Kapitalism keerab külge
Edumeelsed ettevõtted on kliimakatastroofi vältimiseks vajalikud otsused juba teinud.
Eesti teaduse perenaine
Anu Noorma: „Tahan juhina täiendada dialoogi teadlaskonnaga ja suurendada usaldust – teadlaste usaldust riigi ja selle struktuuride vastu ning ametkonna, kodanike ja ettevõtjate usaldust teadlaste vastu.“
Igaühel on oma Riia
Kas Lenno Vaitovski „Minu Riia“ on kaantega turismivoldik või saab siit siiski ka midagi uut teada?
Puudutav, kuid pisut lünklik armastuslugu
„Tulilind“ on esimene täispikk kodumaine geifilm. Selle universaalne armastuslugu puudutab paljusid, kuid kunstilise terviku ja emotsionaalse sügavuse osas on autoril veel kasvuruumi.
Kontrolli, aga usalda
Koroonaga on…
Terje Pennie traagiline ema
Publiku spontaanses aplausis väljendub vaimustus meisterlikust mängust. Kunstis on meisterlikkus enamasti seotud materjali vastupanu ületamisega.
Koori sisse, minek!
Nõnda nagu TÜKKi võib pidada mõnegi koori muusikaliseks etaloniks, on ka „Koori sisse minek“ meeldiv eeskuju, kuidas seada kaante vahele organisatsiooni arengulugu.
Vana kool
Rafael Arutjunjan 24. VII 1937 – 25. X 2021
Rafael Arutjunjan sündis Bakuus armeenia perekonnas. Hariduse omandas Arutjunjan Tallinnas kunstiakadeemias (tollal ERKI) aastatel 1958–1964, tema peamine mõjutaja oli õppejõud Olav Männi. Rafael Arutjunjani diplomitöö „Hukule määratud“ (1964) oli pühendatud Odessa geto juutidele ehk holokaustile ja tekitas nõutust, sest ei…
Kadunud aeda otsimas
Marina Stepnova on romaanis „Aed“ loonud hüpoteetilise olukorra, milles XIX sajandil sündinud tüdruk sai olla vaba.
Kõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni
Kõiki kolme Jüri Engelbrechti teost ühendab maailma nägemine läbi komplekssüsteemide prisma.
Kirjadesse kätketud Eesti
Eestis elanud hollandlanna Elisabeth van den Bosch-de Jongh toonitab kirjades sageli siinset provintslikkust ja kasinaid olusid, seda mahendavad aga osavõtlikkus ja sõbralik huumor.
Hea nõu ei pruugi olla kallis
Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi.
Evolutsioon, aga mitte post mortem
Tänavune PÖFF pakub vaatamiseks ungari filmide retrospektiivi ja ka sealseid uusi linateoseid.
„Jalakäija väärliiklemine võib maksta korraliku autosõitja elu“
Kui mootorsõidukid olid paarkümmend aastat teedel juba sõitnud, võeti kasutusele õpetuslikud liiklusteemalised artiklid ja viktoriinid.
Aime Undi lavaruumidest mõtteruumideni
Kadi Herküli koostatud ja Katre Rohumaa kujundatud raamat teatrikunstnik Aime Undist on hõrk, imposantne ja diskreetselt avameelne (trüki)kunstiteos.
Eilne maailm ja tänapäev
Eufoorilisi aplause kohtas sel kuul palju ning seda isegi kaduvväikese kuulajaskonnaga üritustel, kus olid kohal vaid südameasjaarmastajad.
Vana ja uus, väike ja suur
„Oidipuse. Antigone“ järgi on selge, et Tanel Saarel on välja kujunenud oma lavastajakäekiri, mis on hakanud mõjutama VAT-teatri ilmet.
Milleks meile Leibniz?
Leszek Kołakowski on sedastanud, et Leibniz oli Euroopas viimane inimene, kes teadis kõike.
Betti Alveri auhinna kandidaadid 2021
Debüüdiauhinna laureaat kuulutatakse välja 23. novembril, Betti Alveri sünniaastapäeval. Žüriisse kuulusid Taavi Eelmaa, Helle Maaslieb, Berit Petolai, Triin Ploom-Niitra ja Mihkel Samarüütel.
Vaikusest sündinud muusika
Pärt Uusbergi aegumatu kõlapilt loob turvalise keskkonna nii kuulajale kui ka esitajatele ning paneb mõlemad sisekaemuse ja vaikusega proovile.
Ohtlik flirt tootmis- ja tarbimiskultuuri võludega
„Suur teeskleja“ on kvaliteetselt teostatud vitriinilik näitus, aga ärgitavaid mõrasid ja rebendeid tahtnuks Kais rohkem näha.
Ole sõber, õnnitle lätlast!
Mina, Nikolai Stavrogin
200 aastat tagasi sündinud Dostojevski teosed on täis paratamatuid vastuolusid nagu nende tõlgendusedki.
Särisevad saksofonid
Professor Olavi Kasemaa kunagisele Tallinna Saksofonikvartetile on Eesti heliloojad kirjutanud üle 50 teose, millest väikest, kuid olulist osa mängitakse tänapäevani.
Veretu vampiirifilm
Taani olulisima lavastaja Carl Theodor Dreyeri „Vampiir“ teeb kõik selleks, et vaatajat desorienteerida ja panna ta ebalust tundma.
Aeg peatub, kui helikunsti ma näen*
Helid hargnesid näituse „aias“ laiali ning mässisid kuulaja justkui pehme vatiteki sisse. Väljapanek toimis ansamblina, kus kord üks, kord teine solist esile tõusis.
On valgus Tartu peal
Kiwa ruumiinstallatsioon „Kood ja kosmos“ on kontemplatiivne-rahulik, tema kureeritud „Kontiinumi teisendus“ peaaegu agressiivne: valgus on seal aktiivne tegija.
Heitlused sakraalsusega
Hans Henny Jahnnil tegutseb kurjuse vaim vulgaarsuseni madalalt: tuleb tunnistada, et see on ilmselgelt allpool kuradi väärikust.
Ühine ruum
Tänava teema on tänavanäitusel avatud rohkem kui paarikümnel viisil, kusjuures ükski lähenemine ei ole vähem tähtis kui teine – ja nii on seda ka kuraatoritel õnnestunud näidata.
Inimvaatlused – Kodu tutvustab elanikku
Kirsi Kunnas 14. XII 1924 – 8. XI 2021
Kirsi Kunnase tuntuimad teosed on luulekogud „Tiitiäisen satupuu“ („Trollilapse muinasjutupuu“, 1956) ja „Hanhiemon iloinen lipas“ („Hane-ema rõõmus laegas“, 1954). Tema luule on soomlaste rahvuslik aare. Mitu põlvkonda oskab peast ette kanda värsse „Härra Pii Poost“ või „Trollilapse unelaulust“.
Kunnas…
