2024 48/49 (4023/24)

Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki
Aet Annist: „Rohekapitalism on vaid agoonia pikendus.“      
 Piia Ruber

Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki

Aet Annist: „Loodan väga, et eestlane pole see viimane, kes on nõus kapitalisti ja kasvumajandust orjama.“

Pikk tee mugavustsooni
Kui mõnukutsumust ei ole, siis aitab karjääripööre. Rahulikke pühi ja head uut aastat!       
Piia Ruber

Pikk tee mugavustsooni

Keskmisest kehvema aasta lõpuks võiks dirigeeritud vingumisele siiski punkti panna.

Eesti raamatu aasta 2025

Eesti raamatu aasta 2025

Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026.
Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda…

Saak sai priske ja mitmekesine

Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman Melville’i vaalajälitusromaan „Moby Dick“ ja piiblist…

Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia

Meie aega näib iseloomustavat pidev, lausa pead pööritama panev muutus. Kriisid puhkevad ja vallandavad uusi; režiimid tekivad ja kaovad, vahel vaid päevadega; prahvatavad sõjad ja konfliktid, reformid rulluvad üle regioonide. Hinnad ja turud uperpallitavad, kõikvõimalikud liikumised murravad end tänavatele, tehisaru ja muude tehnoloogiliste võimaluste ohtudest ja arengu kiirusest puudub enamikul…
Koidikuaegsed asjad ja asjaajamised

Koidikuaegsed asjad ja asjaajamised

David Graeberi ja David Wengrow’ kirglikkus võidelda inimkonna arenguetappide ja Turgot’lt pärineva „evolutsioonilise hullusärgi“ vastu on imetlusväärne.

Turvatunne ja loomevabadus
Kunstnike liidu juht Elin Kard.      
 Piia Ruber

Turvatunne ja loomevabadus

Elin Kard: „Kunstnikupalgale kandideerijate üha suurenev professionaalsus ja pühendumus loometööle teeb valikud aasta-aastalt keerukamaks.“

Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult

Teatrite rahastuskorra täpsustamise puhul kehtib loodetavasti ühe kunagise lavastuse pealkiri „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole see lõpp“.

Teatrite rahastamisest on olnud viimastel aastatel palju juttu. Kultuuriministeerium ning etendusasutuste ja teatritöötajate esindusorganisatsioonid on ka sel aastal vahetanud kirju seadmaks atra rahastuskorra täpsustamiseks.…
Kokkupuuted soomeugrilastega
Jahiriistad handi-mansi muuseumis tegutsevad justkui iseenesest. 2016.      
Art Leete

Kokkupuuted soomeugrilastega

Teadmise väljendamise vorm peaks olema kultuuriliselt tundlik, võimaldama siseneda mõistmisviisidesse põliskultuurilise kogemusega kooskõlastatud moel.

Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis
Idee: Triinu Laan, Mari-Liisa Parder, Uku Visnapuu. Graafika: Kertu Rajando.

Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis

Kogukonnad võivad teha suuri asju, aga ei saa kogu maailmavalu ka nende lahendada jätta.

Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis
Tulu teenimiseks ostetud korterid on üks põhjus, miks Kalamaja piirkond on laiemale elanikkonnale kättesaamatuks muutumas.      
Piia Ruber

Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis

Eluaseme hinda on mõjutanud ehitamise kallinemine, intresside tõus, ehitusturu jahtumine ning investeeringuna soetatava kinnisvara kasv.

Naine nagu mina
Kristiina Ehin 5. detsembril Tartus saksa kultuuri instituudi saalis oma uue raamatu „Südametammide taga“ esitlusel.     
Gabriela Järvet

Naine nagu mina

Päikeseline poetess paljastab oma peidus poole. Kristiina Ehini uue raamatu sõnum kõlab: naised, õppigem ennast väärtustama.

Lilli Luugi meisterlikkuse koetis
Lilli Luuk ei kirjuta, vaid manab. Tema romaan „Ööema“ on üks lõppeva aasta võimsamaid teoseid.       
Piia Ruber

Lilli Luugi meisterlikkuse koetis

Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.

