eesti raamat 500
-
Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas
Olin läinud aasta lõpus Indoneesias Ida-Nusa-Tenggara provintsis töölähetuses ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastatud OCSEANi projekti (Oceanic and Southeast Asian Navigators) raames. Selle 24 Euroopa ja Aasia partnerit hõlmava projekti eesmärk on koguda geneetilist, arheoloogilist, lingvistilist ja rahvapärimuslikku materjali, et selgitada Kagu-Aasia saarestiku ja Okeaania rahvaste etnogeneesi. Kogumis- ja uurimistöö tegijad on ennekõike kohalikud ise, Euroopa partnerite panus on sealsetele teadlastele ja kogukonnale dokumenteerimis-, analüüsi- ja uurimismeetodite tutvustamine, suuremahuliste…4 minutit -
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia CommonsEsimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
11 minutit -
Väljavõte August Jakobsoni raamatust „Ööbik ja vaskuss“Anna-Liisa UntKui sul tulu hea, siis püüa seda teistelegi näidata
Veebruar ja märts, tuludeklaratsioonikuud. Kas tead, kui palju on raamatutest tulu tõusnud?
4 minutit -
Signe Ivask, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia teadurMarek MackovýchRännakud raamatutes ja raamatutega
Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud pühad, neid ei jäeta laokile – kui loed raamatu ära, pane see tagasi riiulisse.
Armastasin lapsena lugeda. Raamatud täitsid mu pea…2 minutit -
Tuglase ja Underi raamatukogud
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist ka kogusse kuuludes. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse osana ei olegi muuseumi raamatukogu kunagi olnud staatiline, vaid teadustöö kirjandusloolise uurimisbaasina pideva…4 minutit -
Maarin EktermannErakoguRaamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal
Liialdamata võib öelda, et olen raamaturiiulite vahel üles kasvanud – raamatukoguhoidja lapsena ei oska elu raamatu-uputuseta hästi ettegi kujutada. Raamaturiiulid loovad pidepunkti hüplikus argipäevas ja ka teatava turvatunde, sest n + 1 mentaalset seiklust, uut ideed ja seltskonda on alati käeulatuses. Tunnistan, et külas käies on raamaturiiuli olemasolu üks esimesi asju, mida uurin ja selle puudumist kipun kuidagi ebasoodsalt tõlgendama, kuigi olen pidanud end korrale kutsuma – mentaalsed seiklused võivad…1 minut -
Ilmunud raamatute koguarv ajasAllikas: Eesti Rahvusbibliograafia. Joonise autor Peeter TinitsAndmetesse valatud raamatukultuur
Eesti Rahvusbibliograafia väärtuslik andmestik on teisendatud ajakohasesse formaati ja eeltöödeldud nii, et uurija saaks seda kohe kasutama hakata.
6 minutit -
Teatriraamat, tarviline vara
Räägitakse, et teater on kaduv kunst – kaob kohe ära. Kaob tõesti, kuid mitte päris kohe ja korraga, vaid vargsi ning mitmes jaos, jupi kaupa. Esimene imeline kadumine leiab aset iga mängukorraga: etendus on ainuline ja kui see läbi saab, siis teist täpselt samasugust ei tule enam kunagi, tee või tina. Järgmine kadumisetapp on lavastuse viimane etendus: kui lavastus teatri mängukavast maha läheb, jäävadki üksnes mälestused. Mälestustel on aga kombeks…4 minutit -
Katri SmittErakoguKaks lünka minu riiulis
Avastasin üllatusega, et eelmisel aastal loetust on mind enim jäänud saatma kaks teost, mida mu enese raamaturiiulis tegelikult polegi.
Esimese neist, Sven Mikseri „Vareda“, laenasin emalt ja selle lugemiseks kulus napilt paar õhtut, ent teose kohalolek mu meelelaotuses püsib siiani. „Vareda“ on kõige paremas mõttes nii üdini kohalik, et selline lugu saabki sündida ainult siin ja ainult eestlase sulest. Jah, lisaks paljudele teistele tundsin ka mina Sven Mikseri fiktsionaalsena kirjutatus…1 minut -
Vormistus ja sisustus
Üleriigilise raamatuaasta vormistamise kõrval peaks jooksvalt ka jälgima, kuidas on lood sisustamisega, sest vastasel korral võib tulemuseks olla vormitus või, mis veel hullem, sisutus.
Pakendi ja sisu omavaheline suhe on kultuuris üks intrigeeriv mängumaa, kus püütakse leida ideaalne balanss vahest igas kultuurivaldkonnas. Kõigepealt tundub paika pidavat üks alusreegel, mis ju laias laastus pädeb ka raamatuaasta kohta: selleks et kultuuriteksti piisavalt väärtustataks, tuleb talle luua n-ö kõrgendatud kontekst, mille raames kultuuri tarbimine…4 minutit
