
Hajudes ja uueks koondudes
Kõike selles raamatus tajutut ei saa sõnastada, kuid seletamatus ongi hea luule tunnus. Siin ta on. Selle aasta parim lyyrika.

Allakäigutrepp pole lõputu
Poliitikul on raske jääda demokraadiks, kui eduks on sillutatud ahvatlevamad teed.
Pissimine on inimõigus!
Valga raudteejaam. WC külastamine maksab 50 senti, maksta saab ainult sularahaga, aga kassiir ei saa 20eurost lahti vahetada. Kohmitseme kõik kotid ja taskud läbi, leiame viimase 50sendise ja laps saab…
Konn või kanaarilind?
Suvel on selliseid…

Luulesalv – Janika Läänemetsa loomingut
sirtsusirin on õhtud õhukeseks hõõrunud
aed täis jahedat tuhmjaskollakat valgust
mõtlen jälle vikatist
saunaräästa all
veerandsajandist ühe koha peal
pole midagi ülevamat
kui olla kasutu
mitte midagi teha
või tahta
taanduda rooste üminaks terases
pehkida pikkamisi sügispimeduseks
***
suveöö…

Teatatakse genotsiidist
Soomõõde pole Sofi Oksaneni teose ainus raskuspunkt. Oksanen avab hästi ka Vene ühiskonnas levinud mõistmatust Venemaast väiksemate riikide kodanike soovi suhtes oma kodumaad ja kultuuri kaitsta.

Natsi-Saksamaa mõttelage kabinetimõrvar
Miks suudab osa inimesi eristada õiget valest ka juhul, kui neil pole toetuda millelegi muule kui iseendale, eriti kui nende südametunnistus läheb vastuollu teiste inimeste üksmeelse arvamusega?

Ukrainale kallaletungimise tagamaad
Ajaloosündmused on olnud sageli keerulisemad, kui Mihhail Zõgar neid kujutab. Lugeja ei tohiks unustada, et autor on ajakirjanik, mitte teadlane.

Valu taarub mööda tänavat
Mộng-Lani luule on rikkalik ja nõudlik, julge ja haavatav ning kas või sõja- ja pagulastemaatika tõttu aktuaalne.

Väike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest
Kõik uus on hästi unustatud vana. Kioskite uus tulek tähendab, et väikeses mahus on suur sisu, need aitavad täita sotsiaalseid, majanduslikke ja ruumilisi lünki.

Eesti töötajate hoiakud vihjeandmise suhtes
Kuidas suhtuvad töötajad vilepuhumisse ja millised tegurid mõjutavad nende kavatsusi rikkumist nähes sellest teada anda?

Ökoloogiline kirjaoskus
Kui ühiskond mõistaks elurikkuse ja ökosüsteemide toimimise põhimõtteid, kaoks suur osa looduskaitse ja argielu vahelisi vastuolusid.

Arvo Valtoni eesti asi
Pika elu jooksul kujunes Valtonist meie hõimurahvaste kultuuride asjatundja ja soome-ugri sildade ehitaja.

Milleks meile mööblimuuseum?
Vastvalminud näitusel pole hüpatud üle oma varju: näidatakse esemeid, mida siinsetes kodudes on kasutatud, ning pole püütud midagi osta või välismaalt laenata.

Mitu uut Haapsalu vanamuusikafestivalil
XXXI Haapsalu vanamuusikafestivalil sai kuulda uut koori, uut pilli, uusi üllatavaid seadeid ja uut teost.

Kui muusika ühendab meid ja muid
Pärnu muusikafestivali publik armastab Neeme Järvit palavalt, aga ilmselt jagab seda tunnet kogu Eesti klassikalise muusika austajaskond.

Sürrealistlikud talgud Ladina-Ameerika kunstis
Kumu näitus on peadpööritava orbiidiga rännak, mis suurele osale Eesti kunstipublikust on tõenäoliselt esimene põhjalikum kokkupuude Ameerika lõunamandri kunstiga.

Kuidas olla paremini ühenduses ümbritsevaga?
Maiade kultuuri eritlev dokumentaalfilm „Tule sõnumid“ on ootuspäraselt informatiivne, ehkki fakte, küsimusi ja vastandumist oleks võinud isegi rohkem olla.

Luts – kirjanik kõikideks aegadeks
Temufi suvelavastuse „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“ õnnestumine saab alguse dramaturg Urmas Lennuki leidlikult valitud süžeest ja autoripositsioonist.
Sellesama kaanoni igavene taastulek
Ehkki klassikalise muusika kaanon vajab värske pilguga ülevaatamist, ei pea ka seda olemasolevat kaanonit tingimata juurteni dekonstrueerima.

Riigikord ja keha

Pilkupüüdev hingepüüdja
„Hingede koguja“ palub vaatajal endaga autosse istuda, tühja kõledat maanteed pidi sõites ja hirmu alla surudes tooliservast kinni hoida ja kollidele vastu astuda.

Saada täiskasvanuks, nagu poleks homset
Briti tiinekate reisikirjas Kreeta peohostelist on õnnestunud suurepäraselt kinni püüda industriaalpidutsemise ja kohustusliku rõõmu tühjus, selle lämmatav üksluisus.

Pidu iga ilmaga
Viljandi pärimusmuusika festival on mõneti nagu väike ajakapsel, kus saab igal aastal lemmikartistide esinemistele kaasa elada, samal ajal on alati midagi ka muutunud.
Maarja Nummert 24. IV 1944 – 22. VII 2024
Marje Kerem 31. VII 1944 – 21. VII 2024

Hulljulge intuitsioonikunsti meeli kõditav jõud
Liivia Leškin ei löö risti ette suure formaadi, tühjade pindade, žestiliste pintslitõmmete, otsiv-kobavate joonte ega energiliste värvitoonide ees.

„Kallis päevik, täna ma …“
Marleen Suvi lõuendid on intiimsed ning vaataja kõrvade vahel hakkab liikuma mõte, mis rahu ei anna: kas see on päris?

Püüdmatu horisont
„Horizon“ on rõhutatult vanamoodne film – üsna žanritruu vestern, milletaolisi peale mõningate eredate erandite enam kuigi palju ei toodeta.
Arvo Valton 14. XII 1935 – 26. VII 2024

Kuidas abielluda riigi toetusel?
Lavastuse „Kibe!“ peamine komistuskivi tundub olevat alles arenemisjärgus autorikäekiri või siis vastupidi, liiga paljude käekirjade põrkumine, mistõttu isikupära läks kaduma.

Etenduskunstis lõhutakse ja kehtestatakse neljandat seina ning kutsutakse mängima
Suhtlemine publikuga on loomulik ning piir etendajate ja publiku vahel kaob märkamatult.
