2019-47 (3769)
Laulu ja armastuse maja
Kel nimeks rahvusülikool, selle vastutusel on ka rahvuskehandi ehitamine ehk õnnelike paaride kokkuviimine.
Must, valge ja varjundid. Õnnesoov eesti ülikooli sajandaks aastapäevaks
Uus maailm ei ole enam musta ja valge maailm. See on maailm, milles kaks poolust moodustavad mina ja teised.
Ülikool kui teaduse koda ja rahvuslik kultuuriistandus
Õppejõududel lasus emakeelse ülikooli algusaegadel topeltkoormus: lisaks teadustööle ja sihiteadlikule kasvatustööle oodati neilt ka eesti rahvuskultuuri loomist ja arendamist.
Inimesele ei ole hea elada üksi
Me kirjutame igavikule, surma perspektiiv on kirjaniku ainus tõeline perspektiiv. Kuid siin ja praegu inimestena elades me kirjutame ka oma kaasaegsetele, elavatele.
Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit
Pöördeline üleskutse hakata keele ühtlustamiseks seda keeleliselt toimetama tehti ajalehtedele 1929. aasta 29. novembril.
Kuidas lasta lahti mees-geeniuse kuvandist?
Seksistlik rassistlik algoritmiisand
„Mõista meie kolkluse määra“
Ajakiri Plug tähistab täna kümnendat tegevusaastat, kuid ühtlasi märgib see verstapost ajakirja ilmumise lõppemist senisel kujul.
Haarav romaan, mida pole võimalik lugeda
Andrei Ivanovi on vallanud Pariisi kirjeldamise kirg ja seda teeb ta suurepäraselt, kuid tema elegantsis on siiski liigset lohakust.
Ants Leemets 23. VI 1950 – 23. XI 2019
Muuseumiinimestele ei ole Ants Leemets endine poliitik või ettevõtja, vaid muuseumijuht ning innukas piiride nihutaja ja katsetaja muuseumivaldkonnas. 17 aastat tagasi asus ta juhtima Eesti kõige esimest riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös sündinud muuseumisihtasutust Virumaa Muuseumid. Selle alla…
Pealelend – Liina Oja, SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige
Lävi – mälestuste ja unistuste piiril
Renate Keerd on jõudnud oma loomingus ühe perioodi lõppu, teatud kujundite ja stilistika väljakurnamise lävele.
Kuidas linnad meid keskkonnasõbralikumaks kujundavad
Finlandia kirjandusauhinna laureaadid
Finlandial on kolm kategooriat: ilukirjandus, laste- ja noortekirjandus ning mõttekirjandus. Igas kategoorias valib eelžürii välja kuus kandidaati, kelle seast valib laureaadi nn diktaator. Ilukirjanduse Finlandia laureaadi 2019 otsustas Yleisradio ajakirjanik Merja Ylä-Anttila. Auhinna pälvis Pajtim Statovci romaaniga „Bolla“ (Otava). Kosovos sündinud…
Hugo Hiibus 6. I 1929 – 20. XI 2019
Hugo Hiibus sündis 6. I 1929. aastal Pärnu-Jaagupis talunike peres. 1949. aastal lõpetas ta Pärnu 1. Keskkooli ja alustas kunstiõpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia), mille lõpetas graafika erialal 1955. aastal.
Hugo Hiibus töötas aastatel 1955–1957 ajalehe Rahva Hääl toimetuses, seejärel 1957–1959 ajakirja…
Õhku tuleb tõusta ja maanduda tuleb ka
Jaan Ots: „Olen üliõnnelik, kui avastan midagi, kui võtan mingi uue teose, leian seosed ja äratundmise, saan seda edasi anda ning jõuan inimestega ühele arvamusele.“
Kriitikaauhinna kandidaadid 2019
Tiit Hennoste, „Välja valitud gladioolid. Demonstratsioonesinemine“ (Märt Väljataga luulekogu „Gladioolid“, Looming 2019, nr 3)
Eneken Laanes, „Ajaloo sosin üle aja müra“ (Julian Barnesi romaan „Aja müra“, tlk Aet Varik, Sirp 24. V 2019)
Alvar Loog, „Milleks anda avanssi, mida pole küsitud?“ (Eda Ahi luulekogu „Sõda ja rahutus“,…
Mis saab Euroopast?
