Joonas Hellerma
-
Margus Ott: „Juba elamine ise ja sellesse kätketud enesekontemplatsioon pakub naudingut ja mõnu.“Piia RuberIgavesti hea
Margus Oti heaolufilosoofia püüab kannatust mahendada, näha selles pigem (omasüülist) hälvet ontoloogilise ürgheaduse suhtes kui sügavamat ontoloogilist probleemi.
11 minutit -
Toomas SiitanErakoguUue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik
Toomas Siitan: „Varasemates muusikalugudes on tehtud selget vahet omal ja võõral. Oleme püüdnud seda ümber defineerida: see, mis meil on oma, ei oleks saanud tekkida ilma imporditud kultuuri põhjata.“
9 minutit -
Rüdiger Safranski: „Filosoofial ei ole siiski mingit lõppu, sest eksistentsiaalsed filosoofilised küsimused jäävad: mida ma saan teada? Mida ma tohin loota? Kuidas ma peaksin elama?“Lesekreis / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTuleb luua elava mõtlemise varjupaiku
Rüdiger Safranski: „Ma armastan filosoofias seda, mis on kirjanduslik, ja kirjanduses seda, mis on filosoofiline. Niimoodi saab kirjutada ainult väljaspool ülikooli.“
7 minutit -
Joonas HellermaSillerkiil / CC4 / Wikimedia CommonsKadunud õpetlase sõnad
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob ennast kirjastajate tellimustega. Need määravad nüüd, milliseid raamatuid tuleb kirjutada.“[1] Heideggeri diagnoos on kuidagi tuttav: teadlaste orienteerumine uurimisprojektidele ja ajamahukad…2 minutit -
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia CommonsEsimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
11 minutit -
Kui Kanti esteetikas on loodus esmatähtis, siis pärast Kanti kujunes esteetika peamiseks objektiks inimkätega tehtud kunstiteos.Piia RuberImmanuel Kant ja inimese piirid
Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.
8 minutit -
Kirjasõna odüsseia unustuse merel
Irene Vallejo esseistlik uurimus „Lõpmatus papüürusroos“ on tänuväärt teejuht kirjasõna hämarusse kaduvate lätete juurde.
8 minutit -
Fragmendid võlurist
Ahto Lobjaka tõlkedebüüt on söakas ja ta on heitnud kinda kogu senisele Heideggeri tõlketraditsioonile, tõlkinud ringi peaaegu kõik Heideggeri peamõistete varasemad eestindused.
9 minutit -
Konstantin Päts oma mälestussamba pidulikul avamisel Tahkurannas. ERM Fk 2813:374Päts ja mesilased*
Mälu on nagu emamesilane tarus: ema hoiab taru koos, tema kaudu määratlevad ennast ülejäänud mesilased.
8 minutit -
Eri aegade nägemine teeb Tõnu Õnnepalust ajaloolise mõtleja, omapärase lindprii, kelle kriitiline meel on võimeline purustama anakronisme ja naiivset ajaloo mõistmist.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comFilosoofiaprofessori surm ja kirjanduse ülesanne
Tõnu Õnnepalu tekstikorpust ümbritseb lai kirjanduslik, ajalooline, kultuuriline ja teoloogilis-religioosne pilvevöö, mille väljapuhastamine ja esiletoomine on ilmselt alles tulevaste kirjandusuurijate pärusmaa.
9 minutit
