Kui silda üle lahe kiiresti remontima ei hakata, variseb see kokku.
Finlandia auhinnaga pärjatud teostes uuritakse ühtse soomluse 14 miljardi aasta pikkust ajalugu lõppjäreldusega, et seda on võimatu määratleda.
Aili Vint: “„Täiuslikkus ei ole alati hea asi. Kui inimene on täiuslik, siis on ta igav. Tähtis on uudishimu – kõike näha, ise kogeda ja katsetada. Uudishimu ei tohi kaduda.“
Dokumentaalfilm „Gunda“ ei tegele pelgalt lojuste igapäevaelu jäädvustamisega huvitatud pilkude tarbeks või nende elude esitamisega poeetilises võtmes, vaid muudab loomade elu enda poeetiliseks kogemuseks.
Festival mõjus kui puhkus puhkuses ning selle valgussõõr oli juhitud üksnes muusika olemusele ja ümbrusele.
Kihnus on soosuhetes suhtelise isolatsiooni ja traditsiooniliste elatusalade tõttu aastasadu püsinud muinasajast pärit egalitaarsus.
Flo Kasearu ja Sara Bédard-Goulet’ taskuraamatu eesmärk on nihestada arusaama reisikirjadest ning hõlmata ka need hetked, mil kujutlusvõimega on liiale mindud.
Mead kritiseerib lihtsaid dihhotoomiaid, kus meeste ja naiste iseloomuomadusi vastassuunas võimendatakse.
„Läbi kukkumine“ on ühtaegu ruumiinstallatsioon – ruumi, mille konstruktsiooni kannavad etendajad – ning lubadusena ka osavõtuteater, kus publikule on antud võimalus ruumis ringi liikuda.
Jarmo Kauge: „Mure elukeskkonna tervise pärast on kõigest tagajärg. Praegune tulekahju vajab muidugi kustutamist, aga edasi tuleb tõsiselt tegeleda tuleohutusega.“
Kuidas me tulevikus elama hakkame? Või õigemini – kas üldse?
Margit Säde laveerib lennureisi romantiseerimise ja kritiseerimise vahepeal: ta on leidnud visuaalselt ja ka heliliselt efektse lahenduse ega ole selle juures ülemäära moraliseerinud.
Peeter Müürsepp: „Ühelt poolt pakub teadus meile kõige kindlamaid teadmisi maailma kohta. Teiselt poolt ei suuda teadus midagi lõplikult garanteerida.“
Lugegem parem armuloitsu, armuloitsu pikalt ja pidevalt. Üks väega õnn ei saa ometi kedagi kahjustada.
Süvenes veendumus, et Sven Grünbergi „Hingus“ on elavaks ettekandeks vägagi sobilik teos ja EMA on esituseks täpselt õige koosseis.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Majad, mida me vajame“ saab selgeks, et ruumiloomeks on vaja julgeid visionääre ja nende lennukaid ideid.
Just protsesside võistlevuse ja igakülgsuse nimel ei tohi ära kaduda vähemalt kahe juriidilise kooli loomupärane konkurents.
Võib-olla teater sündiski sellest, kui üks koopaelanik andis teisele jalaga tagumikku ning märkas, et juuresolijad naeravad.
Taani-Eesti-Belgia koostööfilm „Erna on sõjas“ on südamlik lugu vankumatust emaarmastusest, mis viib ühe naise oma ainsa poja elu nimel sõtta.
Muusikakollektiivides osalemisega kasvab ennekõike kultuuriteadlikkus, kultuurilise eneseväljenduse oskus ning kodanikupädevus.
Nimitegelane, Simo Andre Kadastu mängitud Rogožin, pole ei vana ega noor, vaid selline jässakas, maadligi tüüp.
Romaanivõistlus pakkus üllatusi
Flo Kasearu ja Sara Bédard-Goulet’ raamat „Ava(sta)des mägesid“ („Dis)covering … Mountains“
Võromaa vägi Näitus „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi“
Aken Lõuna-Eestisse. Mängufilm „Erna on sõjas“
Sven Grünbergi autorikontsert „Hingus“
Tallinna Linnateatri „Rogožin“
Eesti Draamateatri „Talupojad tantsivad prillid ees“
Kõik tuleviku, tulevik kõigi nimel – näitus „Majad, mida me vajame“
Mare Mätas, „Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?“
Piret Karro, „Võim ja sugu. Ära kärata mu peale”
Intervjuu teadusfiloosof Peeter Müürsepaga
Igor Gräzin, „Ühest õigusealasest koolist ei aita“