti lugema Martin Heideggeri „Küsimust tehnika järele“. Eesti keeles ilmus see 1989. aastal Akadeemias, käisin siis parasjagu ülikoolis, esimest ja seni viimast korda, ja olin juba lootusetult langenud Tõnu Luige ja Ülo Matjuse mõju…
Luulesalv – Kiri jõuluvanale

Luulesalv – Kiri jõuluvanale

Kiri jõuluvanale
 
Elame aastaringi
teine silm kellal.
Oleks sest abigi mingi!
Ikka – teine silm kellal.
 
Teine-silm-kellal ei päästa:
see ainult tekitab stressi.
Kell meid üldse ei säästa –
igal pool peale ta pressib:
arvutis, moblas ja seinal,
taskus…

Eesti keelevaldkonna tulised teemad

Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.

2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: „2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi…
Ula hula
Hendrik Kuusk ja Annika Teder avasid Ula baari 2020. aastal. Nad ei oska oma tegu põhjendada muu kui Vallikraavi tänava äärse pargipaviljoni võluga.
Erakogu

Ula hula

Annika Teder: „Inimesed tulevad Ula baari maja pärast, aga jäävad hoovi pärast, sest saab olla linnas, aga samal ajal ka looduses.“

Trammisõit peaks olema ajavõit
Jaak-Adam Looveer: „Lõpuks on ühistranspordi süsteemi osa ka see, et ka jala sihtkohta jõudmine oleks inimväärne, mõnus ja turvaline.“
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Trammisõit peaks olema ajavõit

Jaak-Adam Looveer: „Eestis pole harjutud teedega samaväärselt ühistransporti investeerima. Trammiteede rajamine ilma Euroopa Liidu rahastuseta ei ole mõeldav.“

Koidikud on siin vaiksed
Edith Karlsoni näidisperekond „Pere“ (2019) püüab küll pildikastis eksponeeritud pärisinimeste elu imiteerida, kuid sisalikud jäävad sisalikeks.
Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

Koidikud on siin vaiksed

Kuraator Tamara Luuk on osanud põimida teostest Ariadne lõnga laadse kunstiblogi, kus lood jõuavad võimsa energeetilise tasemeni.

Pilk pihipeeglisse
Mõni inimene kannab head vilja edasi ka pärast siit ilmast lahkumist. Marju Lepajõe.
Lauri Kulpsoo / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Pilk pihipeeglisse

„Inimolu viletsusest“ võib olla kirjutatud satiirina paavsti kuuria aadressil ja peegeldada noore kardinali muret vanemate kolleegide ebasündsa eluviisi pärast.

Soome-ugri karud ja kalad

Soome-ugri karud ja kalad

Rituaalide, müütiliste laulude ja kalapüügiriistade näited pole soome-ugri ühisjoonte käsitlemisel ühesugused.

Aasta hiljem: silmad on avanenud
Selliseid kauneid kontsentrilisi tolmurõngaid ümber kuuma kaksiktähe WR 140, mida ilmutasid JWST pildid, ei osanud keegi varem kujutleda.
NASA / ESA / CSA / STScI

Aasta hiljem: silmad on avanenud

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesele tööaastale tagasi vaadates võib nentida, et (peaaegu) kõik on läinud hästi, ootused on täitunud ja isegi ületatud.

Argidialektika XIII. Geenius
Banksy. Children of War. Maidan, Kõjiv 2022.
Rasal Hague / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika XIII. Geenius

On kaks levinud ettekujutust geeniusest. Domineeriva kujutluse järgi on geenius täiesti suveräänne ja sõltumatu ning võtab kõik iseenda seest, täiesti seletamatul kombel. Teistsuguse, kuid samuti üksjagu levinud ettekujutuse järgi pole…
Puändipalang, mille tulekeel neelab kõik
Piret Raua viis kujutada väikeste inimeste rasket eluteed muheda huumoriga mõjub ühtaegu lohutavalt ja kõhedalt. Tõeline põhjamaade kirjanik!
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Puändipalang, mille tulekeel neelab kõik

Üks võimalik viis vabaneda masendavast reaalsusest või hingehaavadest on need korraliku puändiga maha põletada. Paraku võib leekides hävida ka loo tuum.

