2021-36 (3858)
50aastaste meeste valimine
Fantaasiavaene kampaania võib jätta valitavad volikogud rahva enamuse mandaadita.
Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine
Populaarsust koguva nügimise puhul on tegemist ennekõike võimutehnoloogiaga ja selle kasutamisse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega.
Mis hinnaga rajada Tallinna uus kontserdimaja?
Andro Mänd: „Praegu on veel viimane hetk mere äärde midagi suurt rajada. Kui Estonia ei võta vedu, siis soovitan ERSO-l ja EFK-l kiiresti Tallinna Sadama jutule minna, sest veel on häid krunte.“
Vilde juurest vaadates
Kirjanduslik linn kinnitab Tallinna, teeb selle tähenduslikuks, tuletab meelde täpselt nagu monument – lugusid jutustades.
Vase hiilgus ja helgus
Noored puhkpillimängijad ei saa kurta eeskujude puudumise üle ning üks selliseid on tänavu kevadel 50. sünnipäeva tähistanud trompetist Indrek Vau.
Nõukogude probleem
Eesti NSV Ülemnõukogu likvideeris 1988. aastal tollase Kinokomitee ja andis kõik kultuuriasjad üle moodustatavale Kultuurikomiteele. 1990. aastal kadus vaikselt ära Glavlit…
Mis maitse meil on?
Elus ja äge värk
„Biotoopial“ on eeldusi, et seal realiseeruks nii konverentsinduse kui ka kunstinäituse utoopia.„Biotoopia“ päevakajalisus saab ajas ainult kasvada.
Rahvusfilmita digipööre
Filmi tulevik pole kinos, vaid digitaalsetel platvormidel, kus teistega konkureerimiseks on hädavajalik tugev riiklik filmitööstus.
Uus teater – Paus
Millise kahvliga süüakse sotsfilmi?
Sotsialistliku idabloki filmides on võim alati kohal ja selle toimemehhanismi tuleb filme vaadates arvesse võtta.
Kliima. Kellu. Kultuur
PRIIT-KALEV PARTS
Riiklikult tähtsate…
Kommentaar – Ignar Fjuk, arhitekt, endine Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja
Skåne on tohutu potentsiaaliga imeline koht, mis praegu on maha jäetud. See on nagu mingisugune mittekoht, mitteruum, mittelinn. Eesmärk peaks olema luua sinna avalik ruum, ja nii palju kui mina tean, on Skånega tegeletud vähemalt viis kuni seitse aastat. Mina…
Ääremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus
Radikaalne ja tundlik
Sophie Thun: „Zenta Dzividzinska kuulus naiskunstnike põlvkonda, tänu kellele minu põlvkonnal on kõik võimalused teha kunsti, ja fotograafiat käsitletakse kunstina.“
Eluvalikud surmatantsus
Dramatiseerijad Karl Laumets ja Kertu Moppel on Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia“ paljudest tasanditest välja sõelunud vaid ideedraama.
Suitsu nurk IX – Andres Ehini „11. september 2001“
2 ja mitme alakomisjoni liige
3 Aga selle peale
4 pole mul mahti mõelda
5 Ma põlen Ma põlen
6 Saan põleva pintsaku seljast
7 Ronin aknalauale ja viskun
8 sajandalt korruselt alla
9 Õhk on allahüppajaid täis
10 ja langevarju pole kellelgi
11
12 Seitsme sekundi pärast
13 kukun lömaks
14
15 Olen kindel et maailmasõda
16 on alanud
2001.…
Nõid, aita iseennast!
„Nõia“ mõningad puudused tulenevad süžeest (voorused muidugi ka), näitlejatöödele pole midagi ette heita.
Ülbus kosmilisel skaalal
Uskudes, et eksistents piirdub meie tähendusväljaga ja pole muud reaalsust kui immanentne, on ehk loomulikum võtta ka vastutus oma maailma eest.
Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism
Heiki Pärdi: „Vabaõhumuuseumi uus kolhoosi korterelamu on ühenduslüli, mis toob muuseumi ja selle keskkonna inimestele palju lähemale.“
Mõtteabi
Me ei taju enam teiste olendite ja keskkonna survet ning oleme seetõttu kaotanud sihi.
Õigus helgele tulevikule
Muusikadoktorandid ja -doktorid kõnelesid töövõitudest ja rõõmustavatest suundumustest loovuurimuses.
Viimastel kümnenditel hoogsa arengu ning märkimisväärse akadeemilise ja institutsionaalse kujunemise läbi teinud loovuurimus (varem loomeuurimus) on enesemääratluse ja -kehtestamise teekonnal tunda saanud ka skeptilisi kõrvalhoovusi ja haukuvaid…
Roheteekond Tallinna südalinnas
Septembri esimesel nädalavahetusel katsetas linnavalitsus autovaba linnaruumi võimalikkust.
Ma ei loe lehti ja mitte keegi ei vastuta
Alevipoisist rahvakunstniku elu teatris
Jaak Vausi meenutused lavastuste loomisest põhinevad inimsuhetel, on värvikad, ausad, õnneks varjamatult isiklikud.
Oleme siin selleks, et elada
Annika Haas on andnud sõna portreteeritavaile ja nood on saanud ennast näidata. Portree pole vaid ilupilt, selles peab olema natukene rohkem kui killuke portreteeritavat.
Võim ja sugu. Head inimesed soojades köökides
Kirjutamata kirjad ja mäletamata lood
Aita Kivi on romaani kokku pressinud liiga palju huvitavaid teemasid: psühhoanalüüs, feminism, vaimne tervis, elu Nõukogude Eestis, suur armastuslugu jm.
Elvi Lumet 19. XII 1932 – 4. IX 2021
Võib öelda, et kõik algas ja lõppes Fridtjof Nanseniga. Keemiainsenerina töötanud Elvi Lumet sattus lugema tema elulugu ning see äratas põletava huvi rahva vastu, kelle hulgast oli pärit niisugune suurmees. Selleks…
Priit-Kalev Parts, „Kliima. Kellu. Kultuur“
Annika Haasi näitus „Kasvuhooneefekt“
Lauri Laanisto, „Ääremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus“
Mattias Malk, „Roheteekond Tallinna südalinnas“
Andra Roosmets, „Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism“
Kalver Tamm, „Millise kahvliga süüakse sotsfilmi?“
Sten-Kristian Saluveer, „Rahvusfilmita digipööre“
Tallinna Linnateatri „Balti tragöödia“
Suitsu nurk IX – Andres Ehini „11. september 2001“
Marge Monko intervjuu kunstnik Sophie Thuni ja kuraator Zane Onckulega
