Ilmar Raag: „Ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks.“
Riigieelarve moodustavad rahatähed on aina enam erakondlikku värvi: sel aastal kollased, sinised ja punased.
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival pakkus märkimisväärse valiku emotsionaalselt tooreid, temaatiliselt keerukaid ja kohati kummastavaid filme.
Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.
Enam ei piisa pelgalt keeleteadmiste edasiandmisest – õpilastes tuleb kujundada keeleteadlikkust, harida neist kriitilisi ja mitmesuguseid suhtlusolukordi valdavaid keelekasutajaid.
Russowi kroonika on kirjutatud varjamatult Rootsi-meelselt positsioonilt ning oli omas ajas poliitiliselt ja propagandistlikult laetud.
Sakslased käituvad eestlastega küll ebaõiglaselt ja ülekohtuselt, kuid eestlased on omakorda äärmiselt julmad näiteks žemaidi külaelanike suhtes.
Sõjapidamist raskendav bezdorižžja1, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
„Internaat“ meenutab, et maailmalõpp ei pruugi olla üks suur apokalüptiline sündmus, vaid pikale veninud sõda koosneb paljudest väikestest maailmalõppudest.
Festivalil „On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia“ tuuakse Ukraina sõda ja sellest tingitud eluolu meieni seestpoolt, sealsete autorite jutustatuna.
Bianka Plüschke-Altof: „Meil kehtivad nähtamatud standardid, millest rohealade kujundamisel lähtutakse. Lõpuks määravad väga palju uskumused, mida on pargis viisakas teha.“
Maastikuarhitektuuri ja maastikuehituse jalajälg on üllatuslikult palju suurem, kui seni arvatud. Kuidas seda vähendada?
Ooperigurud hoiatavad, et klassikaline laulukool on alla käinud, aga meie kodukootud bel canto koolkond rühib alles usinasti tipu poole, teadmata, kus see täpselt asub.
Urmas Lennuk on varemgi kirjutanud oma näitemängudesse raamatutegelaste paineid ja raamidest ehk raamatukaante vahelt väljamurdmise soove.
Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade teke on teaduskirjastamise juhtinud uudsete lahendusteni ja avardanud rahvusvaheliselt publitseerivate autorite geograafilist esindatust.
Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on SVK elluviimine Tartu ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.
Marco Laimre kureeritud näitusega demonstreeritakse, et mäng ja mänguväline elu mõjutavad teineteist vastastikku.
Isiklike lugude või tundmuste jutustamine laval on nõudlik formaat, mis eeldab loojalt oskust oma loomingust distantseeruda.
Maria Kapajeva esitab kaalukaid küsimusi identiteedikonstruktsiooni kohta ja pakub ka anonüümset lohutust ja ühtekuuluvustunnet. See on osav tasakaalutrikk.
Seltskond on värvikas, igal oma patt hingel: salasuhe minevikus, armuke ootamas, lahutus ukse ees, narkolaks meeltes, intsest käeulatuses, pedofiiliaoht pea kohal.
Ulmeri kava põhines Aivar Tõnso loodud materjalil igivanale muusikaprogrammile AXS, mis leidis kasutust peamiselt sajandivahetuse paiku ehk ajal, kui Tõnso hakkas Von Krahlis regulaarselt muusikaüritusi korraldama.