Jacques Award
Jacques Audiard pressikonverentsil parima filmi, lavastaja ja stsenaristi auhindadega.      
 Tristan Priimägi

Jacques Award

Euroopa filmiauhindade kahe viimase aasta valikut vaadates tundub, et Balti riigid on vana Euroopa filmimaade kõrval kohta leidmas. Tänavune suurvõitja oli aga „Emilia Pérez“.

Mineviku varjud, tuleviku tuuled
20-leheküljelises Ekraanis on iga lehekülg kavandatud uue toodangu turustamiseks võimalikult erineva nurga alt.       
Digar

Mineviku varjud, tuleviku tuuled

Tänavu sai sada aastat Eesti esimese täispika mängufilmi esilinastusest: 12. detsembril 1924 hakkas Tallinna kinos Rekord jooksma filmidraama „Mineviku varjud“.

Klubikultuur muutuste veerel
Nii klubivaldkonna sees kui ka laiemalt on oluline arutleda ja tegutseda selle nimel, et klubikultuur kestaks ka muutuvas maailmas.      
 venus100elite / CC0 Public Domain

Klubikultuur muutuste veerel

Klubid on osa linna identiteedist, kogukonnatunde kasvatamise paik. Elanikud ja külastajad saavad seal võimaluse loovaks eneseväljenduseks.

Põlvkondade muusikaline mälu ja nostalgia
Onu Bella lavaisiksus, muusika ja videod tekitavad 1990ndate ja praegusaja noortes täiesti erisuguseid mõtteid.      
 Videokaader

Põlvkondade muusikaline mälu ja nostalgia

Minevikku pagemise peapõhjusena joonistus välja info üleküllus. Noored ütlevad, et praegune aeg on liiga kiire.

Kuidas võita endas Leviaatan?
Kapten Ahab (Jörgen Liik) tiirleb oma eufoorilisimatel hetkedel ikkagi vaid kas mastiga ümber teivashüppekasti või kiikingus ümber omaenda ego telje.      
Herkko Labi

Kuidas võita endas Leviaatan?

„Leviaatani“ suurus ei seisne pelgalt show mastaapsuses ja sündmusväärtuses, vaid esteetilises plaanis ka selles, kui mitmes katseklaasis seekord paralleelseid reaktsioone korraldati.

Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
Tehisaru kujutlus keeleloomest. Eestikeelses tõlkes eelistab tehisaru omasõnadele võõrsõnu.      
 DeepAI

Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?

Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?

Läti teatri hüvastijätt vene kultuuriga
Alvis Hermanis ja tema Riia Uus teater on Lätis praegu kõrgelt hinnatud.           
 Ieva Leiniša / LETA /Scanpix

Läti teatri hüvastijätt vene kultuuriga

Läti teatri ülevaatefestival „Skate“ on ennekõike mõeldud Euroopa festivalide produtsentidele, et nood märkaksid Läti lavastusi ja teatritegijaid, aga vaadata võivad kõik.

Aili Vahtrapuu 26. I 1950 – 11. XII 2024

Lahkunud on Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu.
Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja…
Luulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“
Berit Petolai     
 Erakogu

Luulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“

Talvine pööriaeg
 
Talvel oleme teistsugused,
nii on see siin alati olnud.
Mõtleme teistmoodi,
igatseme teistmoodi,
üle õuegi viib teistsugune samm,
teelehtedest rajad asendunud
lumiste üraskikäikudega
kõrgete vallide vahel.
Nagu talvine tardunud mets –
kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum.
Aga metsa südames väreleb midagi,
üksiku lõkkena veikleb seal
unenägu valgusest,
habras igatsus,
mis on sättinud end tasakesi ootele.
 
