Kas rahvas unustab valimispäevaks, et talt varastati 2021. aasta iseseisvuspäev?
Johan Tali: „Kõigepealt peame aru saama, milline meie linn on, alles siis oskame tahta paremat linna.“
Maria-Kristiina Soomre: „Mõistsime kriisi käigus, et loovisikute ja loomeliitude seadus on ajale jalgu jäänud ja see tuleb ümber teha.“
Loodetavasti dirigendid, koorivanemad ja tööandjad mõistavad, et toetusmeede on nende kõigi huvides.
Kitsaste ühiskondlike normide eiramine võib muutuda ohtlikuks, kui muserdavale patriarhaalsusele liiga valusasti kannale astuda.
Veiko Õunpuu: „Teatris lavastamine nõuab palju tugevamat isiksust, kui läheb tarvis filmitegemisel. See eeldab kannatlikkust, suhtlusoskust.“
Hübriidtöö lähituleviku põhiküsimus on, kas valitakse 2+3 või 3+2 mudel ehk kuidas jagatakse pärast pandeemiat töönädala päevad kontori ja kodu vahel.
„Hundikskäijad“ ja „Kuu peale“ on kaks kõige erinevamat võimalikku animafilmi vaidluses toore ja lihvitud animatsioonistiili eeliste üle.
Raske öelda, kas „Ült“ on Renate Keerdi loometeel Nuustaku, Pariis, Riia või Narnia, aga saalist väljudes on taas tunne, et maailm on natuke maagilisem paik.
Näitusel „Lõpetamata linn“ on palju andmeid. Küsimus on, kes neid vaatab ja mida sealt välja loeb ning kuidas luua andmete ning linnakogemuse vahel seos.
Tänavune elutööpreemia laureaat Enn Säde on andnud Eesti filmilukku nii mitmekülgse panuse, et seda on ühe lehekülje peale väga keeruline kokku pressida.
Aastail 2017–2020 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja seitse riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“
Eha Komissarovist võiks mõelda kui Eesti kunstimaailma Ellen Ripleyst, seersandist võimatul missioonil, kes teeb kõike, mida parasjagu vaja, jäädes kõige selle juures tavaliseks inimeseks.
Briti näitekirjanik Lucy Kirkwood on mõjukas nüüdisaegne mõtleja, kes on kirjutanud eripalgelistel ja problemaatilistel teemadel.
Raimond Kaugveri Vorkuta laagrist saadetud armastuskirjad Sigrid Kurvisele avavad noore mehe hinge sügavusi ja vaibumatut elutahet.
Tiit Pääsukese teosed pole lihtsalt ilusad, vaid ka tummised. Kui on tahtmist ja kirjaoskust, saab neid lugeda nagu sümboolikast pungil keskaegset kirikukunsti.
Portreedokumentaalfilm arhitekt Alvar Aaltost pakub ebatavaliselt isiklikku plaani, sümbioosi arhitektuuri- ja armastusfilmist.
Kontserdil sai vaadata Tormise muusikale värske ja isegi võõra pilguga, nagu seda võiks teha mõni välismaalane, kellel ei ole siinse kultuuriruumiga kokkupuudet olnud.
Negatiivsusse kaldumine ehk negatiivse eelistamine iseloomustab ennekõike just konservatiive.
Oraakel on sõbralik ja optimistlik, annab juhiseid eluks ja ennustab tulevikku, võimaldab ligipääsu elu saladustele, tehes seda kõike täiesti abstraktselt.
Arhitektuur
Jaan Krossi vangilaagrite ja Siberi kirjavahetuse keskmes on tulevane kirjanik ja kõik talle tollases elus olulised naised.
Dokfilmis „Teel taevasse“ pole lekkivaid kirste, poolmädanenud või põlenud dramaatilistesse poosidesse tardunud kehasid, pole nn tõeliselt elavat surma, kõik on ikka korralikult halal.
Kultuuri elutööpreemia Eha Komissarovile, Enn Sädele ja Tiit Pääsukesele
Teaduse elutööpreemia Toomas-Andres Sullingule ja Jüri Talvetile
Wiedemanni keeleauhind Jüri Viikbergile
Raimond Kaugveri „Kirjad Sigridile“
Näitus „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“
Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö
Vaenuõhutamisest on saanud poliitilise kommunikatsiooni üks põhiinstrumente