2023-41 (3964)

Mees tööpostil: turvamees ja õpetaja
Üks asi, mis mulle turvatöö puhul väga meeldib, on tunnipõhine koormusarvestus. Tuled objektile, teed oma graafikujärgse vahetuse ära ja sulged oma selja taga muretult ukse. Sulle makstakse tööl oldud aja eest. Kodus olemise eest sulle ei maksta, sest kodus sa ju ei tööta. Loogiline! Kunagi aegade aluses olid kõik õpetajad justkui turvamehed, sest seda süsteemi rakendatakse tänini ka õpetajate puhul. Pildil endine õpetaja Allan Roosileht turvamehe rollis.      
 Youtube

Mees tööpostil: turvamees ja õpetaja

Neile, kes salaja unistavad, et õpetajale tasustatakse kogu tema töötatud aeg, on ikka mõista antud: unistage edasi! Ega te mingid advokaadid ole!

Liiga suur? Probleem! Liiga väike? Probleem!
Joonis. Konkurentsi- vs. koostööpõhine mudel

Liiga suur? Probleem! Liiga väike? Probleem!

Kuidas mõjutab kooli ja klassi suurus õpetajate järelkasvu siin- ja sealpool Tallinna? Tallinna suurkoolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud, maakoolide õpetajad pooltühjades majades aga alarakendatud.

Mis on ÕSi sõna?
ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.      
 Merily Remma

Mis on ÕSi sõna?

EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.

Kunst on surematu
Ene Jakobi: „Sillerdavad jõuluehted on teadlik valik sellest teemast rääkimiseks, sest paljude eeskujulik pereelu sarnanebki samalaadse võltsi säraga.“     
 Erakogu

Kunst on surematu

Ene Jakobi: „Kõik prantsuse poliitikud ei jaga kunstist tingimata midagi, aga nad on aru saanud, et kunst on väga-väga kallis.“

Rahu lootuses, aegluse ülistuseks, päikese ootuses
„Päikeseaeg“ on just film, mis hakkab ilma suurema kärata ajas lahti rulludes endaga kaasa võtma palju rohkem tõeliselt puudutatud inimesi kui paljud suure kisa-käraga üles klopsitud ja filmina reklaamitavad tooted.      
Kaader filmist

Rahu lootuses, aegluse ülistuseks, päikese ootuses

„Päikeseaja“ väärikalt vahendatud maailmas on lihtsalt väga hea olla ning see on tänu ja kiitust vääriv. Mingi rütm ja vorm viivad maailma, mis on ühtaegu nii väga tuttav kui ka kauge.

Gruusia dokumentaalfilmid mitme maailma vahel
Hoolimata sellest, et Venemaa tegevus on filmitegijatele vastumeelne, leiab nende linateostest tihti empaatiat Nõukogude nostalgia või praeguste populistlike parteide mõju all tegutsevate inimeste vastu. Žürii peaauhind läks filmile „Kirdetuuled“, mille juhatavad sisse teleuudiste kaadrid Stalini kuuemeetrise pronksist monumendi mahavõtmisest 2010. aastal.      
 Kaader filmist

Gruusia dokumentaalfilmid mitme maailma vahel

Gruusia filmitööstuses mässab praegu torm, nagu võib järeldada dokumentaalfilmifestivali „Cinédoc“ programmi toel.

Lühikursus Kalevipoegadest algajatele
Helsingis juhuotsi tegevaid varumehi kehastavad Antti Pääkkönen, Heikki Pitkänen, Taavi Teplenkov ja Tiit Sukk.     
 Mitro Härkönen

Lühikursus Kalevipoegadest algajatele

„Varumeeste“ kude on tihe ja põimitud oskuslikult eri tüüpi materjalidest, kuid publiku süvenemist segab pidev vajadus balansseerida eri meediumide, keelte ja meeleolude vahel.

Gildemanni öised rändurid
Austria nüüdismuusika tippansambel Klangforum Wien esitas nelja teose hulgas Madli Marje Gildemanni 11 minuti pikkuse teose „Nocturnal Migrants“ ehk „Öised rändurid“, mis on inspireeritud öise eluviisiga lindudest.      
 ORF Musikprotokoll

Gildemanni öised rändurid

Esimene koostöö Austria parimaks peetud nüüdismuusika ansambliga Klangforum Wien andis Madli Marje Gildemannile võimaluse teha intensiivset ja detailset tööd Viini ja Grazi proovisaalides.

Kas katusel on tuvi või varblane?

Rahvusooperi peadirektor rõhutab juurdeehituse vajalikkust, kuid mitte seetõttu, et oldaks uue hoone vastu või soovitaks ehitada just bastionivööndisse.

