2024-39 (4014)

Kui armastus laskub maale
Eestis esmaettekandena kõlanud „Balti eleegiates“ astus Collegium Musicale kõrval lavale tunnustatud fagotimängija ja mitmekordne Grammy nominent Martin Kuuskmann.           
 Siim Vahur

Kui armastus laskub maale

Kammerkoori Collegium Musicale sünnipäevakontserdil kõlas Tõnu Kõrvitsa teose „Balti eleegiad“ Eesti esiettekanne.

Luukerede tants punasel vaibal
Estonia teater on alustanud hoone kujundamist rahvuskultuuri lõpupeo paigaks.      
Rahvusarhiiv

Luukerede tants punasel vaibal

Rahvuskultuuri lõpupidu toimub hiljemalt 2045. aastal. Poliitikutele tasuta kutsed.

Haridusleppel on arenguruumi

See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“,…

Eesti otsib teatrimeenet

Kõik sai alguse Eesti Päevalehe septembri lõpul ilmunud juhtkirjast „Näitlejad ei saa kunagi jõukaks, kui teater raha ei teeni“1, mis torkas silma oma erakordse asjatundmatusega. Tundmatuks jääda soovinud juhtajakirjanik jagab seal napakavõitu soovitusi, mil kombel teatrid peaksid senisest rohkem lisaraha teenima ja saaksid nõnda ise oma näitlejatel palka tõsta. „Teater peab hakkama ise märksa enam pingutama,…
Müüdid ja muinasjutud akordioniga peaosas
Festivaliga kaasneva meistrikursuse lõppkontserdil esines akordionimängu enfant terrible Andreas Borregaard, kelle huvi keskmes on pillimängu füüsilis-kehalised aspektid.           
 Accordionfest

Müüdid ja muinasjutud akordioniga peaosas

Neljandal „Accordionfestil“ kõlas nii eesti heliloojate esiettekandeid kui ka põnevaid transkriptsioone maailmaklassikast.

Kahevõitlus mateeriaga. Ülo Sooster 100
Ülo Sooster. Huuled. 1964. Õli, vineer     
 Eesti Kunstimuuseum

Kahevõitlus mateeriaga. Ülo Sooster 100

Teatud mõttes pole Ülo Soosteri loomingust siiani läbi hammustatud, selle tõlgendus ootab uute koodide ja lugemisviiside kasutuselevõttu.

Kuidas rakendada kontseptuaalsust?
Voolavad identiteedid on kindlasti omamoodi märk kunstierialade heast kohanemisvõimest väga muutlikus maailmas. „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Näitusevaade.       
Hedi Jaansoo

Kuidas rakendada kontseptuaalsust?

Rakenduskunsti triennaali peanäitusel tegelevad kõik autorid akuutsete teemadega kunstile omasel viisil, kuid neile lähenetakse kontseptuaalselt, mitte konstruktiivselt.

Kultuur alaealisega
Vanessa Filho: „Ahistamisest räägitakse järjest enam, aga kas me võime öelda, et elame domineerimiseta ühiskonnas?“      
Bestfilm

Kultuur alaealisega

Vanessa Filho: „Paljudel kultuurieliidi esindajatel pole mitte mingit empaatiat, ainult tsitaadid. Ja tsitaate kasutatakse selleks, et ära põhjendada oma käitumine, argumendid ja seisukohad.“

Rändajad aja vangis
Sinimustvalged ja punased lindid. Maša/Maria võtab osa kohaliku eesti seltsi tegevusest ja uurib oma juuri, ise veel sõnakestki keelt oskamata. Ta unistab ka Eestis õppimisest ning on aktiivne Aleksei Navalnõi toetaja.       
Kaader filmist

Rändajad aja vangis

Dokfilm „Rändajad“ on ilmselt üks viimaseid Eestis tehtud filme, mis räägib Venemaa eestlastest XXI sajandi esimesel poolel, kuid vananenud info osutab hiljaks jäänud valmimisele.

Linkola nurjatu küsimus
Inimkonna taristu kaalub rohkem kui kogu planeedi taimed, loomad jm organismid kuivalt kokku. Epp Margna illustratsioon Pentti Linkola raamatust „Nurjatu küsimus“.

