Greta saab endale vanaisa
Võimuvahetusel Washingtonis on Eestile tagajärjed ja seda eriti kliimapoliitikas.
Esimene vasikas
Iga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?
Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses
Vaidlustades laste sigitamise kui abielu peaeesmärgi astub Hupel ühtlasi välja naiste kaitseks, keda valitsev arusaam sunnib sünnitusmasinaks.
Koroonakriisi mõju majandusele
Kaua on jätkusuutlik selline tulu- ja maksupoliitika, kui solidaarsust eeldavas piirangute, kasvanud ravikindluskulude ja rahanappuse keskkonnas ei maksustata osa tuludest üldse?
A-klassi postindustriaalne Tartu
Emajõe kallastel toimuv näitab, et arusaam majade mõjust keskkonnale on veel kehvapoolne ja alaliste hoonete rajamist saaks targemalt suunata.
Mask – poliitiline valik
Kirjanduse armastaja auhind oli meil seni puudu
Tõlkelastekirjanduse esiletõstmiseks asutatud Paabeli torni auhinna pälvisid, muide, pildiraamatu kategoorias David Litchfieldi „Karu ja klaver“ (tlk Kadri Rahusaar) ja juturaamatu kategoorias…
Marko Mägi, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
Tervitusi toome hullusaarelt
Boris Baum: „Töötasime šamaani tekitatud transis ja see aitas meil ajust eemaldada teadvuse pandud piirangud.“
Ettevaatust, kaup liigub!
Riigikogu ilmutas eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.
Peenhäälestatud kõla võidukäik
Festival „Sound Plasma“ pakkus sel aastal palju intensiivseid kuulamiskogemusi. Nelja aastaga on festival leidnud endale Eesti muusikavaldkonnas kindla koha.
Salakarid teaduse populariseerija teel
Populaarteaduslike tekstide korrektsus ja sisu peab olema kvaliteetne ning selle tagamisel on eriala teadlastel tähtis osa.
Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?
Milline on innovatsioon humanitaarias?
Pääsukesest eelarvamuse ja nostalgiata
„Nostalgiata“ annab Pääsukese loomingust hea ülevaate. See on maiuspala tema kunsti austajatele, ülejäänutele huvitav peatükk eesti nüüdiskunsti lähiajaloost.
On raske leida teist elavat maalikunstnikku, keda saadaks niivõrd…
Krüptodetektiiv saab lõpuks aru, kui reetlik on reaalsus
Selle mudeli kohaselt on tõeliselt fundamentaalsed ainult vaatlused ja meile tuttav väline maailm on vaid väga sobiv ja mugav väljamõeldis, mis aitab ennustada tulevikus toimuvaid vaatlusi.
Repliik – „Tuul“ ja „Nõges“, kümnendi pärlid
See lugu…
Kas tõugust sirgub liblikas?
Liiga sageli tundub, et illustratsioon on lasteraamatute teema, mitte tõsiseltvõetav kunstivaldkond. Täiskasvanutele mõeldud raamatute illustreerimiseks tavaliselt raha ei jätku.
Hoolimata kõigest on noorus ilus aeg
„Peer Gynti“ suurejoonelise vaatemängu tagant paistab lavastaja Karl Laumetsa suur visioon, nüansirohke kontseptsiooni vahelt tema detailitäpsus.
Tupik(?)
Kipub olema nõnda, et teosed ei mõju – olenemata uuenduslikust või alalhoidlikust mõtteviisist. Või ei mõju vahetult, nii et saaks kohe aru, et mõjub.
Midagi otsustades tuleb millestki lähtuda. Neutraalsus on võimatu. Näib, et millessegi suhtumise lähe peab paiknema…
Andke mulle mu elevandipoeg!
Vaatan ringi ja näen, et asja võetakse väga rahulikult, ega saa enam aru, kas peaksin tundma end süüdi või olema hirmul. Minu tegelikkus on täiesti teistsugune – ja ma pole üksi.
Vanemuise võimalik nägu
Tartus on puudu selge kunstilise taotlusega teater, kus huvitutaks peale lavastuste ka kunstikeele arendamisest, teooriast, teatri rolli ja olemuse mõtestamisest.
Illustraatorist protestikunstnikuks
Valgevene protestiliikumise sümbolid on punane ja valge kui vabaduse, must kui vägivalla ning naine kui targa ja järjekindla kartmatuse tähistus.
Aga kuidas see tegelikult oli?
Musta Kasti „Memmes“ mängitakse mäletamist kui subjektiivset ja ebatäpset sidet minevikuga läbi mitmel viisil, iga kord uue nurga alt.
Ruumiabsurdi tekkepõhjused
Heiki Kalberg: „Planeerimises on riigi roll vastuoluline, otsustatakse oma mullis ja see loob olukorra, kus uuel maanteel asuvad loomade ülepääsud keset kaevandusala.“
Viida Raag 30. VI 1972 – 15. XI 2020
Viida sündis Tallinnas muusikute peres: isa Viido Viires oli Estonia teatris oboe- ja inglissarvemängija ning ema Riina Juul samas teatris ja ERSOs vioolamängija, hiljem Orissaare muusikakoolis viiuliõpetaja. Viida alustas muusikaõpinguid viiuli erialal, lõpetades…
Pealelend – Ott Aardam, „Jääpüügi“ autor ja lavastaja
Kerget lugemist raskel ajal
Veiko Märka on otsekui lõbus Vanemuine, kes lõkke ääres pidurdamatult meile meie endi lugusid pajatab, küsimata sellest, kas me neid veel viitsime kuulata või ei.
Kas kohamälu või sundkujund?
Jaan Elkeni näituse pealkiri ja ta enda selgitused osutavad tema loomingu autobiograafilisusele, vajadusele registreerida kogetud aistinguid ja mälestusi.
Koroonapandeemiale vaatamata avas maalikunstnik Jaan Elken 6. novembril ettevaatusabinõusid järgides Hausi galeriis oma järjekordse näituse „Koha mälu III“. Galerii kahel korrusel on välja pandud 26…
Auhind – Aino Kallase auhinna on pälvinud Kadri Jaanits
Kadri Jaanits on eesti keelde tõlkinud Sofi Oksase, Rosa Liksomi, Riikka Pelo…
Finlandia auhind Anni Kytömäele
Romaanis „Margarita“ käsitletakse individuaalsuse ja looduse alistamist homogeense kultuuriruumi ja ühiskonna uuesti üles ehitamise ideoloogiale.
Kriitikaauhinna kandidaadid 2020
Klaarika Kaldjärv, „Ma kirjutan kurvimaid ridu“ (Pablo Neruda „Armastusluuletused“, tlk Carolina Pihelgas, Sirp 10. I 2020)
Indrek Ojam, „Lepituse tähendus on endiselt lahtine“ (Theodor…
