Rohkem andmekultuuri!
Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“
Julgeoleku rohukamar
Eesti asja taimekesed välismaal õitsevad, kui neid kastab Eesti, mitte Soome valitsus.
Mogulite päikesetõus
Kellele kuulub linn?
Millest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?
Teaduskommunikatsiooni eest vastutavad mitmed osapooled ja oluline on nende kõigi järelkasv.
Hunt ulub punase kuu poole
Priit Pärn: „„Luna rossa“ on animafilm näitlejatega. Meie soov on säilitada üldistuse aste. Kui tajume tulemust päris inimesena, siis kaotab animatsioon oma üldistusvõime.“
Anett ja Kelly, kes te olete?
Kui tavaliselt oodatakse spordifilmilt teatavat inspiratiivsust, siis mõjuvad „Anett“ ja „Kelly – kellegi teise unistus“ nii eraldi kui ka üheskoos pigem hoiatusfilmidena.
Lavaluule on kollektiivne kogemus
Anna Arvidsdotter püüab Rootsis prõmmuõhtuid korraldades näidata, kui palju on luules väljendusviise ja stiile, ning innustada seeläbi nii esinejaid kui ka publikut.
Mida nendest suguvõsalugudest ikka kirjutada?
Igitugev memm, pärlitega vanatädid ja rusikatega vehkivad esiisad … Heidi Iivari uus teos on ühtaegu isiklik ja kõikehaarav – ja mõjuv.
Herakleitos heietab ja halab
Zygmunt Baumani arvates on mäda kogu meie voolav maailmakord: kõikjal varitseb määramatus ning oleme neetud hõljuma ühest hirmust teise.
Valigem oma ajalugu targalt
Läänemaailma suur väljakutse XXI sajandi rahvusvahelises poliitikas on, kuidas vältida suurt sõda, kapituleerumata autoritaarsete riikide (Hiina, Venemaa ja Iraan) revanšistlikule tahtele.
Théophile Gautier’ dekadentlik ilu
Iluotsingutes peitus võimalus pääseda tehnoloogilisest progressist kantud maailmast: siit siis boheemlikud katusekambrid, ekstravagantsed salongid ja harulduste kollektsioonid.
Käärib, mädaneb ja pulbitseb
Urmas Lüüsi näitus „Härra N-i elu ja surm“ on dekadentsi varakamber, toksilist kultuuri lagundav ferment.
Tantsukunstnikud toimeahelates
Vabakutseline tantsukunstnik on kui lihtsameelne, kes otsib võimalusi loomiseks, teades ise, et ega tema tegevus endaga jõukust kaasa too.
Süti, süti, ma sütitan
Sütitajad on cheerleader’id, kes käivad rändtsirkusena inimesi turgutamas ja õpetamas, kuidas uue maailmakorrani jõuda.
Katselapp Lasnamäel
Kas Lasnamäe peab ikka olema läbisõidukoridor või väärivad selle Tallinna linnaosa elanikud siiski head avalikku ruumi?
Aeg hakata varuma
VII Tallinna arhitektuuribiennaal „Ressursid tulevikuks“ käsitleb materjalide, ehituskontseptsioonide ja sotsiaalse planeerimise leidlikku mitmekesisust.
Kunstide ja instrumentide elamusrikkad hübriidvormid
Festivali Tallinna osa kulminatsiooniks jäi ERSO õhtu, kus toodi esiettekandele Elis Halliku sümfoonia „Phos“ ja Monika Mattieseni „Ariadne aus Neanderthal“.
Millest ei saa rääkida, sellest tuleb luua muusikat
Ehk saab põletavast seesmisest vajadusest sündinud muusika kohta öelda, et millest ei saa rääkida, sellest tuleb luua muusikat. Aga kas sel on mõtet, kui keegi seda muusikat ei kuula?
Tänavuse festivali „Afekt“ kandev…
Suuremõisa tulgu maailmalõpuülikool
Kui ma kunagi Hiiumaa ametikoolis õppisin ja töötasin, kerkis vahel silme ette kujutluspilt ilmakuulsast koolimajast, mille ümber sagivad eri keeltes rääkivad värvilistes riietes õpilased, kes peavad pargis…
Vanaisa ja torm
Päästeamet õpetab –…
Klaasinäitus kolmes vaatuses
Üheks näituse lähtepunktiks on olnud sõda, ent see sõda oli asetatud pigem sümboli staatusse.
Ragne Veensalu 18. XI 1986 – 29. X 2024
Ragne Veensalu sündis 18. novembril 1986 Tallinnas. Ta õppis Vanalinna Hariduskolleegiumis ja lõpetas 2011. aastal TÜ Viljandi kultuuriakadeemia näitleja erialal. Juba õppimise ajal tegi ta koos kursusega kaasa mitmes Von Krahli teatri lavastuses, nagu Peeter Jalaka „Kuningas Lear“ ja Kristian Smedsi „12 Karamazovit“.…
Anu Raua mälestuste kaapekakk – elujaatav vaade minevikku
„Päevalill ja torupill“ pole üksnes mälestuste kogumik, vaid haarav lugu, kuidas rahvatraditsioon ja inimlik soojus aitavad üle elada ka kõige keerulisemad ajad.
Kolmekesi Kuul
„Kuu atlase“ helikeelt iseloomustab heakõlalisus, mida vürtsitavad impressionistlikud dissonantsikübemed.
Kärbitud kolmekas
Näidendi „Kolmekas ilma Simoneta“ mõte, et gei- ja heteromaailm on omavahel tihedalt põimunud, on lavastuses tagaplaanil.
Luulesalv – Anna Arvidsdotteri loomingut
*
sõidan liftiga
kui…
Ideaalse ajastuse ja vormistuse paradoks
Kuidas raha või selle puudumine mõjutab meie käitumist, vaadet endale ja elule üldse? Kas raha toob õnne õuele? Kust tuleb ja mida teeb majanduslik ebavõrdsus?
Südamliku matemaatiku lahkumine tabab südamesse
Gennadi Vainikko 31. V 1938 – 1. XI 2024
Eestlaste muusikaline humanitaarabi ukrainlastele
Kontserdi „Küte“ eesmärk oli toetada ukraina sisepagulasi. Kohale tulnud rahvas ja muusikud tõestasid, et õnneks ei ole kaastundeväsimus eestlasi veel tabanud.
Balti spaast universaalse muusikani
2019. aastal Tamperes peetud WOMEXist saadik on Eesti, Läti ja Leedu stend olnud kõrvuti ning nii ka sel aastal. See lõi taas tunde, et Baltimaad hoiavad kokku.
