Monumentaalsuse mõtestaja
Gregor Taul: „Monumentaal-dekoratiivkunst on väärtus, mida tuleb säilitada, kuna see rikastab sisu ja vormiga meie linnapilti ja arusaama ajaloost.“
Unista, valmistu, oota!
Usin töö loodetavasti küllusepäevil realiseeruva kallal peab käima ka vaesemal ajal.
„Kõik mehed pole sellised!“
Ilu ei panda padaje
Selle aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonikonkursi võitsid Belgia arhitektid Elisabeth Terrisse de Botton ja Matthieu Brasebin ootepaviljoni kavandiga „Aeg pole raisata“. TABi programmi on alati kuulunud eksperimentaalse installatsiooni püstitamine. See paviljon, mille…
Esimene Rakvere pilwelõhkuja – wiiekümne wersta peale ümberringi näha!
Kas Lääne-Virumaa pealinna kavandatav kvartalisuurune ärikeskus ja 16korruseline tornmaja on linna moodne elavdamine või iganenud ruumilahendus?
„Me ei ole laisad lohed“
Nii mõnedki vabakutselised maadlevad tänapäeval vaimse tervise probleemidega ning sotsiaalsete garantiide puudumine teeb olukorra ainult hullemaks.
Kultuuriajakirjandus on ühislooming
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Kirjastamises ei ole miski garanteeritud
Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“
Vapper imeilus südantmurdev Lviv
Ukrainlased mitte ainult ei kaitse oma kultuuripärandit, vaid ka evakueerivad, digiteerivad ja vahendavad. Lisaks arhiveerivad nad sõda.
Venemaad võib / ei või tulistada? ehk Uppis julgeolekupoliitika
Putini „аналогов нет“-retoorika on osutunud blufiks: sõditakse peamiselt elavjõuga Teise maailmasõja ajast pärit stalinlikul meetodil – inimelu ei maksa midagi.
Aga äkki soomeugrilased ei hääbugi
Soomeugrilaste kadumist peetakse paratamatuseks. Sellest ideest toitub ning väljasuremise stsenaariumi toetab ka Venemaa ametlik rahvaste loendamine.
Looduse kaitse. Lootuse kaitse
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
Pühadusest ei saa olla ükstapuha
Kui asuda naeruvääristama inimese vertikaalset või hingelist mõõdet, oleme kaotanud midagi oma inimlikkusest ja küünitame vähehaaval iseennast Jumala positsiooni.
Iseduse dramaturgia väsinud hingedele
Ehkki näitusel võimust võtnud pimedus õigustab end kõigi tööde puhul, peitub neis ka mingi teatav helgus.
Aadu Must kui Eesti ajaloo Conan Doyle
Aadu Musta ei ole kannustanud konkreetsed teemad ja küsimused, vaid soov leida üles võimalikult palju olulist materjalist, mis heidab valgust Esticale.
Rändest, ilma liigse selgitamiseta
Tundmatus annab „Mina, kaptenile“ huvitava lisakvaliteedi. Võõrapärasus muudab kujutatu müütiliseks, millele aitab kaasa ka erakordselt kaunis kaameratöö ning vägagi paslik Aafrika rütme kasutav helitaust.
Vähe vaikust
Pärdi päevade publikuhuvi järgi otsustades on vajadus enda sisse vaadata, mõttemaailma korrastada ja rahu saavutada karjuvalt suur.
„Draama“ programmis ainuvalitsesid Tallinn ja Tartu
Enamikku tänavuse „Draama“ festivali lavastustest ühendas teatav iroonia: seniste konventsioonidega mängiti vähem või rohkem süngel moel.
PISA-uuringu näitel, kuidas mõjutab pere jõukus õpitulemusi
Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni.
Laste intervjueerimisest ehk Mis läks valesti „Reporteri“ uudisloos
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille…
Kallis päevik …
Staatus: vaba!
Krõmovi festivalil nägi tema kahe viimase ja nüüd Venemaal keelatud Moskva-lavastuse videosalvestust ning selle lõpetuseks korraldati Vene teatris kohtumine maestro endaga.
Kauge kella kaja
Avakontserdil tuli ettekandele Erkki-Sven Tüüri spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud ning ERSO-le pühendatud orkestriteos „Sulavad kellad“.
Muusika kui steriliseeritud müra1
Ühe musitseerimises osalejana oli TUMA kampa võtnud elektri ning suurem osa esitatud teostest pärines Hugo Morales Murguia sulest.
Eeva-Aet Jänes 30. V 1942 – 9. IX 2024
Eeva-Aet Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu põgeneti sõja eest. Tema kunstianne avaldus varakult, mõjutajate seas oli ka Pallases õppinud…
Kooskõlalisus on muusade sõber
Floridante hooaja avakontserdile pealkirjaga „Meder ja Buxtehude“ oli kuulajaid kutsutud nautima ehedat Läänemere barokki, seda nii esitajate kui ka muusikateoste loojate poolest.
Kas usuhüpe?
Kui vetruval pinnasel ennast piisavalt kõrgele põrgatada, käib laskudes kehast alati läbi külm jutt.
Kuidas leida jalgealust kaduvas maailmas
Kunstilise tervikuna ajab Taani ulmedraama „Igavesti“ endale seatud lati maha, kuid väärib tähelepanu ambitsioonikuse tõttu rääkida ühtaegu inimlikust armastusest ja globaalsetest keskkonnamuutustest.
Pealelend – Peeter Simm, filmirežissöör
Kolmkümmend näidendit äratundmishetkede sillal
Eesti Teatri Agentuuri idee tähistada oma 30. aastapäeva maratoniga, kus loetakse ette katkendeid kolmekümnest eesti näidendist, on vaimustav, ehkki omajagu riskantne.
Unustusse vajumise hirm ja valu
Omaette teosena on filmile „Sülita mulle näkku“ keeruline praegu alla kirjutada, kuid Vainokivi käekirja ja stiili austajatele on sel kindlasti oma väärtus olemas.
