Hunditund on tulnud
Edith Karlson: „Mul ei ole võimalik tegutseda nii, et maailmas toimuv poleks mind puudutanud või et mu teosed ei oleks kuidagi sellega seotud.“
Habememaksust ei piisa
Et meri puhtaks saaks, peab preestreid püüdma nooda, mitte õngega.
Lõust Valdise-viltu
Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei saa, miks…
Godotʼd oodates
Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on paika pannud Euroopa…
Transavangard ja pildienergeetika
Proosa asemel on transavangardistliku teose mudeliks luule, askeesi asemel nauding, koonerdamise asemel barokne küllastatus, ratsionaalsuse asemel metafüüsika.
Ei ole see demokraatia nii nõrk midagi
USA on oma pehme jõu indeksilt maailmas endiselt esimene, Hiina alles 27. kohal ja Venemaa veelgi tagapool.
Poorne mina
Mõned mustrid tihenevad, mõned hargnevad või lausa hajuvad. Minas pole midagi jäävalt kindlat.
Uku Uusbergi tagasitulek
Marius von Mayenburgil on loo taga alati olmerealismist kõrgem metatasand, mingi hingevalu, ühiskondlik probleem ja sotsiaalne sõnum, mida ta tahab vaatajaga jagada.
Kui tõrvatungal
Jaan Tooming jäi meistriks paljudele ka hilisemal ajal, ent just tema lavastuste seeria 1960. aastate lõpust 1970. aastate lõpuni pani aluse põhimõttelisteks muutusteks eesti teatris.
Vanad hipid jälle koos
Lukas Moodysson: „Rootsi on ainus paik, mida ma mõistan. See ei tähenda, et ma istun kodus ning mõtlen kogu aeg Rootsist ja meie ühiskonnast, vaid see on kuskil kuklas alati olemas.“
Kui annaks õige Merivoole labidaga pähe?
„Tulnuka II“ tegijate lennukate ideedega on siht seatud otse tähtede poole, et Valdis maa peale tagasi tuua. Tahetakse palju, ilmarahvas ootab, aga tiivad ei pea vastu.
Oodi arhitekti ood arhitektuurile
Antti Nousjoki: „XXI sajandi hooned peaksid kasutajat julgustama loovalt mõtlema. Pelgalt efekti pärast pole mõtet arhitektuuri luua.“
Liiga andekas
Jaan Tooming on olnud läbi aegade ainuke eesti teatraal, kes on võtnud filmi tõsiselt, ja süvenenud täie kirega selle kunsti erilistesse võimalustesse ja väljendusvahenditesse.
Siga ja kägu ja tigu talvisel muusikanädalal
Uudne takistus oli festivali esimestel päevadel habemega naljana saabunud aprillikuine talveilm, mis inspireeris ühismeedia sisuloojatelt ka nimetuse Tallinn Music Winter.
Vorst ja eliksiir Rõngust!
Joel Jans on roimaraamatus tabanud kõige olulisema: Riia ja Peterburi rafineeritud seltskonnad ei olnud omal ajal Rõngust sugugi kaugel.
Igatsedes teistsugust olemisviisi
Vanemuise interpretatsioonis paneb „Turandot“ publiku õhkama ja omaenda olemisviisi üle järele mõtlema, otsides vastust küsimusele, kuidas üldse arutleda olemise kui sellise üle.
Lihtsalt hea tänav
Koidu tänava ümberkujundamise õnnestumine rõõmustab ümberkaudseid elanikke ja on teedrajav samm Tallinnale. Võistlusega on algatus tehtud.
Seente najal püsib elu
Mükoloogia ei ole pelgalt metsas kasvavate seente uurimine, seeni leidub igasugustes keskkondades ja väga suurt osa seeneriigist ei ole võimalik palja silmaga nähagi.
Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus
Hantide, manside ja neenetsite endisaegsest sõjakusest liigub igasuguseid jutte.Mõne sõjaretke kohta on ka täpsemaid kirjeldusi.
Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid.
Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks…
Minu keha ja vaimu vangistus ja vabadus
Eesti oli nähtav
Eesti 28 liikmega delegatsioon oli ülimalt nähtav ja paljud meie tippmuusikud olid messil kohal.
„Kui sind ei ole „jazzahead!’il“, siis sind pole olemas,“ võib vist öelda Euroopa suurima džässimessi kohta. Mitte kusagil mujal maailmas ei ole nii suurt spetsiaalselt džässmuusikale pühendatud messi, kus ühe katuse all saaksid kokku Euroopa džässi tegijad…
Naima Suude 9. III 1932 – 9. IV 2024
Naima Suude sündis 9. märtsil 1932. aastal Virumaal. Aastatel 1951–1957 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistööd, 1961–1966 töötas kunstikombinaadi Ars nahaateljees ja aastast 1966 kuni 2008 meie kunstiülikooli nahkehistöö (hiljem nahakunsti)…
Teatrifunktsioon sisse!
Parimad seiklused algavad siis, kui plaan läheb untsu, jääb kõlama etenduse lõpus – ja sellele on keeruline vastu vaielda.
Mida mäletab möödunust filoloog?
Just nende inimeste mälestusi tahaks praegu lugeda, kes alustasid oma tööelu Nõukogude ajal, aga jõudsid palju teha veel ka Eesti Vabariigis.
Moekoormat õlul kandes
Mingi eriline jõud peab Laura Pörsti raamatus olema, kui naiste riidekappides sobramine meeslugejat esimesest leheküljest saati lahti ei lase. Või kas oligi lugu üldse riietumisest?
Lugu naisest, kes suudab taeva lahti teha
Ingeborg Arvola romaani „Nuga tulle“ keskmes on oma tunnete ja vaistude kohaselt elav naine, kelle käekäigust loob kirjanik haarava ja rikka pildi.