Linkola nurjatu küsimus

Priit-Kalev Partsi, Madis Vasseri, Leonhard Koorti, Juhan Javoiši ja Kaupo Vipi vestlusring ökofilosoof Pentti Linkola raamatu „Nurjatu küsimus“ esitluselt 26. septembril Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Immanuel Kant ja inimese piirid
Kui Kanti esteetikas on loodus esmatähtis, siis pärast Kanti kujunes esteetika peamiseks objektiks inimkätega tehtud kunstiteos.     
  Piia Ruber

Immanuel Kant ja inimese piirid

Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.

Vene terrori eripära
Taavi Teplenkovi Stalin annab lavastusele värviküllase lopsaka garneeringu ja hoo.     
 Heikki Leis

Vene terrori eripära

„Totalitaarne romaan“ on lugu saatanast, kellele on inimeselt elu võtmisest tähtsam muuta ta mankurdiks, hävitada inimese viimnegi väärikus.

Rändlindude kolmnurk paplilatvade kohal
Julgus ja tahe unistada on „Kangelaste“ (fotol Ģirts Krūmiņš, Rain Simmul ja Aleksandr Ivaškevitš) läbiv teema.     
 Jelena Ivanova / Vene teatri arhiiv

Rändlindude kolmnurk paplilatvade kohal

Vene teatri „Kangelaste“ suur väärtus on kolme eriilmelise ja isiksusliku näitleja – Aleksandr Ivaškevitši, Rain Simmuli ja Ģirts Krūmiņši – kohtumine laval.

Väikese riigi suure rahva õnnejoovastus
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Han Kang 25. jaanuaril 2017 Stockholmis. Lõuna-Korea kirjaniku tuntumaid teoseid on romaan „Taimetoitlane“.     
 Jessica Gow / TT News Agency / Scanpix

Väikese riigi suure rahva õnnejoovastus

Han Kang ei ole mitte ainult Lõuna-Korea esimene kirjandusnobelist, vaid üldse esimene Aasia naine, kes on nii kõrge tunnustuse osaliseks saanud.

Vihkamine ja empaatia Triinu Merese uutes teostes
Fantaasiakirjanik Triinu Meres peab tähtsaks hoolimist ja ühtehoidmist kui tahes keerulistes oludes.       
Siim Lõvi / ERR / Scanpix

Vihkamine ja empaatia Triinu Merese uutes teostes

Merese värske loomingu keskmes on üksikisiku väärtus ja inimsuhted, samuti rõhutab kirjanik sõja ja vihkamise mõttetust ning laastavat mõju.

Disainiajalugu ja sarimõrvar
Prantsuse disainiajaloolast ja kuraatorit Alexandra Midali võlub disaini seos inimese olemise ja loomusega.      
 Valérie Szabo

Disainiajalugu ja sarimõrvar

Alexandra Midal: „Suure osa disainiajaloost on kirjutanud inimesed väljastpoolt valdkonda, mind aga huvitab, mida on disainil enda kohta öelda.“

Mittelineaarse maailma lood

Mittelineaarse maailma lood

Engelbrecht seostab elegantselt mittelineaarse dünaamika probleemid nende lahendajatega ja loomulikult ei piirdu ta ainult iseendaga.

Teaduse strateegiline tugi
Riikliku tähtusega teadustaristu Kuressaare väikelaevade katsebassein on esimene väljaspool Tallinna või Tartut asuv ning tööstusega kahasse arendatav objekt.           
 Tallinna tehnikaülikool

Teaduse strateegiline tugi

Teadustöö edukus on hakanud tugevasti sõltuma taristu võimekusest. Eesti teadustaristu uus teekaart on kinnitamisel.

Kohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu
Välgunooled tähistavad vajamineva energia hulka, mida rohkem välgunooli, seda energiamahukam on protsess. Skeem on illustratiivne ja noolte hulk ei näita absoluutväärtusi. Kraft-tehnoloogia puhul suunatakse tekkiv energia tagasi protsessi ja ülejääk kaugküttesse, teistel on vaja välispidist energiat. Fischeri-Tropschi tehnoloogia on suurima energiakuluga. Sulgudes on toodud võimalike saagiste maksimumväärtused.           
 Allikas: Tiit Lukk

Kohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu

Eestil on kõvasti potentsiaali, nii inimkapitali kui ressurse, et teenida arvestatavat ettevõtlus- ja maksutulu ning teha seda jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult.