Ühe vana mäealuse keldri seinapalgil
on see igatsus
võtnud kirjutiivulise liblika…

Aime Unt 5. X 1941 – 16. XII 2024

Aime. Nõnda tema poole pöörduti, see kõneles usaldusest. Kollegiaalsusest, vahetusest. Aime sirutas naeratades käe – kujundlikult ja tegelikult. Ja lavastajad, näitlejad, teatri tehnilised töötajad, õpilased, teekaaslased teatris ja elus tundsid selgesti ära, et ta mõtles päriselt kaasa, tundis siiralt su mõtete ja käekäigu vastu huvi, teadis head teatrit sündivat vaid…

Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu

Meie lähiajalugu on mõistetavalt olnud hirmus keeruline, täis kannapöördeid ja verd tarretama panevaid kogemusi. Aga ka ilusaid aegu. Mõnda neist tahame mäletada suureks. Näiteks esimest kahtkümmet iseseisvusaastat. Nende jooksul kindlustati eestikeelne haridus kõikidel haridusastmetel ja tollal olemas olevates valdkondades. Nende jooksul kasvas Eesti teadus üksikutest sädelevatest eestvedajatest kogu maailmas aktsepteeritavaks;…
Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma

Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma

Soome valgete-punaste vastuolu on hakanud taanduma alles nüüd, rohkem kui sada aastat pärast kodusõda. Niisugused romaanid nagu „36 urni“ aitavad jõuda mõistmise ja lepituseni.

Kangro tantsuajalugu Kannu kaudu

Kangro tantsuajalugu Kannu kaudu

Põnev tervik moodustub Mart Kangro raamatus „Põhineb tõestisündinud lool. Päriselt-päriselt“ just dialoogidest, mis loodud lavastustele, ja ka sellest, mida keegi Kangro kohta ütleb.

Üheks päevaks, üheks ööks

Üheks päevaks, üheks ööks

Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ tekstid tahavad läbitantsimist, kehastamist, väljahääldamist.

Tõnis Laanemaa 4. VI 1937 – 16. XI 2024

Lahkunud on graafik ja plakatikunstnik Tõnis Laanemaa. Ta sündis Tartumaal Ropka vallas. Pärast Tartu Kujutava Kunsti Kooli (Kõrgem Kunstikool Pallas) lõpetamist töötas Laanemaa Alatskivi koolis kunstiõpetajana, seejärel jätkas õpinguid aastatel 1961–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Tõnis Laanemaa kuulus rühmitusse ANK 64. Üliõpilaste teadusliku ühingu (ÜTÜ) esimehena oli ta üks 1960.…

Rein Loodus 9. IX 1931 – 9. XII 2024

93 aasta vanusena lahkus kunstiajaloolane Rein Loodus, kelle peamiseks uurimisteemaks oli Eesti raamatu- ja tarbegraafika, sh karikatuuri ja eksliibriste ajalugu. Eriti kaaluka jälje on ta jätnud aga XIX sajandi ja XX sajandi alguse baltisaksa ja eesti kultuurielu viljaka uurijana.
Loodus sündis Tartus, kus tema isa pidas kondiitriäri. Ta õppis Tartu 1.…

Ants Haljamaa 8. VII 1941 – 9. XII 2024

Lahkunud on tõlkija, toimetaja ja kirjastaja Ants Haljamaa, kelle käe alt on eesti keelde jõudnud mitmed soome kirjanduse olulised teosed.
Harjumaalt Keavast pärit Ants Haljamaa oli hariduselt eesti filoloog. Lõpetanud 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, asus ta tööle kirjastuses Valgus, kus pidas aastakümnete jooksul nii korrektori, toimetaja kui ka toimetuse juhataja ametit. 1991. aastal…
Üks naine lahkus segaduses
Andrus Vaarik (George Antrobus) teeb nalja nagu muiste ja publik naerab. Piret Laurimaa (Maggie Antrobus) on partnerina vaoshoitum, ent piisavalt groteskne oma kodukananduses.      
Gabriela Urm

Üks naine lahkus segaduses

Thornton Wilderi „Üle noatera“ tekst on äge: näitlejalt oodatakse rollist sisse-välja jalutamisi ja publikuga suhtlemist, ka rollivahetusi. Ent toimima see lõputu maailmalõpp laval ei hakka.

Sirp