Gregor Taul: „Monumentaal-dekoratiivkunst on väärtus, mida tuleb säilitada, kuna see rikastab sisu ja vormiga meie linnapilti ja arusaama ajaloost.“
Usin töö loodetavasti küllusepäevil realiseeruva kallal peab käima ka vaesemal ajal.
Kas Lääne-Virumaa pealinna kavandatav kvartalisuurune ärikeskus ja 16korruseline tornmaja on linna moodne elavdamine või iganenud ruumilahendus?
Nii mõnedki vabakutselised maadlevad tänapäeval vaimse tervise probleemidega ning sotsiaalsete garantiide puudumine teeb olukorra ainult hullemaks.
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“
Ukrainlased mitte ainult ei kaitse oma kultuuripärandit, vaid ka evakueerivad, digiteerivad ja vahendavad. Lisaks arhiveerivad nad sõda.
Putini „аналогов нет“-retoorika on osutunud blufiks: sõditakse peamiselt elavjõuga Teise maailmasõja ajast pärit stalinlikul meetodil – inimelu ei maksa midagi.
Soomeugrilaste kadumist peetakse paratamatuseks. Sellest ideest toitub ning väljasuremise stsenaariumi toetab ka Venemaa ametlik rahvaste loendamine.
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
Kui asuda naeruvääristama inimese vertikaalset või hingelist mõõdet, oleme kaotanud midagi oma inimlikkusest ja küünitame vähehaaval iseennast Jumala positsiooni.
Ehkki näitusel võimust võtnud pimedus õigustab end kõigi tööde puhul, peitub neis ka mingi teatav helgus.
Aadu Musta ei ole kannustanud konkreetsed teemad ja küsimused, vaid soov leida üles võimalikult palju olulist materjalist, mis heidab valgust Esticale.
Tundmatus annab „Mina, kaptenile“ huvitava lisakvaliteedi. Võõrapärasus muudab kujutatu müütiliseks, millele aitab kaasa ka erakordselt kaunis kaameratöö ning vägagi paslik Aafrika rütme kasutav helitaust.
Pärdi päevade publikuhuvi järgi otsustades on vajadus enda sisse vaadata, mõttemaailma korrastada ja rahu saavutada karjuvalt suur.
Enamikku tänavuse „Draama“ festivali lavastustest ühendas teatav iroonia: seniste konventsioonidega mängiti vähem või rohkem süngel moel.
Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni.
Krõmovi festivalil nägi tema kahe viimase ja nüüd Venemaal keelatud Moskva-lavastuse videosalvestust ning selle lõpetuseks korraldati Vene teatris kohtumine maestro endaga.
Avakontserdil tuli ettekandele Erkki-Sven Tüüri spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud ning ERSO-le pühendatud orkestriteos „Sulavad kellad“.
Ühe musitseerimises osalejana oli TUMA kampa võtnud elektri ning suurem osa esitatud teostest pärines Hugo Morales Murguia sulest.
Floridante hooaja avakontserdile pealkirjaga „Meder ja Buxtehude“ oli kuulajaid kutsutud nautima ehedat Läänemere barokki, seda nii esitajate kui ka muusikateoste loojate poolest.
Kui vetruval pinnasel ennast piisavalt kõrgele põrgatada, käib laskudes kehast alati läbi külm jutt.
Kunstilise tervikuna ajab Taani ulmedraama „Igavesti“ endale seatud lati maha, kuid väärib tähelepanu ambitsioonikuse tõttu rääkida ühtaegu inimlikust armastusest ja globaalsetest keskkonnamuutustest.
Eesti Teatri Agentuuri idee tähistada oma 30. aastapäeva maratoniga, kus loetakse ette katkendeid kolmekümnest eesti näidendist, on vaimustav, ehkki omajagu riskantne.
Omaette teosena on filmile „Sülita mulle näkku“ keeruline praegu alla kirjutada, kuid Vainokivi käekirja ja stiili austajatele on sel kindlasti oma väärtus olemas.
Esiküljel kunstiteadlane Gregor Taul. Foto Piia Ruber
ERSO hooaja avakontsert „Fantastiline“ sarjas „Puhas kuld“
Tallinna Uue Muusika Ansambli kontsert „Scrapyard 4.0“
Floridante hooaja avakontsert „Meder & Buxtehude“
näitus „Üle on jäänud õunapuu otsa lendamisest kõverdunud turvavõrgu postid“
Eesti Teatri Agentuuri näidendite lugemise maraton
Pealelend.Peeter Simm, filmirežissöör
dokumentaalfilm „Sülita mulle näkku“