Väikese maja suur mõju

Tartus Toomemäe külje all muna­kivisillutisega Vallikraavi tänava ääres seisis muinsuskaitsealal aastaid nukralt ja tühjalt lagunedes väike grafitit täis soditud hoone. Räämas krunt ning avarii­seisukorras maja jättis mulje, et tegu on millegi väheväärtusliku ja uuele ajale jalgu jäänuga. Tegelikult on tegu olulise linnaruumi elemendiga, mil märgiline osa Tartu ajaloos. Mitte üksnes klassitsistlikud ülikoolihooned, vaid mis tahes ajal…
Jõuluime poole(l) teel
Matthias-Pähklipureja (Yuta Irikura) ärgitab Mariat (Olivia Lenssens) jalule tõusma.
Maris Savik

Jõuluime poole(l) teel

Vanemuises esietendunud ballett „Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“ on Mare Tomminga 1994. aasta lavastuse uue kuuelõikega versioon.

Anu Vabamäe 16. VI 1948 – 7. XII 2022

Lahkunud on näitleja ja kostümeerija Anu Vabamäe. Ta sündis Puurmani lähistel ja lõpetas 1966. aastal Puurmani keskkooli. Samal aastal astus Anu Vabamäe Ugala õppestuudiosse, kus õppis Aleks Satsi käe all kolm aastat ning juba 1968. aastal liitus ta Ugala teatriga näitlejana. Ugalasse jäi Anu Vabamäe kogu oma eluks – üle kolmekümne aasta…

2022

Tänavuse aasta jälg jääb kindlasti väga sügavalt meie muusikalukku. Esiteks seepärast, et vist mitte kunagi ei ole sattunud nii palju Eesti nüüdisooperite esiettekandeid ühele aastale. Tze Yeung Ho „minn(i)e“, Tatjana Kozlova-Johannese „söövitab.tuhk“, Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, Tõnis Kaumanni „Naksitrallid“, Veljo Tormise ja Rasmus Puuri „Lalli“. Viiest kolmes õnnestus endalgi kaasa teha ning saada ka märgatud ja tunnustatud.
Teiseks hindan…
Alternatiivse doxa võimalikkusest 
Karola Karlson,
Erakogu

Alternatiivse doxa võimalikkusest 

Kujutle lõputut, horisondita merd, millel miljonid inimesed, kes väiksema, kes suurema paadiga laineharjal hulbivad ja ellujäämise nimel vaevlevad. Kujuta ette, et tegemist on düstoopilise ulmeromaaniga, kus kellelgi ei…
Kelle hingekella süüakse
Margot (Anya Taylor-Joy) satub juhuse tahtel luksusrestorani Hawthorne, mille peakokal Slowikul (Ralph Fiennes) on varuks mitu rabavat üllatust.
Kaader filmist

Kelle hingekella süüakse

„Menüü“ teravik pole suunatud mitte ennekõike reaalsusest irdunud tipprestoranile, vaid pigem neile, kes aitavad sellist ökosüsteemi tolmeldada.

Pealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht
Renee Altrov

Pealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht

Tartu linnavolikogu andis hiljuti linnavalitsusele loa sõlmida kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse ehk Süku rahastamislepingu sõlmimiseks. Volikogu algatas ka Vanemuise tänav 1…
Olla või mitte olla – ei mingit küsimust!
Enn Tegova. Mälu. 2017, õli, tempera, lõuend.
Haus / pressifoto

Olla või mitte olla – ei mingit küsimust!

Enn Tegova on teisenenud ja teisendanud, toonud Tallinna Tartu vaimu ja kujutavasse kunsti literatuursuse.

