2021-36 (3858)

50aastaste meeste valimine
Valimiskomisjon

50aastaste meeste valimine

Fantaasiavaene kampaania võib jätta valitavad volikogud rahva enamuse mandaadita.

Mis hinnaga rajada Tallinna uus kontserdimaja?
Katarina Koroljova ja Andro Mänd

Mis hinnaga rajada Tallinna uus kontserdimaja?

Andro Mänd: „Praegu on veel viimane hetk mere äärde midagi suurt rajada. Kui Estonia ei võta vedu, siis soovitan ERSO-l ja EFK-l kiiresti Tallinna Sadama jutule minna, sest veel on häid krunte.“

Vilde juurest vaadates
Homme, 11. septembril peetakse Kadriorus Kirjandustänava festivali. Pildil külastavad lapsed Eduard Vilde muuseumi.
Gabriela Urm / Tallinna Kirjanduskeskus

Vilde juurest vaadates

Kirjanduslik linn kinnitab Tallinna, teeb selle tähenduslikuks, tuletab meelde täpselt nagu monument – lugusid jutustades.

Vase hiilgus ja helgus
Erilise tähtsusega on olnud Indrek Vau pühendumus eesti trompetimuusika esitamisel ja salvestamisel, mille eest sai ta 2017. aastal ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
Piia Ruber

Vase hiilgus ja helgus

Noored puhkpillimängijad ei saa kurta eeskujude puudumise üle ning üks selliseid on tänavu kevadel 50. sünnipäeva tähistanud trompetist Indrek Vau.

Nõukogude probleem

Viimasel ajal on palju räägitud Eesti filmide puudulikust rahastamisest, aga selles debatis paistab tähelepanu liigselt koonduvat vaid viimastele aastatele, mistõttu võib jääda märkamata, et filmirahastuse probleemi juured on palju sügavamal.
Eesti NSV Ülemnõukogu likvideeris 1988. aastal tollase Kinokomitee ja andis kõik kultuuriasjad üle moodustatavale Kultuurikomiteele. 1990. aastal kadus vaikselt ära Glavlit…

Mis maitse meil on?

Kas külmkapi sisu põhjal saab öelda, millist erakonda inimene valib? Vähem kui aasta eest, enne USA presidendivalimisi, pani New York Times üles fototesti: sajad inimesed olid neile paljastanud oma valimiseelistuse ja lasknud pildistada külmkapis sisalduvat. Lugeja sai arvata, kas tegu oli Bideni või Trumpi valijaga (näidati vaid nende majapidamiste külmkappe,…
Elus ja äge värk
Peeter Lauritsa fotoinstallatsioon lõi Tünnigaleriis ürglooduse tunnetuse ja vaimsuse.
Morrow Shoots

Elus ja äge värk

„Biotoopial“ on eeldusi, et seal realiseeruks nii konverentsinduse kui ka kunstinäituse utoopia.„Biotoopia“ päevakajalisus saab ajas ainult kasvada.

Rahvusfilmita digipööre
Neil (Robert Pattinson) ja Protagonist (John David Washington) sisenemas Kumu kunstimuuseumi ehk Oslo lennujaama filmis „Tenet“.
Kaader filmist

Rahvusfilmita digipööre

Filmi tulevik pole kinos, vaid digitaalsetel platvormidel, kus teistega konkureerimiseks on hädavajalik tugev riiklik filmitööstus.

Uus teater – Paus

Pausil on teatris mitmeid funktsioone. Ta rütmistab, pingestab, lahutab stseene üksteisest või lubab tänulikul publikul aplodeerida. Londoni lavadel kehtivat kood, mille kohaselt annab näitleja publikule märku plaksutada siis, kui ta oma kõrvanibu masseerib – ja pausi peab. Teatris on olemas dramaatiline paus, tekst-läks-meelest-paus, partnerile allamängimise paus ning generaalpaus ehk kõigi…

