2024-44 (4019)

Oo, betoon!
Tallinna ülikooli Vita maja hoovi protsendikunsti teos „Ainult unes ja …“, autor Oliver Soomets, heliteose „Au“ autor Magnus Andre.       
Oliver Soomets

Oo, betoon!

Oliver Soomets: „Kunst on nagu kirss tordil, nagu pross rinnas – intelligentsuse märk. Tallinna linnaruumis on kunsti aga väga vähe, seda oleks hädasti juurde vaja.“

Ohvrid võiksid ka  olemata olla
Narvas käivad koalitsioonikõnelused.     
 Charles J. Sharp / Wikimedia Commons

Ohvrid võiksid ka olemata olla

Suurte volitustega komissariaadi loomine on vähim kohustuslik samm Ida-Virumaa vaimseks puhastamiseks.

Teraapia ja rehabilitatsioon

Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline…

Miks mul ei tõuse?

Veel pole ununenud, kuis ühiskondlik-poliitiliste kirgede pöörises sai erututud kergelt ja kiiresti. Lapsena, kui Lagle Parek ja MRP-AEG alustasid stalinismiohvrite mälestussamba toetus­allkirjade kogumist, nakatas patriootiline tuhin, mis vältas võõrvägede väljaviimiseni. Hiljem on esinenud ülekeemist sotsiaalpoliitilistel teemadel, ebavõrdsusele ja kihistumisele mõeldes. Siinsamas veerus olen aastate eest teatanud, et tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Ent sügisel, loovisiksuste meeleavalduste aegu, kogesin…
„Heade venelaste“ kunst
İstanbulis saavad kokku kurt ukrainlanna (venelanna Anastasja Šemjakina) ja venelane (Daniil Gazizullin), nad joovad ja tegelevad seksiga. Siis lähevad nad tülli, venelane vägistab ukrainlanna, misjärel tüdruk lahkub ta juurest.     
 Kaader filmist

„Heade venelaste“ kunst

Boris Gutsi skandaalse mängufilmi „Kurdid armastajad“ on teostusest olulisem see, et tegemist on väga laetud filmiga, kui vaadata süžeeliini, teatud sümboleid, isegi näitlejaid ja režissööri.

Euroopa on juba sõjas
James Jones: „Olen sihtmärkide edetabelis ilmselt kuskil all, aga kui filmil peaks hästi minema ja see Putinit ärritab, võin muidugi ettepoole tõusta.“       
Georg Korotkihh

Euroopa on juba sõjas

James Jones: „Kogu maailm võiks aru saada, et kui valid kõva mehe, keda ei huvita sõnavabadus ega demokraatlikud väärtused, võib see väga kiiresti lõppeda millegi õudsega.“

Institutsioonid ja majanduslik edenemine

Institutsioonid ja majanduslik edenemine

Kaasavad institutsioonid laiendavad osalejate ringi, kaasatust majandustegevusse ja hüvede ühtlasemat jaotust.

Temufi avardab võimaluste silmapiiri
Temufilaste kambavaimule sekundeerib kenasti külalisnäitleja Raivo E. Tamm, kelle mängu iseloomustab noortele vastanduv rõhutatud tõsidus ja mänguline vaoshoitus.      
Kevin Kohjus

Temufi avardab võimaluste silmapiiri

„Wikmani poiste“ lavastus ei ole läinud vastuollu Jaan Krossi romaaniga, sealt on valitud välja saatuse ja isikliku moraalse vastutuse teema.

Mis värvi on misogüünia?
Tööde läbiv motiiv on nii materjalide kui ka kompositsioonide puhul nihestatus, pealtnäha kokkusobimatute esemete kombinatsioonid, argiseoste ümbermõtestamine.       
Anna Mari Liivrand

Mis värvi on misogüünia?

Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ ei väljenda niivõrd viha konkreetsete sihtmärkide pihta, kuivõrd laiemat ängi poolt inimkonda saatva ohutunde üle.

Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Lihula külje all Kirikukülas oktoobris avatud Baltimaade suurim päikesepark laiub ligemale 110 hektaril.      
Evecon

Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas

Jäätmed võivad olla väga väärtuslik tooraine, mille kasutamine vähendab mineraalide kaevandamise kui väga suure keskkonnamõjuga tegevuse mahtu.

Kadri metamorfoosid
Karl von Blaas. Die heilige Katharina. 1850.      
Avalik omand / Wikimedia Commons

Kadri metamorfoosid

Mõnegi kultuurinähtuse taustu tuvastada püüdes selgub, et tegemist on ülemaailmse võrgustikulise protsessiga, mille puhul mitme kultuurikihistuse kokkupuuted tekitavad ettenägematuid doominoefekte.

Muusikast mineviku ja tuleviku vahel

Muinaslugu, mida muusikast ja selle ajaloost vestetakse, muutub pidevalt, sest see, kuidas ja mida olevikus tehakse, mõjutab nii minevikku kui ka tulevikku.

Muusikat on igal pool järjest rohkem: kontserdisaalides, ooperimajades ja kultuuriklubides, aga ka argisemas keskkonnas, avalikus ruumis ja kõrvaklappides. Sellises paljususes ja kohati lausa ülekülluses – sealhulgas pelga ruumitäite või vaikuse…
Objekt
Margit_Mutso
Piia Ruber

Objekt

1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja…
Paljas või riides, hindeks saate viie!
Uudishimulik silm paneb näitusel tähele igasuguseid asju.     
 Kaisa Maasik

Paljas või riides, hindeks saate viie!

Iga teos sõltub teda saatvatest teostest. Figuurijoonistuste näituse sisu koorub välja tööde vastastikustest suhetest ja riimidest.

Kesse laulab tööst?
Näituse üks läbivaid jooni ongi viitelisus – Sukmiti töödesse on põimitud ohtralt kirjanduslikke, visuaalkunsti, aga ka helikunsti viiteid. Osalt nende najal ehitab ta uusi (aja)lugusid.      
Anna Mari Liivrand 

Kesse laulab tööst?

Killu Sukmiti teosed, ühtaegu nii tikitud linikud kui ka protestibännerid, on humoorikad, mitmekihilised ja panevad kriitilise pilguga vaatama patriarhaalsetele muinasjuttudele.

Linnas on ilus elu, maal aga täitsa maaliline

Linnas on ilus elu, maal aga täitsa maaliline

Noor katalaani kunstnik ja kirjanik viib lugeja Püreneede külla ning annab hääle ka neile, kel hääleõigust pole: puudele, seentele, loomadele ja vaimudele.

Musiknation Estland
NDRi videokaader

Musiknation Estland

Oli uhke tunne küll ja mingi jõnkski käis südame alt läbi, kui öeldi, et õhtu on pühendatud Musiknation Estland’ile ehk siis eestlastele kui muusikarahvale.

Regilaul kui meie kultuuri peegel

On armas, et maailmas unikaalne koosseis Eesti Rahvusmeeskoor tähistas oma 80. tegevusaastat just Veljo Tormise märgilise teosega.

Eesti Rahvusmeeskoori juubeli kontsertetendus 16. XI Estonia kontserdisaalis. Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Veljo Tormise kooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“ (1966-1967). Lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits, kunstnik Kairi Mändla, heliruumi autor Lauri…
Sirp