2021-38 (3860)
Ühed tööle, teised säästma
Elektrimajanduse riiklik arendamine on pikaaegse ja kasvava mahajäämise kurb lugu.
Palun uut utoopiat, liberaal!
Eelmise kümnendi finantskriis oli murdepunkt, kus senine neoliberaalne utoopia murenes, ja läänemaailma liberaalid on sellest siiani segaduses.
Vaesus, laiskus ja poliitikute asendamatus
Mida rohkem inimene tunneb, et tema hääl ei loe, seda vähem ta demokraatia standarditele vastavalt ühiskonnaelust osa võtab.
Lend üle Tartu ja läbi ajaloo
Krista Leesi: „Täiendused-lisandused märkidel annavad lootust, et kõike ei pea liiga tõsiselt võtma ning ka üksikisik saab midagi muuta – et tema arvamus loeb.“
„Draama“ identiteedikriis on (taas) möödas
Seekordse „Draama“ kavast vaatas vastu üsna demokraatliku ilmega programm, mis mõjus Eesti teatri ülevaatefestivalile kohaselt.
Tähelepanumajandus
Kuulakem hiirt!
Õnneks pilt nii kurb ei ole, iseäranis kui mõelda kunstivaldkonna arengukava peale. See ei ole kultuuriministeeriumi koostatud „Kultuur 2030“ ega ka…
„Disain aitab koolielu parandada“, Saaremaa gümnaasiumi juhi Ivo Visaku kommentaar
Õpikaarte metoodikat saab illustreerida õppekava näitel. Õppekavad on mitukümmend lehekülge pikad goethelikud dokumendid, mille igal lausel on tohutu tähendus, kuid millesse need, keda see puudutab, näiteks kooli töötajad,…
Kuidas elad, kooliraamatukogu?
Kooliraamatukogude varustatuse mõju ilukirjandusteoste valikule ja käsitlusviisidele kirjandusõppes
Palju sõnu, tühjad ruumid, tabamatu aeg
Tartus korraldatava „Draama“ kui ülevaatefestivali tänavuse eesmärgina võib sõnastada epideemia tõttu veelgi kaootilisemaks kiskunud teatripildi mõningase tasakaalustaja rolli.
Taimed kaartidel
„Eesti taimede levikuatlasele“ ja kogumikule „Eesti taimestik ja selle uurijaid“ mõeldes loodan, et meie floora pikaajalisele uurimisele ja avaldatud töödele järgnevad andmestiku süvauurimused.
Kes huntidega ei ulu, ulub tühja kõhu pärast
Kunstigalerii on Killu Sukmiti tikanditele õige paik, kuid et pole kindel, kas kultuuritüüri hoidjad ikka galeriisse jõuavad, võiksid need tikandid olla väljas ka elutähtsates paikades.
Leebe muusikaline puudutus
Maarja Nuudi uuel albumil „Hingus“ kohtuvad minevik ja tulevik, pärimus ja tulevikumuusika. Seos pärimusega peitub seekord ennekõike väikestes detailides ja mõtetes.
Pealelend – Danilo Petta ja Öznur Pınar Çer, Itaalia ning Türgi arhitektuuri- ja disainistuudio Mask Architects esindajad
Meid huvitab harmooniline ja jätkusuutlik suhe inimese ja looduse, inimese ja keskkonna ning indiviidi ja ühiskonna vahel. Tänapäeva linnade kitsaskohad on laia haardega…
Ideid on, pole maja. Maja on, pole ideid
Viiendaks aastaks on Eesti filmi- ja teleauhinnad leidnud kodumaisel meediamaastikul oma koha.
Tõde või tegu?
Veneetsia filmifestival pakkus hulgaliselt „tõsielusündmustel põhinevaid“ filme, mille kunstiline tase varieerub, ent auhinnad läksid enamasti teostele, mis neid väärisid.
