$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2018-50 (3721)

Üks roll

Kas teie teate, mis aastal te vanaduspensionile jääda võite? Kas oskate seletada, kuidas teie pensionisumma kujuneb ning mis vahe on esimesel, teisel ja kolmandal pensionisambal?
Ilmselt suureneb jaatavate vastuste osakaal võrdeliselt vastajate vanusega, sest paljud meist ikka oskavad nooruspõlves teha otsuseid, mille kasu selgub alles poole sajandi pärast.
Ausalt öeldes olen ma…
Ott Karulin
3 minutit
NO99 põlenud ihud – kollektiivi uuestisünd
„Kõntsas“ sündis kollektiivne lähtestamine viisis, kuidas porised näitlejad üksteisele ainiti silma vaatasid: pühendunult, tähelepanelikult, kirglikult.
Tiit Ojasoo

NO99 põlenud ihud – kollektiivi uuestisünd

Tegevust lõpetava teatri laval polnud keegi hetkekski üksinda otsimas ega ennast leidmas, vaid otsiti koos ja üksteisest.

Meelis Oidsalu
8 minutit
Nähtav ja nähtamatu kultuur
Jorma Sarv: „Seni kuni näeme kultuuri rahvusvahelistumist vaid kultuuriküsimusena ega suuda seda integreerida ettevõtluse ja diplomaatia huvisfääri, tammume paigal.“
Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix

Nähtav ja nähtamatu kultuur

Jorma Sarv: „Kümme aastat tagasi valitsenud ootus, et ettevõtetele baasoskuste pakkumise järel on järgmine samm kohe nende selline kasv, et nad saavad rahaliselt iseseisvaks, pole kinnitust saanud.“

Ott Karulin
5 minutit
Kust king pigistab?
Arutelul „Räägime kunstipoliitikast!“ kaardistati kunstivaldkonna praegune seis. Tegemist oli vaba mikrofoni formaadis kõnekoosolekuga, mille raames võttis sõna ligi 20 valdkonna esindajat lühisõnavõttudega, ajapiir oli viis minutit.
Maarin Mürk
,

Kust king pigistab?

Kõigepealt tuleb sõnastada kunstielu kitsaskohad ja pakilised probleemid, siis saab lahendusi pakkuda.

Maarin Mürk, Airi Triisberg
5 minutit
Eesti keele erakond. Keelesoovid 2019. aastaks
Üks peamisi alussambaid, et eesti keel saaks olla mitmekesine ja suutlik väljendusvahend kõigis eluvaldkondades ja vanuserühmades ning avatud ühiskonna põhiline suhtlemisvahend, on „ÕS 2018“. Pilk EKI saali selle esitluskonverentsil.
Johan Henrik Pajupuu

Eesti keele erakond. Keelesoovid 2019. aastaks

2018. aasta saab peagi minevikuks. Seega on õige aeg uue aasta soovide edastamiseks. Juhan Liivile kuuluvad sõnad „Minu erakond on eesti keel“. Eesti keelest hoolimine – veendumus, et eesti keel on hüve ning väärtus – peaks olema iga Eesti elaniku, aga ka välismaal elava ja töötava eestlase, samuti iga Eesti…
Tõnu Tender, Eki direktor
3 minutit
EKI suured teod – „ÕS 100“
Koos Tiiu Ereltiga uue ÕSi koostanud Tiina Leemets, Maire Raadik ja Sirje Mäearu annavad ühtlasi päevast päeva ka keelenõu. „ÕS 2018“ toimetaja Maire Raadik: „Enne EMOsse minekut võiks perearsti juures ära käia ehk enne kui helistada keelenõuande telefonil, kust saab keelelist esmaabi, tasuks ÕS lahti teha – ÕS on täpselt nagu perearst.“        
Johan Henrik Pajupuu

EKI suured teod – „ÕS 100“

Eesti põhiseaduse mõtte edasikandmisel on kahtlemata suur roll kirjakeele korraldamisel, et tagada eesti keele kasutamine kõikjal – vältimatult kõrghariduses ja teaduses. Esimene „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ilmus 1918. aastal ja oli vastses riigis kohe käepärast võtta (nüüd veebivariandis samuti). Vastu eesti keele aastaks kuulutatud 2019. aastat võtan „EV 100“ tähe all kulgenu…
Aili Künstler
10 minutit
Ikka veel kestvad 1990ndad
Jaan Toomiku ruumiinstallatsioon „75 reformvoodit“ oli esimest korda väljas 1993. aastal Vabaduse väljakul, praegu saab seda vaadata Kumu kõrval Kadrioru pargis.
Liina Siib

Ikka veel kestvad 1990ndad

Kumu 1990ndate kunsti näitusel tuleb esile, et tollased uued suundumused ei sobitunud alati kunsti ja ühiskonna uue identiteedi loomise püüdlustega.

