2021-26 (3848)
Soome triivib kaugusse
Kui silda üle lahe kiiresti remontima ei hakata, variseb see kokku.
Juha Hurme – inimesest Neemes, Soomes ja „Kalevalas“
Finlandia auhinnaga pärjatud teostes uuritakse ühtse soomluse 14 miljardi aasta pikkust ajalugu lõppjäreldusega, et seda on võimatu määratleda.
Naine, kes haukab merd
Aili Vint: “„Täiuslikkus ei ole alati hea asi. Kui inimene on täiuslik, siis on ta igav. Tähtis on uudishimu – kõike näha, ise kogeda ja katsetada. Uudishimu ei tohi kaduda.“
Põlluaasa sea portree
Dokumentaalfilm „Gunda“ ei tegele pelgalt lojuste igapäevaelu jäädvustamisega huvitatud pilkude tarbeks või nende elude esitamisega poeetilises võtmes, vaid muudab loomade elu enda poeetiliseks kogemuseks.
Festival, kus saab kuulata
Festival mõjus kui puhkus puhkuses ning selle valgussõõr oli juhitud üksnes muusika olemusele ja ümbrusele.
Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel
Esimene üllatus tabas mind esimese vormi alguses, kust leidsin sõnakolmiku Provints, osakond, maakond. Osakond selles kontekstis? Koidukiir valgustas mind alles siis, kui lõin sõna Google’isse ja sain aru, et…
Peidus president
Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?
Kihnus on soosuhetes suhtelise isolatsiooni ja traditsiooniliste elatusalade tõttu aastasadu püsinud muinasajast pärit egalitaarsus.
Uus teater – Neoliberalism
Kutse kujuteldavale rännakule
Flo Kasearu ja Sara Bédard-Goulet’ taskuraamatu eesmärk on nihestada arusaama reisikirjadest ning hõlmata ka need hetked, mil kujutlusvõimega on liiale mindud.
Hindamatu panus feministlikku antropoloogiasse
Mead kritiseerib lihtsaid dihhotoomiaid, kus meeste ja naiste iseloomuomadusi vastassuunas võimendatakse.
Tasakaaluharjumused viiele ja enamale
„Läbi kukkumine“ on ühtaegu ruumiinstallatsioon – ruumi, mille konstruktsiooni kannavad etendajad – ning lubadusena ka osavõtuteater, kus publikule on antud võimalus ruumis ringi liikuda.
Kas häbitunne päästab maailma?
Jarmo Kauge: „Mure elukeskkonna tervise pärast on kõigest tagajärg. Praegune tulekahju vajab muidugi kustutamist, aga edasi tuleb tõsiselt tegeleda tuleohutusega.“
Veel üks late
Kuidas me tulevikus elama hakkame? Või õigemini – kas üldse?
Reet Krusten 11. III 1934 – 20. VI 2021
Ta sündis esiklapsena kultuuritegelaste peres. Tema isa Erni (Ernst) Krusten ja onu Pedro Krusten olid mõlemad kirjanikud, onu Otto Krusten karikaturist. Seetõttu tundus, olles saanud põhi- ja keskhariduse Lääne-Virumaal, loomulik valik astuda Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima. Pärast lõpetamist…
Aleksander Metsamärt, kunstiteadlane
Ühelt poolt uinutatakse demokraatlik subjekt arvama, et vabadus ongi kätte võidetud ananasside kohaloluga poeletil. Veelgi kavalamalt: totalitaarse ikke all vaevlev subjekt pannakse mõtestama vabaduse puudumist ananasside puudumise kaudu poelettidel.…
Lahkunud on armastatud soome kirjanik Laila Hirvisaari
Lendamine – rutiin või unelm?
Margit Säde laveerib lennureisi romantiseerimise ja kritiseerimise vahepeal: ta on leidnud visuaalselt ja ka heliliselt efektse lahenduse ega ole selle juures ülemäära moraliseerinud.
