2021-07 (3829)

Kuidas vabakutseliste loometoetus koroonakriisile vastu peab?
Kultuuriministeeriumi ametnikest on vabakutseliste sotsiaalkaitse poliitika kujundamine eelkõige kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre tööülesanne.
Piia Ruber

Kuidas vabakutseliste loometoetus koroonakriisile vastu peab?

Maria-Kristiina Soomre: „Mõistsime kriisi käigus, et loovisikute ja loomeliitude seadus on ajale jalgu jäänud ja see tuleb ümber teha.“

Mõrv selfide pärast
Meediastaar oli lahkunud naistele reserveeritud mängumaalt ja konservatiivide viha kasvas.
Youtube

Mõrv selfide pärast

Kitsaste ühiskondlike normide eiramine võib muutuda ohtlikuks, kui muserdavale patriarhaalsusele liiga valusasti kannale astuda.

Eeskuju ja vastutus

Alates 2015. aastast tähistatakse 11. veebruaril rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, sel aastal esimest korda ka Eestis. Paljud on kuulnud läbi aegade ühest suuremast füüsikust Ri­chard Feynmanist, vähesed aga teavad Joan Feynmani, Richardi noorema õe nime. Kuigi Joan Feynman ei ole erinevalt vennast võitnud Nobeli auhinda, oli ta suurepärane teadlane, kes…

Mis on tuupimisest järgmine samm?

„Nii ilus kuu paistab täna.“
„Jah. Huvitav, kas see on noor või vana kuu?“
„Oota, ma vaatan,“ ütleb kuueaastane, toob atlase ja teeb oma vanematele asja selgeks.
ERRist sai 10. veebruaril teada, et Tartu ülikooli veebiõppes tehtud eksamite tulemused olid sügissemestril oodatust paremad, kuigi veebiõpet peetakse kontaktõppest kehvemaks. Ülikooli õppeprorektor on leidnud sellele…

Strindbergi jultunud huumor

Veiko Õunpuu: „Teatris lavastamine nõuab palju tugevamat isiksust, kui läheb tarvis filmitegemisel. See eeldab kannatlikkust, suhtlusoskust.“

Filmirežissööri Veiko Õunpuu lavastusena esietendus 12. veebruaril Rakvere teatris „Tants“, mille aluseks on August Strindbergi näidend „Surmatants“. Strindbergist, olmelisuse aegumisest tänapäeva teatris ning teatris lavastamise ja filmitegemise põhjapanevast erinemisest vestles Veiko Õunpuuga…
Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö
Paljude uuringute tulemused kinnitavad, et täpselt samamoodi nagu varem maailma kontorielu enam ei jätku.
Piia Ruber

Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö

Hübriidtöö lähituleviku põhiküsimus on, kas valitakse 2+3 või 3+2 mudel ehk kuidas jagatakse pärast pandeemiat töönädala päevad kontori ja kodu vahel.

Kuul on hea, metsas parem
„Kuu peale“ pakub tavapäraselt pehmeid vorme, selgeid jooni, digitaalse pildikeele selgust ja värisevaid tremolohääli.
Kaader filmist

Kuul on hea, metsas parem

„Hundikskäijad“ ja „Kuu peale“ on kaks kõige erinevamat võimalikku animafilmi vaidluses toore ja lihvitud animatsioonistiili eeliste üle.

Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 
Aija Sakova 
Foto: Mari Arnover 

Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 

Mulle kui 1980. aastal sündinule seostub vabaduse mõiste lahutamatult Eesti taasiseseisvumisega ja vanemate põlvkondade toonaste emotsioonidega.
Minu põlvkonna kooliaeg jäi 1990ndatesse ehk kiirete muutuste aastatesse. Meie vanemad olid vabaduse nimel lubanud kas või kartulikoori süüa. Meile kinnitati, et kogu maailm on ees avali, kõik on võimalik ja ainsaks piiriks on meie…
Elu rikkalikkuse pühitsus
„Ült“ on suuresti elu rikkalikkuse pühitsus, igapäevaseid ja tuttavaid elemente sisaldav, kuid seejuures kaugele eemale, hoopis teistsuguse olemise võimalikkusesse triiviv fantaasia. Fotol Steffi Pähn.
Siim Vahur

Elu rikkalikkuse pühitsus

Raske öelda, kas „Ült“ on Renate Keerdi loometeel Nuustaku, Pariis, Riia või Narnia, aga saalist väljudes on taas tunne, et maailm on natuke maagilisem paik.

Tallinn peopesal. Aga kelle omal?
Aastaid väldanud uurimistöö „Lõpetamata linn“ on päädinud mahuka kogumiga, kuid näitus ei ole vormilt pealetükkiv ega väsita.
Evert Palmets

Tallinn peopesal. Aga kelle omal?

