2023-49 (3972)
Põhjamaade kuninganna
Trine Dyrholm: „Näitleja peaks võtma vastutuse ja esitama küsimusi. Muidu oleme vastamisi kitsaste käsitlustega, sealhulgas teemal, milline on naine.“
Halvim kink on raamat
Võistlus viimase eestikeelse raamatu kirjastamisõiguse pärast algab 2025. aastal.
Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!
Tihe ja kallis linn
Põhjused on mõistetavad: pere kasvab, korter jääb kitsaks. Kui lapsed teismeikka jõuavad, on igaühel vaja oma ruumi, nurgakest, kuhu tõmbuda. Ühes toas pead-jalad koos elamine tähendab pidevat tülitsemist ja pingeid…
Maailm ja nii mõnda
27. PÖFFi põhivõistlusprogramm ja kõrvalsektsioonid pakkusid omajagu elamusi, rohkelt mõtteainet, ja vahel ka sidekatkestusi ajuga.
Kui semiootik armub …
Ühiskonna silmis on armunu kas loll või hull. Sedasorti hullust saaks ehk ravida psühhoanalüütik, aga mõistagi ei tahagi armunu oma „haigusest” terveks saada.
Kas astmeline tulumaks on hea või kuri?
Tulude progressiivne maksustamine võimaldab koguda piisavalt maksutulu ning ühtlasi piirata varanduslikku ebavõrdsust.
Arengukava tähendus Asutuse käekäigule on tohutu
Väärtussõnade innovatsioon, jätkusuutlikkus, koostöö, lahenduskesksus, pädevus, traditsioonid, turvalisus, tõenduspõhisus, uuendusmeelsus jt seast tuli hakata valima kolme olulisemat.
Kodus ja võõrsil. KKEK tähtis kunstitöö
Eesti autoreid piiritagustele biennaalidele viivale kaasaegse kunsti keskusele pole oluline ainult eksport, vaid ka see, mis toimub koduriigis kohapeal.
Kolleegi õlalepatsutus ja muud abivahendid
Eesti Teatri Agentuuri ning EMTA lavakunstikooli teemapäeval „teater | kestlikkus“ käsitleti vaimset ja materiaalset kestlikkust.
Inimene, mitte auto
Aksel Part: „Eestis toetatakse igal aastal üle 800 miljoni euroga auto kasutamist. Tervis, heaolu ja jõukus on seotud autostumise vähendamisega.“
Linn ja linnahall mereala visioonis
Tallinna linnahalli tulevikku ei saa määrata ainult arhitektuurist ja muinsuskaitsest lähtuvalt. Selleks ongi välja töötatud mereala visioon.
Mitmekülgne kontserdiassortii
Kuidas leiab muusika inimesed siis, kui nad seda vajavad? Või hakkab muusika alles siis kõnetama, kui igatsus tähenduse järele nii suur on?
Naised geoloogias ehk Maal, maa all ja merel
Saja aasta kalender
Tartu Tähetorni kalendrit võib pidada Eesti vanimaks järjekindlalt ilmuvaks populaarteaduslikuks ajakirjaks.
Teaduse metodoloogiline jalajälg
Teadus ei saa kunagi teadmis- või ressursineutraalseks, kuid prügi tekitamise piiramisele ja inimressursi raiskamisele peab mõtlema oma töö kõigis etappides.
Andmelühiskond. Ennetus sisu jälgimise teel ehk Probleemi vajavad lahendused
Piret Jaaksi solidaarne naistemaailm
Romaan „Taeva tütred“ on mitmekihiline romaan Eestist pärit misjonärist Anna Hedwig Büllist, armeenlasi tabanud genotsiidist, usu jõust ja naistest, kes hoiavad ühte ka kõige kohutavamates oludes.
Finlandiaga pärjatud raamatud poevad naha alla
Finlandia auhind on hea eeskuju, kuidas äratada ja jätkata diskussiooni, raamatute üle kirglikult ja argumenteeritult vaielda – hoida omakeelset kirjandust pidevas arengus.
Kuidas säiliks huvi uudiste vastu?
Uudiste vältimise tõttu väheneb teadlikkus ühiskonnas toimuvast, selle tagajärjel informeeritusest tulenev osalus ja lõpuks saab kannatada ühiskonna sidusus.
Üks teine elu
Reval on uus Rooma
Kui mõnel puhul sobib mainida, et kõik teed viivad Rooma, siis seekord võib öelda, et mõnikord viivad teed ka Revalisse.
Üksindus klassi ees
Lavastus „Klassis“ oma askeetlikus režiis ja stsenograafias jätab igale vaatajale ruumi omaenda koolimälestuste taaselustamiseks.
Klaveritrio keerukas kaunidus
Paratamatult kummitab klaveritriot looma asudes alaline risk, et valmib hoopis klaverisonaat kahe segajaga, kellele tuleb ka midagi pisutki olulist kätte anda.
„Üks filantroop Adolf Hitler“ ehk Poliitilisest Borgese loomingus
Borgese looming ei ole küll poliitiline fiktsioon, kuid näib kandvat antifašistlikku loori.
Väike ja visa Metropol hoiab lippu kõrgel
Ilmselt kõige kauem tegutsenud kunstnike peetav näitusepind Eestis ujub põranda all vastuvoolu ning annab välja mitmeid kriise üle elanud kunstiauhinda.
Riias nägin ma sõda ja laulupidu
Julguse ja teravuse poolest annavad lätlased eestlastele silmad ette, vähemalt nii paistab pärast Riias festivalil „Skate“ neljal päeval nähtud kaheksat lavastust.
Ist es Origami? Es ist Origami!*
Vaataja saab kinnituse, et tegu pole kahvatute luuserkunstnike, vaid temperamentse verega loojanatuuridega.
Vaikne süda see avaneb sissepoole1
Näitus on justkui vastandlike protsesside ringlus – täiuseni jõudmine, ilu saavutamine, veretu vägivald, kontrollitud minnalaskmine ja taas täiuse poole liikumine.
Antropoteoloogia
Vladimir Proppi „Imemuinasjutu morfoloogia“ on kantud Aristotelese, „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ aga Platoni vaimust.
Vladimir Proppi „Imemuinasjutu morfoloogia“ ja „Imemuinasjutu ajaloolised juured“
Jorge Luis Borgese „Liivaraamat“
festival „Tallinn feat. Reval“
kontsert sarjast „Meistrid laval“
Füürer Praissi laureaatide Terje Ojaveri ja Billeneeve näitus
Art Allmäe ja Katrin Piile näitus „Origami“
Alice Kase ja Neeme Külma näitus „Midagi on õigemat selles“
Läti teatri esitlusfestival „Skate“
Esiküljel taani näitleja Trine Dyrholm. Foto Reiko Kolatsk