Kliima. Kellu. Kultuur

PRIIT-KALEV PARTS

Käib kliimasõda, ikka kostab tango. Nii kõlas üks külma sõja aegne malevalaul, kuigi tango kostis tuumasõja taustal. Nüüd elame tormiliselt süvenevas kliimakatastroofis ja ikka kisendab ooperifantoom kellu järele. Kultuur ja kellu koos, ooper käib ka puhvetis. – Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub, nagu ütles Mati Unt.
Riiklikult tähtsate…

Kommentaar – Ignar Fjuk, arhitekt, endine Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja

Kas ja miks pidasite Skåne bastioni kontserdimaja jaoks paljutõotavaks paigaks?
Skåne on tohutu potentsiaaliga imeline koht, mis praegu on maha jäetud. See on nagu mingisugune mittekoht, mitteruum, mittelinn. Eesmärk peaks olema luua sinna avalik ruum, ja nii palju kui mina tean, on Skånega tegeletud vähemalt viis kuni seitse aastat. Mina…
Ääremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus
Pikaajalised nuhtlusloomad on ajapikku muutunud väga inimesesarnaseks.
Piia Ruber

Ääremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus

Mais 2020 kuulutas ühes USA ringkonnakohtus kohtunik ämblikud putukate sekka kuuluvaks. Nii see hakkab … Ellu ärkavad kõik need vanad naljad paadunud kriminaalidest, kes saavad niigi juba eluaegse otsas sitsides omale aina karistusaastaid juurde, kuna rikuvad kongis gravitatsiooniseadust. Enam-vähem nii läks nende vaeste itaalia seismoloogidega, kes pandi tapmise eest vangi,…
Radikaalne ja tundlik
Kuraator Zane Onckule ja kunstnik Sophie Thun poseerivad ruumis, mis on näituse „Ma ei mäleta mitte midagi: sisenemine ZDZi hoomamatusse valdusesse“ ajaks muudetud pimikuks.
Marge Monko

Radikaalne ja tundlik

Sophie Thun: „Zenta Dzividzinska kuulus naiskunstnike põlvkonda, tänu kellele minu põlvkonnal on kõik võimalused teha kunsti, ja fotograafiat käsitletakse kunstina.“

Eluvalikud surmatantsus
Aurel (Kaspar Velberg) on vaatleja baltisaksa aadli kaleidoskoopiliselt kirevas maailmas, suures ja väärikas suguvõsas.
Siim Vahur

Eluvalikud surmatantsus

Dramatiseerijad Karl Laumets ja Kertu Moppel on Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia“ paljudest tasanditest välja sõelunud vaid ideedraama.

Suitsu nurk IX  – Andres Ehini „11. september 2001“
11. septembril 2001 leidis Ameerika Ühendriikides aset rida terrorirünnakuid, sh sööstsid kaks kaaperdatud reisilennukit New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Rünnakute ohvrite mälestamiseks on tornide asukohta rajatud memoriaal ja muuseum (Michael Arad, Peter Walker, Davis Brody Bond ja Snøhetta, 2011, 2014).
9/11 Memorial and Museum / CC0 1.0 / Wikimedia Commons

Suitsu nurk IX – Andres Ehini „11. september 2001“

1          Olen seitsme lapse isa
2          ja mitme alakomisjoni liige
3          Aga selle peale
4          pole mul mahti mõelda
5          Ma põlen Ma põlen
6          Saan põleva pintsaku seljast
7          Ronin aknalauale ja viskun
8          sajandalt korruselt alla
9          Õhk on allahüppajaid täis
10        ja langevarju pole kellelgi
11
12        Seitsme sekundi pärast
13        kukun lömaks
14
15        Olen kindel et maailmasõda
16        on alanud
2001.…
Nõid, aita iseennast!
Nõidumine on Marile (Liis Haab) pragmaatiline hobi nagu mõnele teisele aiandus või seenelkäimine.
Rene Mitt

Nõid, aita iseennast!

„Nõia“ mõningad puudused tulenevad süžeest (voorused muidugi ka), näitlejatöödele pole midagi ette heita.

Mõtteabi
Meil on tarvis õppida taas mõtlema koos teiste olendite ja keskkonnaga.
Piia Ruber

Mõtteabi

Me ei taju enam teiste olendite ja keskkonna survet ning oleme seetõttu kaotanud sihi.