Näitusel „Lõpetamata linn“ on palju andmeid. Küsimus on, kes neid vaatab ja mida sealt välja loeb ning kuidas luua andmete ning linnakogemuse vahel seos.

Säde sähvab pildis, helis ja sõnas
Enn Säde
Heikki Aasaru

Säde sähvab pildis, helis ja sõnas

Tänavune elutööpreemia laureaat Enn Säde on andnud Eesti filmilukku nii mitmekülgse panuse, et seda on ühe lehekülje peale väga keeruline kokku pressida.

Teaduse aastapreemiad

Aastail 2017–2020 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja seitse riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

Valgustades tumedust
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi töörühm
Gert Hütsi, snd 1975, teadur
Martti Raidal, snd 1968, juhtivteadur
Hardi Veermäe, snd 1985, teadur
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest
Maapealses elus annab nägemine meile lõviosa informatsioonist.…
Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi
Sel aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikberg.
Annika Lepp

Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“

Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd)
Eha Komissarovi fenomen on kõikjalolek.
Piia Ruber

Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd)

Eha Komissarovist võiks mõelda kui Eesti kunstimaailma Ellen Ripleyst, seersandist võimatul missioonil, kes teeb kõike, mida parasjagu vaja, jäädes kõige selle juures tavaliseks inimeseks.

Eneseohverdus isekuse kiuste

Briti näitekirjanik Lucy Kirkwood on mõjukas nüüdisaegne mõtleja, kes on kirjutanud eripalgelistel ja problemaatilistel teemadel.

Tallinna Linnateatri „Lapsed“, autor Lucy Kirkwood, tõlkija Oliver Berg, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Reinis Suhanovs (Läti), kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskunstnik Kristjan Suits ja helikujundaja Arbo Maran. Mängivad…
Kultuuri aastapreemia – Eero Epner
Alissa Šneider

Kultuuri aastapreemia – Eero Epner

Teater ja kunst

Tiit Pääsukeseks saab ainult sündida
Tiit Pääsuke: „Asja tuleb võtta rahulikult ja teha, mida oskad. Mitte iga hinna eest ajaga kaasas käia, aeg käib ise kaasas niikuinii.“
Piia Ruber

Tiit Pääsukeseks saab ainult sündida

Tiit Pääsukese teosed pole lihtsalt ilusad, vaid ka tummised. Kui on tahtmist ja kirjaoskust, saab neid lugeda nagu sümboolikast pungil keskaegset kirikukunsti.

Võimas arhitektuurilaine kinolinal

Portreedokumentaalfilm arhitekt Alvar Aaltost pakub ebatavaliselt isiklikku plaani, sümbioosi arhitektuuri- ja armastusfilmist.

Dokumentaalfilm „Aalto“ (Soome 2020, 103 min), režissöör Virpi Suutari, stsenaristid Virpi Suutari ja Jussi Rautaniemi, operaatorid Heikki Färm, Jani Kumpulainen, Tuomo Hutri, Marita Hällfors, Jani Häkli, helilooja Sanna Salmenkallio.
2004. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali puhul tegid toona verinoored filmi­tegijad…

Vaenuõhutamisest on saanud poliitilise kommunikatsiooni üks põhiinstrumente

Negatiivsusse kaldumine ehk negatiivse eelistamine iseloomustab ennekõike just konservatiive.

Kui rääkida poliitikast, poliitilisest tõest ja tõe vettpidavusest, tuleb leppida tõdemusega, et kõik on suhteline ja tõe seisukohalt on kõige eelistatumas seisus morgi töötaja, kelle tõde on lihtne: „Ühel päeval jõuate te kõik minu juurde!“ Ja selles pole kahtlustki, see…

Komi nõia nutitegu

Oraakel on sõbralik ja optimistlik, annab juhiseid eluks ja ennustab tulevikku, võimaldab ligipääsu elu saladustele, tehes seda kõike täiesti abstraktselt.

Tänapäeval tegutsevad komi nõiad veebis ja rakendavad üleilmselt levinud maagilisi võtteid. Kerkib küsimus, kas komid ainult järgivad rahvusvahelisi arenguid, saades välismaa kolleegidelt inspiratsiooni, või on…

Kultuuri aastapreemia – Jiří Tintěra

Arhitektuur

Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra teab täpselt, kuidas linna eeskujulikult kahandada, ta on andnud väikelinnale tuleviku ja visalt tõestanud, et piirilinn pole teps mitte depressiivne väikelinn. Tšehhist pärit arhitekt tuli Eestisse 2007. aastal sooviga tõestada, et ka keskeurooplasel on Eestis võimalik elada. Tintěra eestvedamisel on nüüd Valgas uus keskväljak, südalinnas…

Taavo Virkhaus 29. VI 1934 – 10. II 2021

Lahkunud on dirigent ja helilooja, eesti muusika tulehoidjaks nimetatud Taavo Virkhaus, eesti vanima ja suurima muusikute dünastia väärikas esindaja, kuuendat põlve muusika- ja hariduspõldu kündnud mees, üks väliseesti muusikaelu entusiastlikke eestvedajaid ning eesti muusika ja kultuuri tutvustajaid maa­ilmas.
Taavo Virkhausi vanaisa David Otto Wirkhaus oli puhkpilli- ja orkestrimuusika edendaja, legendaarse Väägvere…
Teiste elu
Sundasunik Jaan Kross 1953. aastal Abani järves.
Erakogu

Teiste elu

Jaan Krossi vangilaagrite ja Siberi kirjavahetuse keskmes on tulevane kirjanik ja kõik talle tollases elus olulised naised.

