2019-02 (3724)
Bakalaureus on teadmus-ühiskonna proletaarlane
Valimiste põhiküsimus otse karjub otsustajatele näkku – kas jätkata poolharitlaste tootmist või taastada oma nime vääriv ülikool.
Rahvuse vaimne tervis
Targad rahvad on aru saanud, et rahvuse majandusliku ja sotsiaalse kapitali kõrval on ka rahvuse vaimne kapital ning need kolm on omavahel seotud.
Eestlase rahulolematusest ja rahust
2018. aasta alguses avaldatud maailma õnnelikkuse edetabelis (World Happiness Report, WHR) asub Eesti 63. kohal Paraguay ja Boliivia vahel.
Me peame rääkima depressioonist
Keegi meist ei ole kaitstud ületöötamise, läbipõlemise ega depressiooni eest. Kui hakkame sellest rääkima ja murrame sotsiaalsed tabud, saab kogu ühiskond paremaks.
Kommentaar – Ehk pole tulevik nii tume?
Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust
Õppeainete kokkuhoid on lahutamatult seotud õppejõudude kokkuhoiuga. Majanduslikult tundub mõistlik asendada professor paari lektori või õpetajaga.
Mihhail Lotman: Praegu on käimas mitte üksnes Eesti kõrghariduses, vaid kogu Euroopas ja mingil määral kogu läänemaailmas…
Teaduse ja ülikoolide hiilgus ning viletsus
Terve teadlaste armee töötab tasuta, selleks et reitingupidajate ehk tsiteerimisindeksite koostajate kontserne ülal pidada.
Mitmekihiline kaootiline süsteem
Arhitektuuribüroo Kaos arhitektid tahavad elada maailmas, kus on lubatud palju erinevaid olekuid, võimalusi ja pooltoone.
Muusikakriitika õpituba
Enam paremaks minna ei saa
Pealtnäha oleks võinud öelda, et Rahmaninovi kolmas klaverikontsert on mingi kergemat sorti klaveriteos – nii loomulikult ja lihtsalt mängis Mihkel Poll.
„Olete valinud omale, seltsimehed muusikateadlased, väga raske ala. Meie…
Krister Kruusmaa
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli õpetaja.
Keelt on võrreldud majaga ja sõnu selle elanikega. Mõned neist on põlisasukad, teised sagedased külalised või juhuslikud teekäijad. Maja ise on aga keele struktuur, mille tavasid sõnad järgivad. Sestap pole imestada, et suur osa meie linnalisest sõnavarast või -tüvedest on millalgi…
Kõlaga üdini tungivad keelpillid
Sel õhtul jäid kõrva hästi välja töötatud ja läbitunnetatud karakterid, detailide täpsust hägustas vastupandamatult jõuline, kuid ka atraktiivne hoog ja mängulust.
Aime Jürjo sada aastat
Ajaloohuviline modernistlik skulptor räägib seekord saja-aasta vanuse kaardi fragmentide kaudu oma isast, aga ka laiemalt ühtsuspüüdest.
„EV 100“ ürituste ja näituste taustal on Aime Jürjo väike näitus-installatsioon Vabaduse galeriis üks vahetumaid. Aastakümneid kunstielus ja kunstipedagoogikas osalenud kunstnikul täitus…
Helesinine Kanada – Mäetamm naaseb religiooni juurde
Nii nagu kosmosevallutus oli Sambia riigile sümboolselt sama oluline kui Ameerikale ja Nõukogude Liidule, nii on ka Mäetamme riikide vahel lõhutud perekonna lugu universaalne.
Kadunud tütre tagasitulek
Pirkko Saisio lahkab romaanis „Kaini tütar“ peenelt armastajate omavahelise mõistmise ja mõistmatuse teemat.
Noodid ja naised
Võimalus kuulda ühe õhtu jooksul Imre Kálmáni loomingu läbilõiget köidab kärsitut teatrikülastajat, kes tahab saada palju ja korraga.
Mida hing ihkab
Jim Ashilevi näidendis „Unusta/unista“ lahatakse hinge otsimiseks kartesiaanlikku keha üsna verise psühholoogia ja psühhopaatia kokteili abil.
Pealelend – Helle Laas, Nukuteatri näitleja ja lavastaja
Pealelend – Maria-Kristiina Soomre, kultuuriministeeriumi kunstinõunik
Ehituspärandi kaitse rahvusparkides elanike silme läbi
Samaväärselt pärandihoiuga on rahvusparkide kultuuripärandi kaitsel vaja lähtuda omanike vajadustest ning olla neile partner.
Kontserdiinfo inimestele lähemale
„Solženitsõn“ võhikutele
Erkki Vettenniemi raamat ei paku kuigi palju uut, kuid huvitavaks teeb selle eeskätt Soome ja Eesti ainulaadne perspektiiv.
Poète maudit? Neetud poeet?
Kristjan Haljak: „Enesehävitus, liiderdamine ja muu meelelahutus on kõik sümpaatsed ja kannatusrikkad viisid, kuidas elu õhtusse veeretada, ent ega vaimset tööd ikka naljalt üle ei trumpa.“
Suurvenelane Solženitsõn ja eestlased
Eesti rahvuslaste oletus, et kui mõni vene intellektuaal on kirglikult antikommunistlik, siis on ta automaatselt eesti rahvuslastega samal positsioonil ka muudes küsimustes, oli ja on vapustavalt naiivne.
Audit Pihkva kubermangu teatrimajas
Pihkva Akadeemilise Draamateatri 113. hooaja avalavastus „Revident“ annab tunnistust, et selle teatri riskantsed reformid on ennast õigustanud.
Alustan triviaalse tõdemusega, et Gogoli…
Kingitus bordelli perenaisele
Tundub, et Haljakuga see nii ei ole: tegutseb ta mitmel rindel ega ela vaid selleks, et oma elust luuletada ning vastupidi. Mõnevõrra masinlik on raamat siiski…
Sina ei pea mitte solvuma
2018. aastal käis aasta halvima filmi tiitlile tihe rebimine, aga tõeliselt ebameeldivad sündmused leidsid aset hoopis kaadri taga.
Müür monumendi juures –Monumentaalsuse iha
„Juuri leiab igas metsas
väikeses ja suures
küll on ilusasti öeldud:
ole minu juures!“
Artiklisarjas „Müür monumendi juures“ kavatsen keskenduda monumendi rebule, milleks on müürid, seinad ja piirid – heal lapsel mitu nime. Teistpidi rehkendades paistab ka valli, olgu siis Berliini müüri või Trumpi wall’i…
Mis mõttes hea aasta?
Kõik on hea, nagu on rõhutanud nii Leonid Iljitš Brežnev kui ka Kersti Kaljulaid. Aasta 2018 oli hea ka filmivallas. Elu läheb üha helgemaks.
Kaarel Tarand, „Bakalaureus on teadmusühiskonna proletaarlane“
Liisi Kööts-Ausmees, „Eestlase rahulolematusest ja rahust“
Kirsti Akkermann, „Rahvuse vaimne tervis“
Marta Bałaga, „Sina ei pea mitte solvuma“
Rasmus Kask, „Ehituspärandi kaitse rahvusparkides elanike silme läbi“
Aleksandr Solženitsõni „Lenin Zürichis“
Rahmaninovi kolmas ERSO sarjas „Klaverikontsert“
