2024-21 (3996)
„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“
Ave Taaveti meelest on kõige suurem kompliment, kui lugejad ütlevad, et mõni ta pilt või lugu on neil tuju rõõmsaks teinud.
Lömitav alateadvus
Kui eesti keele kaitseks pauk käis, oli kolmandik riigikogust põõsas.
Mutandid Tallinna poliitmaastikul
Pett(um)us
Juba siin…
Tähendamissõnad ja följetonid
Oleme eesti rahva ennemuistsete lugude varal kasvanud ja aeg-ajalt tulevad need nüüdisautorite loomingus tagasi uue näo ja teoga.
Turvaline paik ebaturvalistele teemadele
Kristi Paatsi: „Muuseum on inimestele, me tahame, et nad siia tuleks, et nad tunneks end oodatult ja saaksid panustada muuseumi tegevusse.“
Luban üht, aga teen teist
Tallinna linna rohealgatustel on sageli puudu selged suunised ja eesmärgid, mis tekitaksid ühtse infovälja ja motiveeriksid kodanikke.
Kas kohanemine või alistumine?
Eesti kunstiakadeemias tutvustati hiljuti arutelul „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ esimesi visioone, kuidas monument ümber mõtestada.
Hargnev sisikond kui uute omailmade astenduv pungumine
Posthumanismi praktiseerimine kunstis on paradoksaalne, sest kunstiruum juhtub olema spetsiifiliselt inimlik valdkond, inimjärgsesse paradigmasse mahutub see üksnes riivamisi.
Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas?
Teaduskommunikatsiooni plaan aitab valida parimad kommunikatsioonikanalid, hoida fookust ja säilitada motivatsioon ka siis, kui peaks tekkima tagasilööke.
Käes on füüsika (erialavaliku) aeg
Infotehnoloogia ja geneetika areng on olnud eeskujuks, kuid kõik eeldused on loodud, et nende kahe särava valdkonna kõrvale tõuseks füüsika ja materjaliteadus.
Tuhat lehekülge eesti grammatikat
„Eesti grammatika“ on kirjaliku ja suulise ühiskeele grammatika. Kui ühiskeel kattub mõnes kohas normkirjakeele või murdekeelega, esinevad need muidugi ka grammatikas.
Peame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama
Omer Bartov: „Just Iisraeli enda väite tõttu, et see riik kehastab inimkonna võidukäiku kurjuse üle, ei saa lubada, et see tõmbaks meid kõiki massimõrvade ja ebainimlikkuse pimedusse.“
Kui elu oli lill
Lavastaja Laura Jaanholdile on lilleturg kui märk, mille kaudu jutustada möödunud ajast, ning need prouad-tädid-tüdrukud on kui mineviku ja toonase elulaadi saadikud.
Sous le soleil ehk igal asjal on koht päikese all
Argikultuuri uurijad – nendeks võiks pidada ka selle lavastuse meeskonda – keskenduvad igapäevasele, iseenesestmõistetavale, argiteadmisele.
Metsik ida ehk piirilinn Tartu
Tartu muutub dokfilmikasseti „Metsik lõuna“ visioonis piirilinnaks, mida ta muidu meie teadvuses justkui ei ole.
Hooaja vaimustav lõpp
Lõppenud ERSO kontserdihooaega võiks nimetada Mahleri omaks. Raske uskuda, et hooaegu, kus ERSO on kandnud ette lausa kolm Mahleri sümfooniat, on rohkesti.
Me peame rääkima surmast
Marju Kõivupuu teos pöörab tähelepanu surma tõrjumisele moodsas ühiskonnas ning püüab tuua seda teemat perifeeriast tagasi inimeste sekka.
Pisike maailmaparandamise käsiraamat
Ajakirja Värske Rõhk headuse erinumbri autorid tegid aasta aega vabatahtlikku tööd: aitasid pagulastel õppida eesti keelt, käisid abiks naiste tugikeskuses, pritsimeeste juures ja mujalgi.
Kas tehisaru asendab ajakirjaniku?
Digitaliseerumise teine vaatus. Tehisaru ajakirjanduses
Minu keha
Ülikooli-ilma pimenurgas
„Salakambri“ peategelase maailm on doktoritöö kirjutamise käigus küll avardunud, kuid ise on ta aina üksildasem.
Eesti Sinfonietta hooaja lõppkontserdi rikkalik värvipass
Viies palas kõlanud helimaalingud tõid vaimusilma samalaadseid pilte nagu 10. mai õhtul enneolematut silmailu pakkunud virmalised.
Siuh-säuh seksikalt tuline show-teater
Kaili Viidase lavastuses on massi, kiiruse ja tehnikaga kõik korras. Täpsus? Paar tüviteemat jääb tabamata.
Iseenda eest põgenejate varjupaigad
Lavastuse „Varjupaik Ouroboros“ läbivaks jooneks on katkestuste ahelad kehas, liikumises, kehade koosolemises, kulgemises ja tervikus.
Tasane tiksumine igikestvas kevades
Näitus „Igavesti õites“ on esmatasandil haaratav paarikümne minutiga, kuid tahab tegelikult pikemat settimist.
Kas tõuseb taevasse?
Anna Vanemuise orkestrantidele üks tõsine ja armastatud sümfoonia kätte ning sageli keskendunult kivistunud näod elustuvad ja hakkavad muusikat ka välja kiirgama!
Kärbsepaber kohaliku ja kohatu vahel ehk Mitmenäoline enesekirjeldus
Ei tasu alahinnata teoseid, milles väljendub meie kultuuri enesekirjeldus.
Sakslaste jaoks tuntuim tartlane
Sulev Keeduse filmide ilmasammas
Evald Aavik 24. I 1941 – 7. V 2024.
Kuidas rahvad saaksid üksteist austades rahumeelselt koos elada?
Näitus „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“ püstitab küsimuse, kas see, mida siiani on Eesti ajaloos ja kultuuris võõraks peetud, pole mitte üsna omane ehk oma.
Sigrún Pálsdóttiri „Salakamber“
Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert
Eesti Sinfonietta hooaja lõppkontsert „Värviline vaikus“
näitus „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“
lavastus „Varjupaik Ouroboros“
lühidokumentaalfilmide kogumik „Metsik lõuna“ ja mängufilm „Tulnukas II“
Sulev Keeduse filmide ilmasammas
Esiküljel Ave Taavet. Foto Piia Ruber