Saaks ta juba rutem valmis, siis näeks, mis asi see õieti on, arvasid inimesed, ja aitasid, millega said.
      Andrus Kivirähk, „Liblikas“
Praegusest tuntuimast juurdeehitusest kuuleb lähinädalatel kindlasti veel mitme kandi pealt, seega esitan siin­kohal…
Nähtamatud elud
Nähtamatus ei ole supervõime, pigem on seda nähtavaks tegemine.       
Piia Ruber

Nähtamatud elud

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Ohvitseride park 
Anneli Saro
Mariana Tulf

Ohvitseride park 

Kolisin Tartus Ülejõe linnaossa aastal 2003, enne seda olin seal käinud ainult Tartu Lasteteatris (praegu laulupeomuuseum). Lapsevanemad kurtsid pidevalt, et lasteteater on kesklinnast liiga kaugel, tänavad on pimedad ning bussid sinna ei…
Kui elu on raisku läinud ja inimene rikkis
Tatjana Kosmõnina teisitimõtleja saab pidada monoloogi kaamerasse ehk ainsana olla suures plaanis. Naine peab lahkuma kodumaalt ja tahab salvestada hüvastijätusõnumi oma mehele.      
 Jelena Vilt

Kui elu on raisku läinud ja inimene rikkis

Kui Bertolt Brecht kirjutas oma hirmu ja viletsuse episoodid Taanis paguluses, siis Timofei Kuljabin lavastas need Vene emigrandina Eesti teatris, resideerides ise Saksamaal.

Tanksaapad ja pastlad
Lonitseeralanna Kaisa Kuslapuu pani publiku Vaiko Epliku vähetuntud pala „Keravälk tapab“ saatel ringis liikuma ja kaasa laulma.      
 Martin Kosseson

Tanksaapad ja pastlad

Eesti on tõepoolest võrdlemisi unikaalne maa: meie pärimusmuusikat mängitakse samadel lavalaudadel, kus esinevad ka meie roki, popi, klassika ja džässi hinnatuimad tegijad.

Isa ja poja skulptor-ruudus-juhtum
Näitusetööde valik ja kujundus lõid skulptorite kahe põlvkonna tõekspidamiste pingestatud ja stiilse dialoogi. Pojal oli õnnestunud organiseerida isa objektikeskne looming installatiivseks tervikuks.    
  Jürgen Vainola / Tartu Kunstimaja

Isa ja poja skulptor-ruudus-juhtum

Jaan Luik on skulptorina tegutsenud üle neljakümne aasta, kuid sai alles nüüd oma loomingu monograafilise käsitluse ja esimese tõsiselt võetava retrospektiivi.

Mitte mässav teismeline, vaid küps koor
13aastane Collegium Musicale on heas vormis. Kui sama vana inimlaps on mässav teismeline, siis kooriaastad lendavad kiiremini ja 13aastane koor on õnneks juba oma näo leidnud ning kõlalised otsingud viinud teatava küpsuseni.       
Karin Helstein

Mitte mässav teismeline, vaid küps koor

13aastast kammerkoori Collegium Musicale iseloomustab aktiivne tegevus ja eesti muusika silmapaistev osakaal kontserdikavades.

Pidu on püha
Lavastaja Tanel Saar on öelnud, et lavastuses „Kabaree. Põrgu“ läheb pidu, nagu Wiiraltil, sürreaalseks: naudingud hakkavad varjutama selget mõistust, tasakaalukus kaob, piirid põrmustuvad, asi läheb üle käte ja muutub põrguks.      
Rait Avestik

Pidu on püha

Tanel Saarel on tähtis roll VAT-teatri näo kujundamisel ja sihi suunamisel. Teeb rõõmu, et lavastaja saab oma koduteatris end piisavalt välja elada ega pea minema mujale vabadust otsima.

Pealelend  – Kristiina Alliksaar,  kultuuriministeeriumi kantsler
Kadri Purje, kultuuriministeerium

Pealelend – Kristiina Alliksaar, kultuuriministeeriumi kantsler

Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarves suurenes küll autori­hüvitusfond ja filmisektor sai rohkem raha, aga kunstivaldkonna seis on endiselt nutune. Ka vabakutseliste loomeinimeste olukorras…
Milline puu, selline vili
Kärt Käämbre esitamas ettevalmistatud klaveril Gregor Kulla teost „space within“ ehk „ruum ruumis“, mida võib vaadelda kui tõlkimisprotsessi või õigemini suisa nende seeriat.     
  Iris Tähema

Milline puu, selline vili

Tegu oli läbimõeldud teavitustööga, mis ei olnud mõeldud üksnes spetsiifilisele publikule, vaid kõigile, kel soov ja püüd avardada oma arusaama muusikast, selle loost ning võimalustest.

