Tallinna südames säranud pärlist on saanud surnu, kelle elustamiseks plaani ei ole.
Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid.
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
Presidendivalimistele järgnenud kolme kuu jooksul on Valgevenes represseeritud ligi 20 000 inimest. Vahistatakse üle 200 inimese päevas.
Hasso Krull on maha saanud eelikteosega. See ei loo valmis programme ega positsioone, vaid visandab teatavat laadi hoiaku, millest programmid ja positsioonid saavad tuleneda.
Farkasi, Saadoja ja Zolotko koosmäng on võimas.
„Hullumeelsus“ on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (nõukogude) modernistlik filmikunst.
„Lõppmängu“ trupis on tajuda vajadust ja valmisolekut mängida, siin ja praegu, ning elevust olla publiku ees tekstiga, mis kõiki üdini inspireerib.
10. novembril tehti Moskvas veebi vahendusel teatavaks Venemaa teatriauhinna Kuldne Mask tänavused laureaadid.
„Teenrid“ esitab süngelt, pinevalt ja halastamatu inimlikkusega loo teenimisest ja enesetunnistusest.
Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin.
Elo Liiv on kunstnik, kes ühe teose tarvis tikib ja teise jaoks paigaldab kineetilisele objektile liikumisanduri, kuid sisulises plaanis otsib lahendusi levivale vägivallale.
Praha eripära on, et huvilisel on alati midagi uurida ja avastada. Leidude gradatsiooni on märgata ka linna külastanud Katrin Pautsi puhul.
„Pikaajalises kokkusaamises“ on vähe pretensiooni ja kunsti tegemist kunsti pärast – teost kannab jutustamisrõõm.
Noored Eesti keelpillimängijad näitasid rahvusvahelist kõrgklassi. Erilist märkimist väärivad viiuldajad, kelle tehniline ja muusikaline eneseväljendus on muljetavaldav.
Veel vähe uuritud 1980. ja 1990. aastatel ehitatud postmodernistlikud elumajad pakuvad palju uut elamuehituse ajaloo kohta.
Nisan Dag: „Türgis ei seostata räppi hip-hop-videotes seksikalt autot pesevate poolalasti naistega, vaid see on populaarne eneseväljendus- ja poliitkriitika vahend.“
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
Arsi Projektiruumi näitus on kasvanud välja „Muhu prindist“, kuid graafiline kujund ja loomisprotsess jäävad taustalooks, esil on kunstnike kujundiloome.
Emajõe-äärne Lodjakoda on uus tasakaalupunkt korra ja kaose vahel, mis asendab senise kaldapealse tegevuse põhjustatud segadust.
Peeter Raudsepp: „Becketti näidendite puhul võlub see, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna.“
Olavi Kasemaa: „On nii teraseid poisse ja tüdrukuid, kes oskavad üllatada oma küsimusega. See aeg on olnud kasvamine koos tudengitega.“
Triin Reidla, „Avamata peatükk arhitektuuri ajaloos“
Eesti keelpillimängijate konkurss 2020
Intervjuu Eesti muusika- ja teatriakadeemia professori Olavi Kasemaaga
Paavo Matsin, „Minu Pauts“
Tauno Vahteri „Pikaajaline kokkusaamine“
Näitus: „Graafika levib ruumis“
Intervjuu Rakvere teatri loomingulise juhi Peeter Raudsepaga
Rakvere teatri „Lõppmäng“
Mängufilm „Hullumeelsus“
Mängufilm „Teenrid“
Irja Lutsar, Tuuli Metsvaht, „Mõtestades personaalset meditsiini, abiks ravimikalkulaatorid“
Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules