Ettevaatust, kaup liigub!

Riigikogu ilmutas eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.

MADLI VITISMANN

Share this...
Share on Facebook
Facebook

Juhtub, et mõni moesõna või muidu vales kohas kasutatud sõna juurdub. On juhtunud ka inglise keelest tõlkimisel sõnadega, mida algseski tekstis on ehk valesti kasutatud või tõlkimisel leitud vale vaste. Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.

Suur Peeter ja kaks Väikest Peetrit

Kui ametnikud keele kallale lähevad, võib tulemus olla nii hea kui ka halb, sõltuvalt ametniku keeletundest. Kui keelekorpust kogutakse automaatselt, s.t masina jõul ja sisule pilku heitmata, võivad näiteks pressiteadete vahendusel sobimatu tõlkevastena keelde pugenud sõnad sattuda isegi sõnaraamatuisse.

Tänavu hakati Maanteeameti külge liitma väiksemaid lennu- ja laevaliiklusega tegelevaid ameteid, Lennuametit ja Veeteede Ametit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis juunis välja pressiteate „Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet ühinevad“ ja nimetas saadust „transpordi valdkondade ühendametiks“.

Septembri algul oli MKM esitanud riigikogule seaduseelnõu, mille 34 paragrahvi olid enamjaolt samasugused kui näiteks § 28 sadamaseaduse muutmisest: „Sadamaseaduses asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Liikuvusamet“ vastavas käändes“.

Tõukerattaga merele

Septembri koosolekul ametnike pakutud uue ühendameti nimetusest teada saanud merekeele nõukoda otsustas pöörduda riigikogu liikmete poole. Seaduseelnõu seletuskirja olid koostanud Maanteeameti töötajad ja MKMi juristid, kellelt merendusalast asjatundmist ei peagi ootama, aga ka mitte seda, et ametnikud ajaksid sõna liikuvus ehk liikumisvõime segi liikumisvõimalustega.

Merekeele nõukoda tegi ettepaneku loobuda nimetusest liikuvusamet ja soovitas kaaluda ühendameti nimetamisel pigem sõnu transpordiamet või liiklusamet, mis vastavad paremini töö sisule. Tähtsusetu pole ka inglise keeles kasutatav nimetus, milles peaks senise Veeteede Ameti kui riigi mereadministratsiooni määratlemiseks olema sõnad transport või liiklus, nt Traffic Agency, kuid seletuskirjas on osutatud, et eeskujuks on võetud mobility.

Kauba liikuvus Muuga sadamas virnastatavas konteineris oleks ohtlik nii sadamas kui ka laevale laaditult.

Madli Vitismann

Merekeele nõukoda käsitleb liikuvust subjekti omadusena: ÕSis on liikuvast tuletatud nimisõna liikuvus taga seletus: võime liikuda, ja näide: liigese normaalne liikuvus. Enam-vähem sinnapoole on ametnike selgitus seletuskirjas: „Liikuvus tähendab võimet liikuda ühest kohast teise, kasutades ühte või mitut transpordiliiki ja teenuseid inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks“. Võime liikuda ongi selle sõna tähendus eesti üldkeeles.

Edasi on ametnikud läinud moega kaasa: „Uue ameti nimetuseks eelistatud Liikuvusamet läheb kokku kogu maailmas pead tõstva kontseptsiooniga, mida inglise keeles kutsutakse „mobility as a service“. Selle eesti keelse vastena on kasutusel termin „liikuvus kui teenus““.

Selles lõigus on sõna liikuvus üldkeelset tähendust vähese keelevaistuga laiendatud ja ennatlikult terminiks nimetatud. Mobility võiks siinkohal tõlkida pigem liikumisvõimaluseks, mitte liikumisvõimeks ehk liikuvuseks.

Ametnike kujutlus liikuvusest tähendabki seletuskirjas pigem liikumisvõimalusi: „Teenus kujundatakse selliselt, et kliendil oleks võimalus erinevaid transpordiliike kasutades liikuda sujuvalt ühelt transpordi liigilt teisele. Näiteks sõidab reisija elektritõukerattal rongipeatusesse, sealt läheb rongiga sihtkohta, kus astub bussile, mis teda juba õigel ajal ootamas on ning mis viib reisija tema lõppsihtkohta (näiteks laeva või lennuki peale)“.

Reisija on reisiveo objekt

Tsitaadis on kasutatud sõna liikuvus eelosutatud laiendatud tähendust, mis lõpeb juba enne reisija laevale astumist. Laevaliiklust ei reguleeri siseriiklikud liikluseeskirjad, vaid üleilmselt kehtivad rahvusvahelised konventsioonid. Nii et reisijast, kes sõidab, läheb ja astub, saab pärast sadamaväravast või terminali­uksest sisenemist reisijaveo objekt. Tema tegevust juhib sadamafirma vastavalt rahvusvahelisele turvakoodeksile, seejärel laevakompanii mitmesuguseid rahvusvahelisi konventsioone järgides. Reisijad on seejuures reisilaeva iselastiv last ning reisijal on liikuvust vaid valikus, kas minna kohvikusse või baari.

Kaup ise ei liigu

Seal, kus maantee lõpeb, algab kaubavedu meritsi, aga vale oleks rääkida kaupade liikuvusest ehk liikumisvõimest. Väljend „kaup liigub“ on piltlik, aga hüüe „Last liigub!“ annab teada, et laeval on häireolukord. Seesugust liikuvat lasti juhtus ühes novembris sajandi algul: iga nädal hakkas mõnel pukseri järel veetaval praamil puitlast liikuma. Küllap mõnigi saarlane sai merest majapalgid.

Kui merekeele nõukoda lisas veel ühe ettepaneku – teedeamet –, kirjutati MKMist vastuseks: „Riik peab siin olema suuna ja eeskuju näitajaks. „Transport“ uue ameti nime sees küll ütleks üldiselt, et me lihtsalt tegeleme transpordi sektoriga, aga selles ei kõla läbi meie suurem eesmärk, mis on inimestele ja kaupadele paremate liikumisvõimaluste võimaldamine“. Ikkagi liikumisvõimalused, mitte liikuvus.

Keelenõu küsiti hilja

Seaduseelnõu jõudis riigikogus esimesele lugemisele septembri lõpus, ent keelenõu küsis MKM Eesti Keele Instituudilt (EKI) alles kolm tööpäeva varem, paludes vastust riigikogu istungi eelõhtuks. Vastajale seati piirangud: „Vajame Teie toetust sõna „Liikuvus“ tähenduse ja sisulise poole sobivuse osas, kasutamaks seda loodava ühendameti nimena.“ MKM küsis oma uudissõnale toetust ka linnaplaneerijailt ja autoliikluse spetsialistidelt, aga mitte meremeestelt.

EKI osutas küll valitud sõna puudustele, kuid nentis ka survet: „Keele senise loogika järgi ei saa liikuvus koosneda ligipääsetavusest ega olla sellega muul viisil samas sarjas. Liikuvus näitab, et inimene on liikuv, ligipääsetavus näitab, et objekt või asukoht on ligipääsetav. Mitte et objekt on liikuv, ega et inimene on ligipääsetav.

Samas, nagu öeldud, on see rong ilmselt läinud, liikuvus on käibel koos kirjeldatud puudusega. Täpselt sama puudus on ka inglise keeles, mobility on inimese ja accessibility objekti omadus.“ EKI soovitus oli mitte rääkida mõne linna liikuvusest, ent ajalehtedest võib juba linna liikuvusest lugeda.

Riigikogu keelt korraldamas

Seaduseelnõu esimesel lugemisel 30. septembril tekitas elava arutelu lühike tehnilist laadi seaduseelnõu ühe sõna asendamise kohta seadustes. Kaheksa sõnavõtnut ja majanduskomisjon kritiseerisid pakutud nimetust kui sobimatut. Merekeele nõukoja liikmed said teada, et rahvaesindajail on „keeleline kuulmine“ ning ametnike pakutud liikuvusamet riivas mitmegi keeletunnet.

Majanduskomisjoni protokollide kohaselt on komisjoni liikmed nõustunud merekeele nõukojaga, et sõna liikuvusamet ei sobi ühendameti nimetuseks, ent kuulutuses otsis MKM Liikuvusametile uut juhti, kusjuures ei rõhutatud kandidaadi liikuvust, vaid transpordialast pädevust.

Enne seaduseelnõu teisele lugemisele saatmist tegi majanduskomisjon ettepaneku: „Nimi Transpordiamet väljendab eri transpordivaldkondades kauba- ja reisijaveo tagamisega tegeleva asutuse ülesandeid kõige sõnaselgemalt ning üldsusele mõistetavamalt, ühendades auto-, lennu-, mere-ja raudteetransporti, ükskõik kas veetakse kaupa või reisijaid.“ Selle seisukoha kiitis riigikogu heaks eelnõu teisel lugemisel ööl vastu 19. novembrit.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht