Et säiliks julgus minna tundmatusse
Von Krahli teatri uus loominguline juht Juhan Ulfsak: „Väiketeatrite küsimus on praegu konkreetne: kas lööd laiade hööveldamata laudadega oma ukse kohe kinni või punnitad veel natuke ja lööd siis?“
Olümpias valitakse ilupresidenti
Spordielu juhtimine on ülerahvastatud, kuid puhastustuld ei luba keegi.
Muret ja meeleheidet!
Reaalsus on vaataja silmades?
Pühas jões on pinge sees
EMTA lavakunstikooli XXXII lennu noored lavastajad ja näitlejad on harutanud lahti Aino Kalda „Püha jõe kättemaksu“ tähendustest, sümbolitest ja viidetest tiine tekstilõnga.
Kärpekäärid kunstisaalis
Keeruline seis on pikaaegsete rahvusvaheliste projektidega, mida rahastuskindluse kõikumine mõjutab. See on karm signaal arvestades, kui suur mõju on muuseumidel Eesti kunsti nähtavusele rahvusvahelisel areenil.
Pintslitõmme täiuslikus sinitaevas
Algoritm on ka parimal juhul nagu maalistuudio õpilane, kes viksib usinalt meistri eeskujul kunsti teha, aga ei tea ise, miks ta seda teeb.
Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“
Augustis jõudis lõpusirgele projekti „1 + x“ uurimisrühma 15 kuud kestnud teadus-arendusprojekt, mille käigus uuriti põhust ehitamist ja mustersüsteemis projekteerimist.
Arhitektuur kui koosloomine
Elina Alatalo: „Arhitekti töö ei kao, kuid ruumilooja ülesanded teisenevad ühiskonna muutumisel ja uute vajaduste esilekerkimisel mitmekesisemaks.“
Lihtsalt Carmen
Muusikateadlane William Osmond pidas põneva loengu Carmeni 150 aasta vastukajadest, tähelepanuväärsematest lavastustest ja konnotatsioonidest popkultuuris, kuid Estonia laval on lihtsalt Carmen.
Sisukas september
Peale Arvo Pärdi muusika kõlas septembrikuistel kontsertidel rohkesti ka teiste eesti heliloojate loomingut ning kavades oli märkimisväärselt palju uudisteoseid.
Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?
Teadlased-aktivistid leiavad, et ei piisa maailma eri aspektide mõistmisest, vaid vaja on seda ka positiivselt muuta lähtuvalt teaduslikust teadmisest.
Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul
Afektiivne või emotsionaalne polariseerumine on Eestis nii tugevaks läinud, et EKRE ja Reformierakonna toetajate vastastikune antipaatia ületab isegi USA vabariiklaste ja demokraatide oma.
(Armastus)lugu on (armastus)lugu
LGBT+ filmifestival „Festheart“ on saanud läbi aastate tähelepanu mitme rünnaku sihtmärgina, kuid väärib märkamist ennekõike tugeva programmi eest.
Film kui kultuuride ühenduslüli
Teresa Vieira: „Ida-Euroopa filme on festivalidel üha rohkem, sest need on järjest paremad, aga oluline on ka inimestega suhelda, toimuvaga kursis olla.“
Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“
Tõlkija ja tekst ehk Luuletõlke professionaalne ebaprofessionaalsus
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2024
Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit
On arvatud, et just Anatoli Martšenko märtrisurm oli Mihhail Gorbatšovile viimaseks tõukeks langetada otsus vabastada kõik poliitvangid.
Õnnelikud lapsed on oht Eesti tulevikule?
Praeguse haridussüsteemi prioriteediks on, et koolilõpetajad oleksid eeskätt täisväärtuslikud inimesed, kes oma heaolu pinnalt suudavad luua paremat maailma ka kõigile teistele.
Argidialektika XXIX. Dialektika ja emergents
Kes kosutab kunstivaataja keret?
Pealelend – Juulius Vaiksoo, tantsija ja Ð-festivali korraldaja
Tõnu Maarand 16. IV 1940 – 28. IX 2024
Keskkooli lõpetamise järel astus Tõnu Maarand Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriosakonda ning lõpetas õpingud 1965. aastal skulptori diplomiga. Loomingulist tegevust alustas ta…
Poetessi krutskid
Doris Kareva luulekogu on võimalus siseneda intertekstuaalsesse ja keelemängulisse-mõnulisse pillerkaarimaailma.
Nepotismikokteil Euroopa moodi
Idee sellest, et ka rikkad nutavad, ammendab end kiirelt, aga ehk tuleb mõelda „Marcello miost“ hoopis kui Marcello Mastroianni portreefilmist?
Näitus kui kunstnike telefonimäng
Formaat, kus iga kunstnik valib järgmise osaleja, teeb väljapaneku mänguliseks ja spontaanseks, kuid teosed on jäänud seetõttu omavahel nõrgalt seotuks.
Olla kangrolik, see on kompliment
Austusavaldusega Raimo Kangrole, kelle sünnist möödus tänavu 21. septembril 75 aastat, ja tema õpilaste teostega alustas Eesti Rahvusmeeskoor 80. hooaega.
Juustust kuu
„Surematud“, mille kandvaks ideeks on pealiskaudsuse kriitika, on – vastuolulisel moel – ka ise pealiskaudne.
Kas oleme häireolukorras?
„Aegis“ on Elis Halliku esimene teos, mille on välja andnud kirjastus Schott. Autori sõnutsi tähendab tänapäevane aegis’e sümboolika tegutsemist võimsa, heatahtliku jõu kaitse all.
Kas ristisõda on meie sõda?
Ristisõda seisab siiani Euroopa ajaloo keskel, keskaja keskel. Saades aru ristisõjast, saame aru Euroopast ja tema ajaloost.