Sensiibel geomeetria
Per William Peterseni vormid on kaugel puhtast geomeetriast. Need on üksjagu tunnetuslikud ja sensuaalsed, inimlikult tundlikud ja emotsionaalsed ning iga kord erinevad.
Reinust (100/10)
Rein Maranil täitus tänavu 13. septembril 90 eluaastat.
Vanameister Rein Maranil oli mihklikuu 13. päeval sünnipäev. „Vana“ on erilise rõhuga, määratleb nii aastatega kogunenud oskusi, teadmisi, kogemusi, loomet kui ka vanust. Kümme aastat vähem kui sajand! Vaid vähestele…
Ukraina vuntsidega etno-funk kõlab praegugi värskelt
Vitalii Bardetskõi: „Noorus hakkab ukraina vana funk’i kuulates mõtlema ka oma identiteedi üle. 1970ndate muusika resoneerib väga hästi muusikaga, mida noored praegu kuulavad.“
Mälestuskillud Prohvetite tänavalt
David Šahar on kandnud kirjandusse üle juudi müstikute ülesande koondada laialipillatud jumalik valgus. Tervikut, ühe koha ja inimrühma lugu, ei ole kerge taastada.
Kaks näidet, kuidas vabadus tagasi võita
Viletsusest vabaks. Veel linnas elades võtsime end õdedega kokku ja otsustasime hakata bisnist tegema, et lõpetada see vingumine oma vaesuse üle. Teeks lillepoe ja saaks rikkaks. Takistuseks said toodete nimekirjast sambla sisse poetatud sinililled…
Pealelend – Dario Donato, arhitektuuri- ja disainistuudio Spatialconnection(s) asutaja
Disaini ja linnaruumi tulevikku mõjutavad kõige enam uued tehnoloogiad, sest…
Utoopiline õnneotsing
Tänavune rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL biennaal“ jääb meelde kui abstraktne õnneotsingute kooslus praeguse tegelikkuse taustal.
Tänavune „SAAL biennaal“ jääb meelde kui…
Poolenisti tõsine, kuid vägagi elamuslik
Kes otsib tavaliselt reede õhtul meelelahutust mujalt, leiab ehk vaheldusrikka elamuse hoopis ooperist.
Uus teater. Enesekehtestamine
Kaugete seoste lummus
Arusaam iidsest soome-ugri ühtsusest oli tugev, nagu ka arvamus, et soomeugrilased on toetunud ühisele usundile.
Muutumises rahvaraamatukogud
Rahvaraamatukogudes tahetakse tänapäeval pakkuda külastajale peale raamatute ka arendavaid ettevõtmisi.
Loomaõiguslaste piibel. Või pigem mitte?
Kui tüviteksti ilmumisaja järgi loomaõiguste arengut hinnata, siis on Eesti loomaõigusliikumine juba iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud.
Tartu verbaalne herbaarium
Krista Leesit on inspireerinud aja jälg. Ta ei ole Tartut alahinnanud, sest näitusel leiab paralleele Pariisi ja Prantsusmaaga.
Tohutu rõõm ja mitmekihilisus
Suurt rõõmu valmistavad just sellised kontserdid, kus kihte on mitu ning lahti rulluvad maailmad, mille olemasolugi polnud enne teada ega selge.
Eesti haridus on disainipöördeks valmis
Merike Rehepapp: „Maailm ei tervene, kui seda püüab parandada seesama katkine hing, kes selle on kujundanud. Kõigepealt tuleb inimene terveks saada, muuta tema hoiakut ja mõtteviisi.“
Katrin Kullo, „Kuidas elad, kooliraamatukogu?“
Eesti haridus on disainipöördeks valmis. Intervjuu disainer Merike Rehepapiga
Rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL biennaal“
Vanemuise ooper „Linda di Chamounix“
Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“
Per William Peterseni näitus „Naine karusnahas. Valitud teosed 1995–2021“
