2022-22 (3894)

Ajas kestva ruumi nimel
Margit Argus: „Püüan vanasse hoonesse suhtuda austusega. Uusi ehitisi rajame iga päev, aga see vana on meil siin ja praegu ning seda rohkem juurde ei tule.“
Piia Ruber

Ajas kestva ruumi nimel

Margit Argus: „Trendid muutuvad, mööbel laguneb, aga ruum jääb. Head ruumi ei kipu keegi välja vahetama, pigem ikka parendatakse, hoitakse ja hoolitsetakse.“

Mäletamine pole nostalgia

Nädalavahetusel tutvustan Tallinna vanalinnapäevadel kaks korda stalinistlikku arhitektuuri. Näitan punatähti, sirpe ja vasaraid ning räägin, kuidas ohvitseride maja laemaal loob seoseid Estoniaga ning kuidas sel kujutatakse sõjalaevastiku päeva tähistamist. Ajaloolistelt piltidelt vaatasin isegi, et sel puhul toimus Pirita jõel vaatemäng, kus rahvas nägi muistseid sõdalasi, Stenka Razini vürstitari jõkke heitmas, tossu ajavat laeva Servjuga kinokomöödiast…

Vegetariaanliku neelaskluse eksegees

Ma pole sünnipärane russofoob. Neli viiendikku meie korteriühistu elanikest olid venelased. Lapsena sain mõnelt vahel tappa, aga enamasti saime hästi läbi. Koolipõlves ja kaua hiljemgi imetlesin kriitikameeleta Dostojevskit, olin lummatud Kinost, Akvariumist ja Grebenštšikovist, keda armastan tänini. Venelaste imperialistlike ihade taandumise osas mul muidugi illusioone ei olnud, kuid sääraseid tunge ilmutavad nii või…
Sõnumiga Veneetsiasse
Keskkonna- ja geopoliitiline ruumiinstallatsioon „Gaasitoru“, 2008, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm, kuraator Ingrid Ruudi.
Ingrid Ruudi

Sõnumiga Veneetsiasse

Peagi valitakse idee esindamaks Eestit järgmisel Veneetsia arhitektuurbiennaalil. Milline on hea ja pilkupüüdev ekspositsioon ning kas see peaks olema poliitiline seisukohavõtt?

Demokraatia surm

Rahvas pole suverään, mingi kõrgeim võim, vaid institutsioonide tavapärase toimimise seisukohalt pigem takistus ja peavalu – aga mõnikord võib sellest olla ka kasu.

Pärast rohkem kui 2000 aastat kestnud devalveerumist on demokraatia jõudnud surma lähedale, kui mitte päris surmani. Kui rääkida abstraktse mõiste surmast, siis mõeldakse sellest ilmselt kolmel moel. Esimene on…
Kolonialism kõverpeeglis
Valge (Benoît Magimel) põliselanike maailmas filmis „Pacifiction“…
Kaader filmist

Kolonialism kõverpeeglis

Kolonialismiteemad kõlasid tänavusel Cannes’i filmifestivalil vastu nii kinolinalt kui ka kaadri tagant.

Kolm meest Tsoonis
„Stalkeri“ muuseumisse kogunesid suurkuju Tarkovski pärandi üle arutlema operaator Arvo Iho ning lavastajad Peeter Simm ja Peeter Urbla.
Kevin Loigu

Kolm meest Tsoonis

Arvo Iho: „Tarkovski ütles, et ehe sündmus kasvab välja sellest, kui näitleja ei tea oma saatust. Ta ütles, et hakkab alles siis uskuma, kui kasvatada sündmus nii unikaalseks, et teist korda sellist asja juba ei juhtu.“

Õhus on skulptuuri
Peakorraldaja Bianka Soe tänavakunsti taustal
Annika Metsla

Õhus on skulptuuri

Bianka Soe: „Skulptuurist on hästi palju rääkida: teema on põnev ja mitmekesine. Festivalil peab valitsema erialainimeste ja laiema publiku ootuste tasakaal.“

Kuidas kirjutada poliitikast poliitikata ehk Pääsukese kaka
Baski kirjanik Bernardo Atxaga
DONOSTIA KULTURA / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

Kuidas kirjutada poliitikast poliitikata ehk Pääsukese kaka

Kõik romaani „Need taevad“ tegelased on oma keskkonna, ajastu ja meist suuremate jõudude ohvrid, jagades oma üürikest aega samas ruumis, mida nimetatakse tihtipeale eluks, või mõnikord ka … bussisõiduks.

Isiklikud ja töötavad kehad Baltimaade nüüdistantsus
Jana Jacuka (Läti) soololavastus „Hirmu rutiinid“ lähtub isiklikest läbielamistest. Ta kujutab oma eluloolisi hetki nii sõna, heli kui ka objektide kaudu, kuid peamine meedium on hirmu kehaline läbielamine
Evija Sedola

Isiklikud ja töötavad kehad Baltimaade nüüdistantsus

„Balti tantsu platvormi“ rahvusvaheline žürii oli teinud rikkaliku valiku: kolmel tihedal festivalipäeval nägi publik üheksat tantsuvälja mitmekesisust peegeldavat tööd.