Vastukaja – Teaduse ja ülikoolide rahastamisest tehnikateaduse poolelt

Arutelud teaduste rahastamise üle ei vaibu, vt kas või Jaak Vilo artikkel 8. I 2021 Sirbis.1 Paraku ei ole tegu üksnes akadeemilise diskussiooniga, milles „võidavad kõik“ (ja teadus enim) või „küll aeg annab arutust, kelle seisukoht jääb sõelale“, vaid eksistentsiaalse olla-või-mitte-olla tüüpi küsimusega. Seda teadlastele, kes põhiliselt töötavad ülikoolide juures.…
Elu päästmiseks tuleb remontida  töötavat mootorit
Professor Toomas-Andres Sulling, snd 15. II 1940, Põhja-Eesti regionaalhaigla.
Madis Veltman/PM/SCANPIX BALTICS

Elu päästmiseks tuleb remontida töötavat mootorit

Eesti XX sajandi üks suurkujusid, Tallinna aukodanik professor Toomas-Andres Sulling on meie koronaarkirurgia rajaja ja pioneer. Ta ise on öelnud, et arstitööga võrdselt huvitab teda teadus­töö. Nii on ta tohutult panustanud selle valdkonna teaduse arengusse ning opereeriva südamekirurgina päästnud tuhandete inimeste elu.
Paljud haigused imbuvad meie kehasse esialgu täiesti märkamatult. Nende…
Jüri Talveti ajastu Eesti kirjandusteaduses
Jüri Talvet – snd 17. XII 1945, Tartu ülikool, emeriitprofessor; kuni 31. VIII 2020 Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnd kultuuriteaduste instituudi maailmakirjanduse professor.
Sille Annuk/PM/SCANPIX BALTICS

Jüri Talveti ajastu Eesti kirjandusteaduses

Viimast 30 aastat Eesti kirjandusteaduses võib pidada Talveti ajastuks. Jüri Talvet on taasiseseisvumisest alates Tartu ülikooli maailmakirjanduse professorina suunanud ja sidunud kirjandusteaduslikku uurimist kogu Eestis, seda nii oma juhitavate teadusteemade kui ka maailmakirjanduse õppetooli juures 1994. aasta loodud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) kaudu, mis koondab mis tahes rahvusfiloloogilise „koduga“…

Jaak Johanson 15. XII 1959 – 14. II 2021

„Surm on vaid maanteekäänd,“ ütleb portugali luuletaja Fernando Pessoa. Pühapäeval, 14. veebruaril, kirkal talvepäeval, jõudis teekäänu taha armastatud muusik, näitleja ja pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson. Küllap astus temale omasel muretul, kergelt hõljuval kõnnakul. Meile jääb tema sammude kaik, tema soe jäljerida, aga ka väga suur tühi koht.
Jaagu kujunemisaastad sattusid Eestile…

Jaak Johanson 15. XII 1959 – 14. II 2021

Vaprust, vaprust on vaja…
kumiseb kulmude taga
südamepõhja
tuikavas vaikuses.
 
Vabadus, kinnipüüdmatus,
mängulust oli Su osa,
mälu allikaid hoides
eheda, puhtana.
 
Väärikust, elu ja igavikku
otsisid, leidsid ja jagasid
rohu ja rahvaga.
 
Nõnda saab leinastki laul,
ühine ülemhüüd –
kõik, mis Sind läitis, mis täitis
äratundmisega nii paljusid,
hoiab ja toidab ka nüüd.
 
Vaprust, vaprust on vaja
siiski, et leppida,
valusat auku ajas
kuidagi lappida.
 
Õnneks laul, see ei lõpe.
Õnneks…

In Death We Trust ehk Elagu tee taevasse

Dokfilmis „Teel taevasse“ pole lekkivaid kirste, poolmädanenud või põlenud dramaatilistesse poosidesse tardunud kehasid, pole nn tõeliselt elavat surma, kõik on ikka korralikult halal.

Dokumentaalfilm „Tee taevasse“ („Samtidigt på Jorden“, Taani-Rootsi Eesti 2020, 72 min), režissöör-stsenarist Carl Olsson, operaatorid Mathias Døcker, Jonathan Guldberg Elsborg, helilooja Sten…
Sirp