Sirbi laureaadid 2022
Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile tuhandetele autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.
Halvem kui eales varem
Võimulepürgijate esmane ülesanne on pakkuda rahvale tuju tõstvaid ravimeid.
Võib-olla äkki läheb nii
On selge, et…
Luupainajalikud utoopiad ja emotsionaalne ajalugu
Adam Curtise töödes peegeldub interneti esteetika – veebilõimede vastuoksuslik infotulv, kus üksteise kõrval leiavad koha kassipildid, kriitilised artiklid, hukkamisvideod ja popmuusika.
Süüdimatu ja vahetu, kes käis looduse ja tähtede rada
Eestist väljaspool tuntakse kõige enam Urmas Sisaski koorimuusikat, millel on kaunid meloodiad, selge faktuur, lihtne, sageli koraalilaadne harmoonia ja ostinaatsed rütmid.
Diplom uuel aadressil
Mullitav kujutlus
Autentseim viis Kiwa „Metanoiat“ dešifreerida peitub joovastavas vabaduses jätta see dešifreerimata, jätta alles selle kummituslikkus ning võtta osake sellest endaga kaasa.
Pennike va Guy heaks
Ray Bradbury tegelaste õnnetus pole selles, et nad ei loe raamatuid, vaid neil puudub kontakt looduse ja teiste inimestega, sealhulgas omaenda abikaasa ja lastega.
Kõik oli üks
Kadri Mälk oli jõud. Visionäär, kes suutis õhulossilikud nägemused eluks vormida. Tarkuse, töö ja pühendumisega.
Kujude kaja katkestuse kultuuris
Kunstirahvas seisab punamonumentide mahavõtmise kampaanias lõhkise küna ees suuresti kunstiteadlaste tegemata töö pärast.
Vana Maailma imed ja peeglitagune maa
Briti ajaloolane Orlando Figes esitab moodsa Euroopa tekkeloo, peategelasteks kolm intellektuaali, kõrvaltegelaseks päratu Vene karu.
Metsa tühistamissõnade tühistamine
Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.
Kohanemisest ja selle ilust
Nagu mõnigi on märkinud, on kohanemises harva midagi ilusat. Läbi aegade…
Vaja on kliimakindlaid ehitisi ja palju insenere
Edukaks rohe- ja digipöördeks on tarvis inseneriakadeemiat ning rohkem kõrgharidusega spetsialiste, kes viiksid muutused ehitussektoris ka päriselt ellu.
Mine Kassisaba alla!
Kassisaba tänav Viljandis on hea näide sellest, kuidas lihtsate vahendite ning entusiasmiga on loodud ajaloolist ruumi rikastav lahendus.
Hipsterid ja (koha)nimed
Agraarühiskonna mikrotoponüümika asendub teenindus- ja meelelahutusasutuste nimedega, millel on potentsiaali toimida ka kohanimena.
Auhinnasadu
Aasta inimene on kindlasti kategooria, milles juba nomineerituks arvatu võib oma kordamineku julgesti üles tähendada elulookirjelduses.
Nähtamatu nähtavale toomine
Koidu Ilisson: „Vaatamata sellele, et olen põline viljandlane, ei julge ma pead anda, et kõiki kohti linnas tean. See ongi Viljandi suur võlu.“
Praegused noored õpivad tiu-tiu! teisiti
Jätkub mõttevahetus koolikirjanduse teemal. Kuidas suhtuvad muutustesse õpetamisteadlased?
Kuldvihmas lumekarget detsembrikuumust kuulatlemas
Tolmust ja naistest
Carolina Pihelgas näitab romaanis „Vaadates ööd“, kui igapäevane, märkamatu ja lakkamatu on naistevastane vägivald – nagu tolm.
Karvased sääred ja karvane rind
Ago Andersoni mängitav Ratas pole naisküsimuses valiv mees ja esindab magava kassi tüüpi, kellele hiired ise suhu jooksevad.
„Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel“ – mis film?
Ajakirja Sight & Sound üks kord kümnendis ilmuva kõigi aegade parimate filmide edetabeli tippu jõudis tänavu teos, mis on laiale avalikkusele üsna tundmatu.
Jõulud olevatki mõeldud Eesti jaoks, ju käib asja juurde ka „Jõulujazz“
Ehk on palju tahetud, et džässlauljad pidevalt uut materjali looksid ja esitaksid?
Kadri Mälk 27. I 1958 – 1. I 2023
Kadri Mälk õppis aastatel 1977–1981 Tartu Kunstikoolis ja seejärel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1986. aastal. Ta alustas vabakutselise kunstnikuna, kuid asus Eesti Kunstiakadeemias õpetama juba 1989. aastal. Esialgu töötas ta oma mentori, professor Leili Kuldkepi käe all. Ehte- ja sepakunsti professoriks…
Tehnoloogiainstituudi lugu
Kogumiku kaasautorite mõtetega saab ainult nõustuda ja loota, et ennast tõestanud initsiatiivid ja kontseptsioonid väärivad järgimist ka teistes teadusasutustes.
Jaapani kirjanduse verstapost
Jutustuse „Noorsand“ üks põhiküsimusi näib olevat, kas lääneliku maailmavaate omaksvõtmisega kaasneb automaatselt elitaarsus ja pinnapealsus.
Leelo Kõlar 28. XI 1927 – 1. I 2023
Leelo Kõlar sündis 28. novembril 1927 koolimuusikaõpetuse uuendaja, helilooja ja kirjamehe Riho Pätsi ning lauljanna Made Pätsi perekonnas. Esimesed muusikatunnid sai Leelo Kõlar isalt. Õpingud jätkusid Erika Franzi juures ning Tallinna Konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis. Hiljem täiendas…
Miks Narva hävitati ega taastatud?
Julia Aug tahtis lavastusega „Narva – linn, mille me kaotasime“ küllap öelda ka seda, et tänapäeva narvalased pole süüdi tol ajal toimepandus, küll peaksid nad aga siis toimunut ja varem seal olnut teadvustama.
Ivi Tivik 13. VIII 1936 – 28. XII 2022
Ivi Tivik õpetas viiuldajaid Tallinna Muusikakeskkoolis 49 aastat (alates 1961. aastast, s.t kooli loomisest peale) ning juhendas pikka aega Tallinna Konservatooriumis üliõpilaste pedagoogilist praktikat. 1992. aastast oli Ivi Tivik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudi korraline dotsent (hiljem emeriitdotsent), juhendas üliõpilasi ning esines ettekannetega konverentsidel…
Sajaprotsendiline sooritus
Valter Soosalu demonstreeris kõiki oma oskusi, vaid klassikalised aariad jäid publiku ette toomata. Soome muusika austajatele pakuti õhtu jooksul üksjagu äratundmisrõõmu.
Erich Kõlar 18. V 1924 – 23. XII 2022
1924. aastal Tallinnas sündinud tulevane muusik lõpetas 1942. aastal Jakob Westholmi gümnaasiumi. Tema muusikutee algas juba varases nooruses, esialgu köitis teda džässmuusika. Veel koolipoisina alustas ta 1939. aastal trummarina kvartetis Longhairs, seejärel mängis orkestris Kuldne Seitse ning džässisekstetis Rütmikud. Aastatel 1944–1951…