Kas teadusfilosoofia aitab teadusest aru saada?
Peeter Müürsepp: „Ühelt poolt pakub teadus meile kõige kindlamaid teadmisi maailma kohta. Teiselt poolt ei suuda teadus midagi lõplikult garanteerida.“
Võromaa vägi
Lugegem parem armuloitsu, armuloitsu pikalt ja pidevalt. Üks väega õnn ei saa ometi kedagi kahjustada.
Prānāyāma läbi EMA ninasõõrme*
Süvenes veendumus, et Sven Grünbergi „Hingus“ on elavaks ettekandeks vägagi sobilik teos ja EMA on esituseks täpselt õige koosseis.
Kõik tuleviku, tulevik kõigi nimel
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Majad, mida me vajame“ saab selgeks, et ruumiloomeks on vaja julgeid visionääre ja nende lennukaid ideid.
Ühest õigusealasest koolist ei aita
Just protsesside võistlevuse ja igakülgsuse nimel ei tohi ära kaduda vähemalt kahe juriidilise kooli loomupärane konkurents.
Heldur Viires 23. VI 1927 – 23. VI 2021
Heldur Viires sündis Tallinnas ja oli üks viimastest, kes sai osa Eestis 1930ndatel omaks võetud prantsuse maalikoolist: ta astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti sõja lõpul ning õppis seal aastatel 1945–1949, kui kool oli veel esimese Pallase moonutamata jätk. 1949. aastal suunati Viires stipendiaadina…
Romaanivõistlus pakkus üllatusi
Esikohti anti välja kaks: selle pälvisid Juta Kivimäe „Suur tuba“ ja Loone Otsa „Armastus“. Teisele kohale tuli Heli Kendra käsikirjaga „Kärkä“. Kolmanda kohaga tunnustati Taavi Liiast käsikirja „Helmandi silmus“ eest.
Žürii tunnustusega märgiti ära veel kaks käsikirja: Mario Pulveri „Lokomotiiv“ ja Meelis Krafti „Veealused“.
Eesti…
Prillid peas hea unelda
Võib-olla teater sündiski sellest, kui üks koopaelanik andis teisele jalaga tagumikku ning märkas, et juuresolijad naeravad.
Aken Lõuna-Eestisse
Taani-Eesti-Belgia koostööfilm „Erna on sõjas“ on südamlik lugu vankumatust emaarmastusest, mis viib ühe naise oma ainsa poja elu nimel sõtta.
Muusikakollektiivides arendatakse eluoskusi
Muusikakollektiivides osalemisega kasvab ennekõike kultuuriteadlikkus, kultuurilise eneseväljenduse oskus ning kodanikupädevus.
Ülevaade saadi kaheksa eluvaldkonna oskuste, teadmiste ja hoiakute (nimetagem neid edaspidi…
Võim ja sugu. Ära kärata mu peale
Märkmeid Rogožini majast
Nimitegelane, Simo Andre Kadastu mängitud Rogožin, pole ei vana ega noor, vaid selline jässakas, maadligi tüüp.
Romaanivõistlus pakkus üllatusi
Flo Kasearu ja Sara Bédard-Goulet’ raamat „Ava(sta)des mägesid“ („Dis)covering … Mountains“
Võromaa vägi Näitus „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi“
Aken Lõuna-Eestisse. Mängufilm „Erna on sõjas“
Sven Grünbergi autorikontsert „Hingus“
Tallinna Linnateatri „Rogožin“
Eesti Draamateatri „Talupojad tantsivad prillid ees“
Kõik tuleviku, tulevik kõigi nimel – näitus „Majad, mida me vajame“
Mare Mätas, „Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?“
Piret Karro, „Võim ja sugu. Ära kärata mu peale”
Intervjuu teadusfiloosof Peeter Müürsepaga
Igor Gräzin, „Ühest õigusealasest koolist ei aita“