Halloween ja küberkius
Jaan Sudak
Erakogu

Halloween ja küberkius

Hingedeajal on olnud tavaks end maskeerida ja sanditamas käia. Lähen ise samuti hea meelega mänguga kaasa. Folklooris on maskid sageli seotud rituaalide, pidustuste ja üleminekuriitustega. Mask annab võimaluse oma identiteeti ajutiselt…
„Ma tulen sulle metsamühaks“
Suurim üllataja oli äsja teist hooaega alustanud üle-eestiline meeskoor Homme, mis hingab rahvusmeeskoorile kui mitte päris kuklasse, siis kõigest mõni korrus allpool.           
 Gerli Tooming

„Ma tulen sulle metsamühaks“

Eesti Meestelaulu Seltsi 35. tegevusaasta tähistamisele pandi Estonia kontserdisaalis kaheksa meeskoori kontserdiga vägev punkt.

Labürint või muna, linnulennult
Kaur Riismaa 16. juunil 2023 Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirjaga „Enne pattu ja roboteid“ pälvis Riismaa Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi eriauhinna.      
Kris Moor

Labürint või muna, linnulennult

Kaur Riismaa romaani „Enne pattu ja roboteid“ pöörases sündmuste virvarris läheb mäng ulmežanri filosoofilisimate motiividega kohati üle võlli.

Töötegemise võlu ja Kermiku omailm
Tool on mööblidisainis üks arhetüüpsemaid asju, keha pikendus. Ese, mida harjutatakse õppetöös ja hiljem juba vastavaks meistriks saanuna lõputult kogu erialase elu.      
Päär Keedus

Töötegemise võlu ja Kermiku omailm

See on näitus aeglusest, kohalolust, juurtest ehk mõtteviisist, milles tehisarust võistlejat ei saa – õppimisest tegemise kaudu.

Koha identiteedi konstrueerimine

Tartu linnamuuseumi uus püsinäitus „Meie Tartu“ tutvustab linna 18 asumit, sealsete elanike lugusid ja suhet oma elukohaga.

Näitus „Meie Tartu“ Tartu linnamuuseumis. Kuraatorid Maria Usk ja Robert Varik, Sisu loomisesse panustasid Risto Lehiste, Ilona Piirimägi, Lauri Räpp, Ants Siim, Asko Altsoo, Taavi Leppimann, Danil Taro (Sänk) ja paljud tartlased. Teostajad Motor, Blueray, Dada,…
In memoriam Mati Erelt 
Mati Erelt

In memoriam Mati Erelt 

12. III 1941 – 12. X 2024 

Poorne Tartu
Piiride hägustumine tuleb eriti hästi välja kohtades, kus linn muutub näituseks ja näitus linnaks.     
  2 × Mailis Vahenurm

Poorne Tartu

Näitusel „Meie Tartu“ viiakse külastaja linlaste kodudesse, aedadesse, liftidesse, kappidesse ja garderoobidesse. Nii hägustatakse piir, mis eraldab kodu avalikust ruumist.

Film, mis keeldub tüli norimast
Georgie (Lola Campbell) elab omapäi, jättes mulje, et tema eest kannab hoolt onu, kuni elukorralduse lööb uppi võõrandunud isa Jason (Harris Dickinson), kes on välismaalt juhutöid tegemast naasnud ning kellel on vaja öömaja.     
 Kaader filmist

Film, mis keeldub tüli norimast

„Norija“ on soe ja inimlik komöödia, uut laadi Briti sotsiaalrealism, mille puhul on pilk suunatud rohkem tulevikku kui minevikku.

Väljast väike, seest suur
Mart Saare kogutud soololaulude kolmandal albumil on Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera kõrval kaastegev Arete Kerge.      
Kris Moor

Väljast väike, seest suur

Ilmunud on kolmas album viieosalisest plaadisarjast „Mart Saar – maailmanimega rabalaulik“, millel kõlab värvikas ja stiililt vaheldusrikas valik laule.

Sirp