Kollane on tegelikult roheline
„Divide et impera“ (fotol Aare Pilv ja Jarmo Reha) üks suur ja mõjuv tegur läbi lavastuse on tuli.
Alan Proosa

Kollane on tegelikult roheline

„Divide et impera“ dramaturgia jookseb ühtse vorstina, ilma eriliste tõusude ja mõõnadeta. Iga järgmine lugu tundub sama tähtis kui eelminegi.

Musta rõõsaks rääkimine
The Biofilm Sisters: Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson ja Hanna Junti.
Ruudu Rahumaru

Musta rõõsaks rääkimine

The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“ paneb endalt küsima, kuivõrd mõjutatavad me oleme ning kas see, mis näib õige, seda alati ka on.

Simulaakrumid ja peavalutabletid
Neli meesnäitlejat (Tarvo Vridolin, Margus Tabor, Janek Vadi ja Aarne Soro) mängivad napilt poolteist tundi kestvas lavaloos ühtekokku kolmkümmend neli rolli.
Silver Kaljula

Simulaakrumid ja peavalutabletid

Ringo Ramuli lavastus „Üle oma varju“ on põnevusega jälgitav, tulvil mänglevat kergust, lenduvat absurdimõõdet ja üllatavaid üleminekuid.

Klaasist kiibini
Rait Prääts üritas näitusega „Kiibikriis“ tehisintellekti loodud reaalsust uurida, leida kokkupuuteid ja erinevusi.
Triinu Soikmets

Klaasist kiibini

Rait Präätsa pool sajandit kestnud teekonnale mahub mitmeid materjale ja meediume, nagu vitraaž, maal, graafika, skulptuur, puit, metall, kivi ja viimasel ajal ka elektroonika.

Hõrgult kureeritud triiv
„Triivi“ ruumi oli installeeritud meri. Kaks ekraani, alumine ja ülemine, olid paigutatud põranda ja lae suhtes nurga alla, nende abil täitus ruum merd kujutava videoga.
Silvia Pärmann

Hõrgult kureeritud triiv

„Kõrge“ ja „madala“ kategooriatega mängimine ning vaataja taju kureerimine on ÕhuLossile tüüpiline. „Triiviga“ leiti ometi veel üks uus võimalus, kuidas vaatajat üllatada.

Shakespeare silphaaval

Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“

Jorge Luis Borges, kaotanud silmanägemise, käis ikkagi raamatupoodides ja ostis lemmikteoseid. Ta silitas neid, lehitses, ta ei saanud neid lugeda, aga võis neid omada. Ka minu omanduses olid juba ammu Shakespeare’i originaaltekstid, kuid oma viletsa inglise keele oskuse tõttu ei olnud ma pikka aega võimeline neid lugema. Kui tead aga…
KATRIN ALLER, muusikaõpetaja, helilooja ja muusikateadlane  
Katrin Aller
Erakogu

KATRIN ALLER, muusikaõpetaja, helilooja ja muusikateadlane  

Kunagi osalesin ühel küsitlusel, kus otsiti keele ja tunnete seoseid. Kokkuvõtted tehti mõistagi sõnavara baasil, ent sõnad – selge see – on ju miskise…

Paradokside otsija

Hopi galerii näitusega osutab Rait Prääts loodusmaailma vasturääkivustele, aga ka tehis- ja liitreaalsuse paradoksaalsusele.
Palun selgita näituse „Kiibikriis“ kandvat ideed. Kust ammutasid inspiratsiooni?
Võib tõdeda, et looduslikult evolutsioneerunud maailma sisse on tekkinud kiiresti areneva tehisintellekti maailm. Sündinud on liitreaalsus. Näitusega „Kiibikriis“ üritasin seda uut reaalsust uurida, leida kokkupuuteid ja erinevusi. Uurimistöö ei ole veel lõppenud, aga esimesi järeldusi võib…
Kaubandus ja poliitika hiliskeskaegses Läänemereruumis

Kaubandus ja poliitika hiliskeskaegses Läänemereruumis

Rebas toonitab Venemaa valitsejate sõjalistele vallutustele orienteeritud välispoliitikat ja huvi allutada Läänemereruum oma ülemvõimule.

Kaanetekst

Kaanetekst

Chloe Benjamini „Surmapõlgurid“, Ottessa Moshfeghi „Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“ ja Jeanine Cumminsi „Ameerika pind“

Seikleja Eduard Tinni pihtimused

Seikleja Eduard Tinni pihtimused

Lisaks filosoofialoengutele leidis Tinn oma oraatoritalendile ka teise ja kasulikuma väljenduse, hakates tegutsema ilmaliku matjana.

Laine Pukk 19. VI 1935 – 29. V 2022

Eesti kunstiväljal on graafik Laine Puki loomingut ehk vähe märgatud, Tartus mitte.
Pukk alustas kunstiõpinguid Tartu Kujutava Kunsti Kooli esimeses lennus (1951–1956) ja jätkas Eesti Riiklikus Kunsti­instituudis graafika erialal aastatel 1957–1961. Jõgevamaal Õuna külas sündinud kohusetundliku tütarlapse puhul ei saanud kümme aastat tõsist kunsti­koolitust mööduda manuaalsele meisterlikkusele jälgi jätmata. Diplomitööks tehtud Juhan Liivi „Varju“…
Sirp