Koalitsioonipäike noorsugu ei paita
Eesti noored on nagu Vargamäe põllud: noorsootöö piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.
Kehalise enesemääramisõiguse ja loote eluõiguse konflikt
Naised on mitut liiki moraalse ebaõnne eest meestest halvemini kaitstud, abordi puhul peab naine vastutama olukorra eest, mille tekkimine suuresti temast ei sõltu.
Mida pelgavad rahvusparteid?
Siinset rahvuslust hoiavad ülal pigem liiga suur venekeelse elanikkonna osakaal, selle jätkuv paisumine koos Ukrainast jt endise NSV Liidu alalt saabuvate võõrtöölistega ning raskused selle kontingendi integreerimisel.
Jeremija 11.11
Jordan Peele loob originaalse omailma, mis on väljas ja üle mis tahes žanridest ning toimib ainulaadsete filmikujundite kaudu.
Kas võidab jokker või saab Porošenko autasu korruptsiooni eest?
Volodõmõr Fedorin: „Porošenkol oli võimalus tõusta Laari ja Saakašvili kõrvale.“
Kahtlased ülikonnaga mehed
Mind ei üllata, et too noormees ei ole käinud ühelgi kontserdil, kus…
Ma ei saa midagi aru!
Viimasel ajal on aga tähelepanuväärselt silma jäänud uus kultuurikriitika vorm, mis ei lisa tekstile ega selle tõlgendusele mitte midagi. Lühidalt on seda tüüpi kriitika sünopsis…
Mitusada tundi ja kümme aastat
Priit Kuulberg: „Muusikafondi arhiivis on täiesti ainulaadseid originaalsalvestusi, kus mõni helilooja ise mängib oma klaveriteost, mida ei ole isegi ERRi arhiivis.“
Ülo Mattheus
Keel on kommunikatsioonivahend, seetõttu on selle esmane kvaliteet mõistetavus. Kõnekeele ja kirjakeele kõrval on olemas kehakeel, silmade keel, puudutuste keel, viipekeel jne. Suhtluseks peavad need kõik olema arusaadavad. Mingil põhjusel luuakse tekste, nii suulisi kui ka kirjalikke, kus mõistetavus on teisejärguline. See torkab silma näiteks seaduste ja poliitika keeles, kui piirduda vaid nende kahega.
Eesti seaduste…
Eestimaa patrioodi kurb lugu
Venemaal tuntud näitleja ja lavastaja Julia Aug avab lavastuses „Minu eesti vanaema“ oma keerulise pereloo XX sajandi risttuultes.
Rahvusülikooli sajand
Toomas Asser: „Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne.“
Kunstnike liidust, armastusega
Loojad peavad jõuliselt ajama oma asja, liit aga vastutustundega jälgima, et igasugusel kunstil on eluõigus ja loominguline loopealne liigirikas.
Palju küsimusi, vähe ruumi
Kuraator Ingrid Ruudi ei analüüsi ehitisi, vaid vaatleb arhitektuurikaanonit soo aspektist, s.t Eesti naisarhitektide positsiooni ning ruumi soolisust ja selle kriitikat, argipäeva ja elamise kogemust.
Kultuur on elus, kui sinna saab ära eksida
Pärnu uue kunsti muuseumi, Kastellaanimaja või ka Fahle galerii maalikunstnike näituste teosed ei ole mitte ainult nagu elus, vaid ka ilusad.
Homme maitske esmakordset, homme tuntud armastust!
Jeesus Kristus pole köitnud Carrère’i mitte ainult ideena, vaid ka kehana.
Kas saab rääkida rahvuslikust subkultuurist?
Nii Eestis kui ka mujal tasub uurida, mis on eestilikku Eesti subkultuurides, saksalikku Saksamaa skeenedes või prantslaslikku Prantsuse undergound’is.