Saksamaa hegemoonia rahaliidus tähendas, et Euroopa ja iseäranis Lõuna-Euroopa vasakpoolsete erakondade mänguruum vajus kokku.
Sest sõltuvuse taga on inimene
HAPKOMAHi tekst on võigas ja robustne, ehmatav ja eemaletõukav. Õnneks pole lavastaja Vallo Kirs ja dramaturg Jim Ashilevi sellest samuti moraalivõõbaga üle käinud.
Jumal kui armuke
Urmas Lennuk on võtnud tõepoolest ette ei rohkem ega vähem kui evangeeliumi enda, luues sellele aga lavavaste, mitte seda tsiteerides.
Novembri iidid
Beau Willimon: „Põhiliselt huvitavad mind suured unistajad, kes tahavad korda saata suuri tegusid ja see tundub olevat mu tööd läbiv motiiv.“
Paeluv kriminaalne lõbusõit
„Nugade peal“ on pentsiku atmosfääriga värvikirev film, mida ilmestavad lõikav dialoog, täpselt ajastatud vahe koomika ning toekad osatäitmised.
Krimmi annekteerimisega elustas Putin NSVLi vaimu
Irina Flige: „Kuna Venemaa riigiterror sarnaneb tüpoloogiliselt Nõukogude Liidu omaga, on tekkinud plahvatuslik huvi viimast mõista.“
Kuust ja muust
Tõnu Kõrvits vaatab oma teoses kuule usalduslik-asjalikult, nagu saab teha vaid kuupõlvkonna esindaja.
Tõnu Kõrvitsa…
Provokatiivne, kuid lõdvavõitu
Kui vaadata näitust värske pilguga ja peast visata kuraatoritekst, siis ei räägigi see ehk koletistest, plahvatustest, kehast ja kodust, vaid tänapäeva inimese unustatud tunnetest.
Kindel valik plahvatusohtlikust regioonist
Pimedatel öödel Tallinnas linastuvate araabia filmidega on pigem kindla peale mindud – tüli neist ei tõuse.
Kunstiajalugu on diskursus, mitte sündmuste jada
Griselda Pollock: „Kunstiajalugu aitab meil analüüsida ja aru saada, sest kunst eeldab representatsioonivahendite ja nende kaudu maailma uurimise võimaluste tundma õppimist.“
Pealelend – Kaili Viidas, „Vapruse värinate“ lavastaja
Ervin-Øyvind, meie mees
Betti Alveri kirjandusauhinna pälvis Øyvind Rangøy luulekoguga „Sisikond“.
Õigeaegne kunstiline diagnoos
„Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ juures tuleb hinnata valikuvõimalust, ükskõik kas selleks on poeetiline, ebatõenäoline või isegi utoopiline lahendus.
Schnittke ja süvasünteesi hingus
EFK kontsert pakkus tuule, hinge ja vaimu metafoori kujul piiramatult alguspunkte, et edasi mõtiskleda.
Ajakiri Plug 10
Krimmi annekteerimisega elustas Putin NSVLi vaimu
Andrei Ivanovi „Isevärki kalmistu asukad“ – haarav romaan, mida pole võimalik lugeda
Mis saab Euroopast?
PÖFFi eriprogrammi „Särisev araabia“
Intervjuu dirigent Jaan Otsaga
Intervjuu Ameerika näitekirjaniku Beau Willimoniga
Näitus: „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Nocturanus“
Kuidas linnad meid keskkonnasõbralikumaks kujundavad
Esikülg: TUUMIK
