2022
Tegime suvel Uue Loomingu Majas Lepo Sumera „Südameasju“. Kümme päeva enne esietendust olid mõnel määral identsed: tegime hommikul ühe sessiooni, siis arutlesime selle üle paar tundi, mõnikord tegime õhtul teise sessiooni. Meil oli suur tiim, meie hulgas olid dramaturg Liisa Saaremäel ning lavastajad…

Vilja vastab
Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“

Paberleht – kahjum kõigile
Ajaleht ja tellija postkast ei leia teineteist, kui puudub postiljon.
Kuidas seletada pilte nutikatele robotitele
Filmiajalugu küll, aga väärt töö nõuab väärt tasu

Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll
Tuleb suurendada investeeringuid heaoluriiki, vaja on „sotsialismi, mis ka tegelikult kaitseb ja hoolitseb“.
Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022
Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.
Vaimustuda, mitte hinnata
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 15. detsembril 2022

Luulesalv – Kiri jõuluvanale
Elame aastaringi
teine silm kellal.
Oleks sest abigi mingi!
Ikka – teine silm kellal.
Teine-silm-kellal ei päästa:
see ainult tekitab stressi.
Kell meid üldse ei säästa –
igal pool peale ta pressib:
arvutis, moblas ja seinal,
taskus…
Eesti keelevaldkonna tulised teemad
Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.

Miks on vaja marginaliseeritud ühiskonnaliikmete ajalugu?
Nüüd kui meil on olemas kogumikud, mis käsitlevad Eesti feminismi ajalugu ja kvääriajalugu, võiks hakata mõtlema, kuidas neid lugusid Eesti peavoolu ajalukku kirjutada.

Ümberhindamise aasta
Väga loodan, et järgmistel aastatel käivad arutelud rohkem faktide põhjal ja mõtlematutele tundepurtsatustele jääb ruumi vähemaks.

Harilik teatriaasta oma väheste tippudega
Teatrivaatleja Pille-Riin Purje: „Oli aasta, mis sisaldas igasugust teatrit, kusjuures palju ka sellist, mis jättis ükskõikseks ega mõjunud.“

Ula hula
Annika Teder: „Inimesed tulevad Ula baari maja pärast, aga jäävad hoovi pärast, sest saab olla linnas, aga samal ajal ka looduses.“

Trammisõit peaks olema ajavõit
Jaak-Adam Looveer: „Eestis pole harjutud teedega samaväärselt ühistransporti investeerima. Trammiteede rajamine ilma Euroopa Liidu rahastuseta ei ole mõeldav.“

Koidikud on siin vaiksed
Kuraator Tamara Luuk on osanud põimida teostest Ariadne lõnga laadse kunstiblogi, kus lood jõuavad võimsa energeetilise tasemeni.

Pilk pihipeeglisse
„Inimolu viletsusest“ võib olla kirjutatud satiirina paavsti kuuria aadressil ja peegeldada noore kardinali muret vanemate kolleegide ebasündsa eluviisi pärast.

Soome-ugri karud ja kalad
Rituaalide, müütiliste laulude ja kalapüügiriistade näited pole soome-ugri ühisjoonte käsitlemisel ühesugused.

Aasta hiljem: silmad on avanenud
James Webbi kosmoseteleskoobi esimesele tööaastale tagasi vaadates võib nentida, et (peaaegu) kõik on läinud hästi, ootused on täitunud ja isegi ületatud.

Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni
Peamiseks mõõdupuuks eristamaks tõsiseltvõetavaid ja röövajakirju jääb kvaliteetne retsenseerimine ja toimetamine.

Argidialektika XIII. Geenius

Puändipalang, mille tulekeel neelab kõik
Üks võimalik viis vabaneda masendavast reaalsusest või hingehaavadest on need korraliku puändiga maha põletada. Paraku võib leekides hävida ka loo tuum.
Väikese maja suur mõju

Läbi raskuste tundmatusse
BFMi 13. lennu tudengite lõputööde kassett „Pilet tundmatusse“ ei lase kurta mitmekesisuse puudumise üle.