Laasi deemon Kanni maailmas
Kaja Kann on vigade ja ärevuse, rahutuse, ekslemise mootor ning praeguse aja kunstikeelele on see kaunis oluline. Talle võib küll nii sõge mõte pähe tulla, et tõmmata oma maailma Helle Laas.
Tänavamekk – Jalakäijasõbralikud tänavalõigud Pärnus
Eelmisel aastal Pärnus rekonstrueeritud Rüütli ja Aia tänava osad on hästi läbi mõeldud ja eelkõige keskendatud jalakäijate ruumile.
Kehalise kogemuse festival
Oslo teatrifestivali läbivateks teemadeks kujunesid intiimsus ja haavatavus. Kunstnikud olid kaevunud oma sisemusse: otsiti sisemist häält, siseruumi, sisemist mina.
Kurbmäng rannakülas
stsenaristid Kaspar Jancis, Mike Horelick, Paul Risacher, Robin Lyons, Andrew Offiler, operaator Ragnar Neljandi,…
Keskpõrandale kokku
Eestikeelse humanitaaria suhtlusruum on ahtake. Kas vajame sellist konverentsi, mis lätlastel juba on?
Kevad on käes ja tormijooks teadusrahale taas alanud. Personaalsete uurimistoetuste taotluste kirjutamise asemel tegime koos väikese kimbu kolleegidega hoopis väljasõidu varakevadisse Liepājasse konverentsile „Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā”, mis…
Ökoloogiline renoveerimine maastikuarhitektuuriga
Järjest enam pööratakse tähelepanu kvaliteetsele avalikule ruumile ja looduspõhistele jätkusuutlikele lahendustele.
I preemia – „Männiöölane“, Kersti Lootus, Kadri Uusen, Liivi Mäekallas (Lootusprojekt), Lidia Zarudnaya (Positiivne Pinnavorm).
Ergutuspreemiad – „Tiritamm“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn); „Tuulelohe“, Grete Veskiväli, Eve Komp (Punktiir); „Sild“, Ülle Grišakov, Triin…
Kuidas endale valu teha?
Marco Laimre on valinud poliitilise olukorra teadvustamiseks enesehävitusliku tee.
Üks surmkindel aed ja varjupaik
Probleemistik, millega seisavad silmitsi lavastuse „Surmkindlad asjad siin elus“ tegelased, keerleb ümber perekonna.
Arhitektina Aasias
Pool aastat tööd Shanghai ja Jaapani arhitektuuribüroodes tähendab kaugest kultuuriruumist tulnule kurbnaljakaid kogemusi, aga avardab silmaringi.
Üpris kahtlane töötuba
Blairi nõid nr 3
Maarit Murka põgenemistuba on elu ja müsteeriumide kummastav segu.
Maarit Murka Vaala galerii ruumiinstallatsioon „Põgenemistuba nr 1“ on kommentaar meie metsapoliitikale, kogu planeeti hävitavale tegevusele – inimtegevusele, mille tagajärjel on „elusloodus sunnitud taanduma“, ja et „maastikust, mis peaks korvama ja asendama elusloodust, on saanud selle…
Kristlus, abort ja embrüo
Katoliku kirikus ei ole alati valitsenud arusaam, et juba munaraku viljastumise hetkel on tegemist kohe ja täiel määral inimesega.
Ameerika kõverpeeglis
Winston Duke: „Mis see Ameerika unelm õigupoolest on? Kui ohtlik võib see tegelikult olla? See on mulle üks filmi olulisemaid küsimusi nagu seegi, mida üldse tänapäeval tähendab olla ameeriklane.“
Kildudest alati pilti kokku ei pane
Kuigi näituse kuraator ei väida, et tegu on feministliku lähenemisega, kuid ei näituse teemapüstitus ega enamik töidki poleks sündinud naiste ühiskondlik-kultuurilise emantsipatsiooni ja kriitilise teadlikkuseta.
Tartu kunstimuuseumi…