Nälg parema ruumikultuuri järele
Karin Paulus sõnab, et ta on püüdnud n-ö suureks kirjutada nii Põhja-Tallinna, Mustamäe, Haapsalu kui Narva. Foto on tehtud linnamuuseumi näitusel „Mustamäe. Kas unistuste linn?“, mis on avatud kaks aastat.      
 Piia Ruber

Nälg parema ruumikultuuri järele

Karin Paulus: „Asjad võiksid olla paremini ja selle nimel tuleb ise panustada. Väikese ühiskonna suhtes on aus, kui on missioonitunnet.“

Sajandi tormi ootel
2010. aasta tormitöö Eismal      
Andres Putting / Ekspress Meedia / Scanpix

Sajandi tormi ootel

Karmi kliimapoliitika vajadus ja põhjendus on igaühel nina ees võtta.

Kaks enneolematult tähtsat läbirääkimist

Riigieelarve sai hiljuti riigikogule esitatud ja õhus on lootus, et käredatest eelarvevaidlustest saab järgmise hilissuveni puhata. Silmapiiril terendab aga kaks ajaloolise tähtsusega eelarveläbirääkimist, mis tuleb lähitulevikus läbi teha.
Esimene proovikivi on Eesti süsiniku­eelarve kokkuleppimine. Üleilmne temperatuuri tõus on otseselt seotud atmosfääri lisatava kasvuhoonegaaside hulgaga: iga 1000 gigatonni süsihappegaasi kergitab Maa keskmist temperatuuri 0,45…

Enne sisu, siis saal

Iga kord, kui Estonias mõnd ooperit vaatan, mõtlen ahastusega, mis kõik võiks olla paremini, kui vaid oleks tänapäeva nõuetele vastav ooperi- ja balletisaal. Mõistan ruumikitsikust ja akustikamuret täielikult, kuid minust rohkem ootavad seda saali mõistagi muusikateatri praktikud.
Sellegipoolest ahastan ma ennekõike praeguse olukorra pärast: aasta­kümneid kestnud uue ooperimaja tulutu ootamise ja paljude luhtunud plaanide tõttu on hakatud…
Ruumidiplomaatia ja fassaaditagune elu
Näitusesaali toodud saatkondades kasutusel olnud toolid, lauad, serviis ja teised füüsilised esemed annavad fotodele palju juurde.      
 Joosep Kivimäe

Ruumidiplomaatia ja fassaaditagune elu

Mis jääb „Ruumidiplomaatia“ näitusel eksponeeritud esinduslike fassaadide taha, kuhu näitus meid juhib? Mis on eestlus nii pidu- kui argipäeva mõistes ja kuidas me seda tõlgendame?

Tort portfellis
Jaak Panksepp Tartu ülikooli audoktoriks promoveerimisel 1. detsembril 2004             
 Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Tort portfellis

Jaak Panksepp on üritanud välja selgitada kõigile imetajatele ühiseid aju kihte, mille otsa on piltlikult öeldes istutatud inimese ratsionaalne mõistus.

Salapärane Fosse, värske nobelist
Norra kirjaniku Jon Fosse sulest pärineb nii lühiproosat, luulet ja lasteraamatuid kui ka esseistikat ja näidendeid. Eesti keeles on Eha Vainu vahendusel ilmunud tema romaanid „Pelgupaik“ ja „See on Ales“ ning kolmest lühiromaanist koosnev „Triloogia“. Sigrid Toominga vahendusel jõudis äsja eesti keelde kunstnikuromaan „Teine nimi“ – Fosse tippteoseks peetava „Septoloogia“ esimesed kaks osa. Fosse on Euroopa teatrites üks enim lavastatud tänapäeva näitekirjanikke, mitmed tema näidendid on jõudnud ka Eesti lavadele. Jon Fosse 2021. aastal Rootsis Stockholmis.      
 Jessica Gow / TT News Agency / Scanpix

Salapärane Fosse, värske nobelist

Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …

Selline õudne ja tavaline
Andrus Kasemaa annab hääle kõigile neile, kelle elu pärast Eesti taasiseseisvumist oluliselt paremaks ei läinud. Kirjanik 2018. aastal Tallinnas.      
 Pille-Riin Larm

Selline õudne ja tavaline

Ärge laske end eksitada näilisest kolhoosiihalusest. Andrus Kasemaa „Au kolhoosikorrale!“ on ennekõike praeguse Eesti kõverpilt.

Omaeluepisoodid ja sõnamängud
Maarja-Liis Mölder 3. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule ja proosa aastaauhindade kandidaatide õhtul „Meesinist“ lugemas.     
 Kris Moor

Omaeluepisoodid ja sõnamängud

Maarja-Liis Möldri kaht luuleraamatut kannavad eneseiroonia, valu enda ja teiste pärast ning selle valu varjamine.

Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks
The European Code of Conduct for Research Integrity. Revised edition 2023. ALLEA, Berlin 2023.

Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks

Erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist.

Sirp