EKI õigekeelsussoovituste ja -selgituste evolutsioon

„Ametniku soovitussõnastik“
adresseerima
saadetisele aadressi kirjutama; info andmete asukohta osutama; suunama
(inglise address) ⇒ tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma
✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. Omasõnad on enamasti täpsemad. 
Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)* 
Sõna adresseerima kasutus tähenduses ’tegelema, käsile võtma, lahendust otsima’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid…

Elu ekvaatori ületanud naised poliitilises teatris

Pariisi sügisfestivalil nähtud tükikese fookuses olid sotsiaalse närviga naised, kel soov luua poliitilist teatrit ja sügav kirjandushuvi.

Festival d’Automne à Paris ehk Pariisi sügisfestival septembrist detsembrini.
Novembri teisel nädalal käisin Pariisi sügisfestivalil, mis on sügishooaega läbiv mitmeid valdkondi hõlmav nüüdiskunstimaraton. Minu neljal päeval kogetud festivalitükikese fookuses…
Mudisti paradoksid
Peeter Mudist oma ateljees 2001. aastal. Kalju Suure foto
EKM

Mudisti paradoksid

Kuna Peeter Mudist ja tema looming pakub palju põnevaid valikuid, luhtab minimalistlik lähenemine potentsiaali.

Kunst, mõtted, isiksus
Igor Bezrodnõi oli üks viimaseid muusik-aristokraate – nii on ta ajalukku jäädvustunud. Ise on ta selle au delegeerinud oma instrumendile, s.o viiulile, öeldes vägagi veendunult, et viiul on vaieldamatult aristokraatne pill.
Videokaader

Kunst, mõtted, isiksus

On erakordselt tervitatav, et on ilmunud raamat nii maailma kui ka meie muusikakultuurile nii olulisest tegijast kui viiulikunstnik, dirigent, mõtleja ja professor Igor Semjonovitš Bezrodnõi.

„Piasta mesilased!“
Felix ihkab Jumala poole ja on filmis esitatud eelkõige sakraalse tegevuse kaudu. Kirikuteenrina ihkab ka tema osata teenistustel ilusa häälega laulda nagu mitmed koguduse naised, kuid hääl ei küüni ja silmad ei seleta enam hästi teksti.
Kaader filmist

„Piasta mesilased!“

Sulev Keeduse „Neidsaare hoo peal“ on justkui juhuslik pildistus ühe maakoha inimestest ja juhtumistest, aga Keedus on liiga palju režissöör, et kroonikaga piirduda ja jätta sellest sügavam mõte välja destilleerimata.

Esteetide ja kapitalistide koletu liit
Endised kõrgmoe modellid ja praegused teatritegijad Anne Mari Saks ja Jette Loona Hermanis vestavad mälestusi modellielust.
Gabriela Urm

Esteetide ja kapitalistide koletu liit

Theatrumi lavastuses „Mood“ on Andri Luup narratiivsusest eemaldunud, kasutanud koomiliste sketšidega pikitud vestlusõhtu formaati, aga lõpuni pole see risk end õigustanud.

Helendused

See ei olnud kindlasti tüüpiline jõulukontsert, ent kui mõelda advendist kui endasse vaatamise ja süüvimise ajast, siis seda mõtet toetas kava tervikuna suurepäraselt.

Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Helendused“ 11. XII Viimsi püha Jaakobi kirikus. Eesti Sinfonietta, solistid Tõnu Jõesaar (tšello), Andreas Lend (tšello), Maila Laidna (klaver) ja Karl Johann Lattikas (vibrafon), kontsertmeistrid Valeria…

2022

Kõige huvitavam oli mulle võimalus analüüsida muusikat koos inimestega, kes on kõige vingemas vormis loov­isikud, kuid mitte muusikud.
Tegime suvel Uue Loomingu Majas Lepo Sumera „Südameasju“. Kümme päeva enne esietendust olid mõnel määral identsed: tegime hommikul ühe sessiooni, siis arutlesime selle üle paar tundi, mõnikord tegime õhtul teise sessiooni. Meil oli suur tiim, meie hulgas olid dramaturg Liisa Saaremäel ning lavastajad…
Sirp