Jõuluime poole(l) teel
Vanemuises esietendunud ballett „Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“ on Mare Tomminga 1994. aasta lavastuse uue kuuelõikega versioon.
Anu Vabamäe 16. VI 1948 – 7. XII 2022
2022
Teiseks hindan…

Alternatiivse doxa võimalikkusest

Kelle hingekella süüakse
„Menüü“ teravik pole suunatud mitte ennekõike reaalsusest irdunud tipprestoranile, vaid pigem neile, kes aitavad sellist ökosüsteemi tolmeldada.

Pealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht

ERSO svingis ja Uute Tuulte Jazzorkester puhus platsi puhtaks
Duke Ellingtoni sümfooniliste teoste faktuur on detailirohke ja värvikas, tulvil mikrosündmusi, mis kordamööda kuulaja tähelepanu eest võitlevad.

Olla või mitte olla – ei mingit küsimust!
Enn Tegova on teisenenud ja teisendanud, toonud Tallinna Tartu vaimu ja kujutavasse kunsti literatuursuse.
EKI õigekeelsussoovituste ja -selgituste evolutsioon
adresseerima
saadetisele aadressi kirjutama; info andmete asukohta osutama; suunama
(inglise address) ⇒ tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma
✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. Omasõnad on enamasti täpsemad.
Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)*
Sõna adresseerima kasutus tähenduses ’tegelema, käsile võtma, lahendust otsima’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid…
Elu ekvaatori ületanud naised poliitilises teatris
Pariisi sügisfestivalil nähtud tükikese fookuses olid sotsiaalse närviga naised, kel soov luua poliitilist teatrit ja sügav kirjandushuvi.
Novembri teisel nädalal käisin Pariisi sügisfestivalil, mis on sügishooaega läbiv mitmeid valdkondi hõlmav nüüdiskunstimaraton. Minu neljal päeval kogetud festivalitükikese fookuses…

Mudisti paradoksid
Kuna Peeter Mudist ja tema looming pakub palju põnevaid valikuid, luhtab minimalistlik lähenemine potentsiaali.

Kunst, mõtted, isiksus
On erakordselt tervitatav, et on ilmunud raamat nii maailma kui ka meie muusikakultuurile nii olulisest tegijast kui viiulikunstnik, dirigent, mõtleja ja professor Igor Semjonovitš Bezrodnõi.

„Piasta mesilased!“
Sulev Keeduse „Neidsaare hoo peal“ on justkui juhuslik pildistus ühe maakoha inimestest ja juhtumistest, aga Keedus on liiga palju režissöör, et kroonikaga piirduda ja jätta sellest sügavam mõte välja destilleerimata.

Esteetide ja kapitalistide koletu liit
Theatrumi lavastuses „Mood“ on Andri Luup narratiivsusest eemaldunud, kasutanud koomiliste sketšidega pikitud vestlusõhtu formaati, aga lõpuni pole see risk end õigustanud.
Helendused
See ei olnud kindlasti tüüpiline jõulukontsert, ent kui mõelda advendist kui endasse vaatamise ja süüvimise ajast, siis seda mõtet toetas kava tervikuna suurepäraselt.

Muusika kui maailmasolemise abinõu
Lääneliku ja uusaegse paradigma suhtes eksootilisemate stiilide viljelejad täidavad justkui suuremat missiooni, sest nende muusikaga käib kaasas täiesti teistsugune maailmasolemine.
2022
Tegime suvel Uue Loomingu Majas Lepo Sumera „Südameasju“. Kümme päeva enne esietendust olid mõnel määral identsed: tegime hommikul ühe sessiooni, siis arutlesime selle üle paar tundi, mõnikord tegime õhtul teise sessiooni. Meil oli suur tiim, meie hulgas olid dramaturg Liisa Saaremäel ning lavastajad…