Õigus helgele tulevikule

Muusikadoktorandid ja -doktorid kõnelesid töövõitudest ja rõõmustavatest suundumustest loovuurimuses.

IV festival-konverents „Doctors in Performance“ (DIP) 1. – 3. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Viimastel kümnenditel hoogsa arengu ning märkimisväärse akadeemilise ja institutsionaalse kujunemise läbi teinud loovuurimus (varem loomeuurimus) on enesemääratluse ja -kehtestamise teekonnal tunda saanud ka skeptilisi kõrvalhoovusi ja haukuvaid…
Ma ei loe lehti ja mitte keegi ei vastuta 
Lauri Laanisto   
Erakogu 

Ma ei loe lehti ja mitte keegi ei vastuta 

Ma olen nõrk inimene, kärsitu ja alati valmis sukelduma internetiavarustesse, et midagi uut teada saada. Enamasti olen jõudnud halbade harjumuste toel uudisportaalidesse, kust justkui saab uut teada ja justkui mitte. Iga nädal leiab aset mõni (poliit)skandaal, keegi ütles midagi, keegi vabandas, miski on alati kõige häbiväärsem asjaolu terve taasiseseisvumise vältel, ja üldse – mitte keegi ei vastuta, kuigi…
Alevipoisist rahvakunstniku elu teatris
„Olid romantilised ajad!“ kordab Jaak Vaus helgelt, ka keeruliste aegade kohta.
Margus Ansu / Pm / Scanpix

Alevipoisist rahvakunstniku elu teatris

Jaak Vausi meenutused lavastuste loomisest põhinevad inimsuhetel, on värvikad, ausad, õnneks varjamatult isiklikud.

Oleme siin selleks, et elada
Annika Haasi visioonist lähtunud Elo Liivi ja Uko-Aija Heintalu ehitatud kasvuhoone ühildub igati näitusega.
Pressifoto

Oleme siin selleks, et elada

Annika Haas on andnud sõna portreteeritavaile ja nood on saanud ennast näidata. Portree pole vaid ilupilt, selles peab olema natukene rohkem kui killuke portreteeritavat.

Võim ja sugu. Head inimesed soojades köökides
Paari aastakümne pärast on hakkamasaamiseks vaja rohkem inimesi, kogukonda, koostööd, võrgustikku. Sõprussidemed on hea eeskuju üksteist toetavatele läbipõimumistele.
Erakogu

Võim ja sugu. Head inimesed soojades köökides

Mul on sõpradega vedanud. Näiteks praegugi – läksin Tartu rongi peale, kaks sõpra ees. Mina pulma, nemad matustele. Mul on õnnestunud igas keskkonnas, kuhu olen sattunud, moodustada enda ümber semude võrgustik. Need kambad on mõnikord päris püsivad – vanim 1990ndate algusest. Mulle meeldib ühtekuulumistunne, mis liidab sama kogemusega inimesi (lasteaed,…
Kirjutamata kirjad ja mäletamata lood
Aita Kivi „Nähtamatutes traagelniitides“ peitub rohkem kui üks romaan – ehk kasvab siit välja veel järgminegi?
Ave Maria Mõistlik / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Kirjutamata kirjad ja mäletamata lood

Aita Kivi on romaani kokku pressinud liiga palju huvitavaid teemasid: psühhoanalüüs, feminism, vaimne tervis, elu Nõukogude Eestis, suur armastuslugu jm.

Elvi Lumet 19. XII 1932 – 4. IX 2021

On põhjust tänuga meenutada tõlkija Elvi Lumetit, kes on meile poole sajandi jooksul vahendanud märkimisväärse hulga norra kirjandust ja kultuuri.
Võib öelda, et kõik algas ja lõppes Fridtjof Nanseniga. Keemiainsenerina töötanud Elvi Lumet sattus lugema tema elulugu ning see äratas põletava huvi rahva vastu, kelle hulgast oli pärit niisugune suurmees. Selleks…
Sirp