Julija Fomina
6 minutit
,

Lõvi sööb meid ära

Garrett Hardini „Ühisvara tragöödia“ilmumisest (1968) saadik on rahvastik suurenenud üle kahe korra, energiakasutus ajahetkes ligi kolm korda

Öö, kottpime, koperdad kobamisi ja ülepeakaela. Kogu keha on hirmust kange, iga oksapraks jala all kütab õõva. Kui vaid suudaks kiiremini liikuda, välja siit, kusagile kaitsvate seinte varju! Ja siis see juhtub.…
Juhan Javoiš
5 minutit
Hüvasti, postkommunistlik Eesti!
Edgar Savisaar ja Andrus Ansip suutsid tüüpiliste postkommunistlike poliitikutena Eesti poliitilist arengut pea kümme aastat paigal hoida ning pidasid veel viimase siirdeühiskonnale iseloomuliku identiteedipoliitilise titaanide heitluse.
Ove Maidla/Postimees/Scanpix

Hüvasti, postkommunistlik Eesti!

Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.

Tõnis Saarts
6 minutit

Kommentaar

Lugedes Maria Möldri 7. XII Sirbis avaldatud artiklit Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi „Regiram“ kohta, tekkis mul kummaline tunne. Kuulasin sama kava 25. XI Viljandi pärimusmuusika aidas (Mölder viibis Estonia kontserdisaalis), aga see oleks…
Maret Tomson
2 minutit
Ilu ja satelliidid
Teisel Tallinna arhitektuuribiennaalil 2013. aastal ehitati välisministeeriumi nn kilukarbisaalile uueks ajutiseks sissepääsuks puidust trepp (arhitekt Tomomi Hayashi, insener Mihkel Sagar). Sellest kasvas välja rahvusvaheline puitinstallatsioonide võistlus.
HGA

Ilu ja satelliidid

Ilu uurimine arhitektuuribiennaalil on selgelt provotseeriv, eriti ajal, mil kõik justkui kompavad ilu, aga erialaselt tundub selle käsitlemine absurdne.

Villem Tomiste
4 minutit

Avastusretk Revalisse

Meistrite töid sajandite tagant aitas avastada sel aastal esimest korda peetud varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“.

Varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“ 24. XI – 2. XII Tallinnas.
Eredana on meelde jäänud Michel Sittowi näituse külastamine tänavu augusti lõpupäevil Kumus: umbes 500 aasta tagused haruldased meistritööd olid pärlitena seintel,…
Mirje Mändla
4 minutit
Pärandikirju VII – Pärandiaasta on lõppenud, pärand elab
Vaimne pärand on alati elanud ja elab oma elu, hoolimata sellest, kui palju pööratakse talle rahalist või moraalset tähelepanu. Pildil XII noorte tantsupeo ärajäänud kontsert Vabaduse väljakul.
Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix

Pärandikirju VII – Pärandiaasta on lõppenud, pärand elab

Kultuuripärandi aastal on küsitud ning otsitud vastuseid, mis või millised siis ikkagi on kombed, traditsioonid, usk, omakultuur, muusika, sõna- ja kujutav kunst … ehk kõik see, mille ette üldjuhul käib või – sõltuvalt…
Marju Kõivupuu
3 minutit
Ulmajulgus surmavarju orus
Mehis Heinsaare raamatu üks telg on kahtlemata kirgastus, õrnuses, väes ja vaatluses olemine, kus saladus vestleb poeediga ja olukordadele ilmuvad väga huvitavad varjundid.
Piia Ruber

Ulmajulgus surmavarju orus

Mehis Heinsaarel on meeldivalt pisike poeetiline jalajälg – umbes 25 kirjutamisaasta kohta alles teine luulekogu.

Lauri Sommer
5 minutit
Müstiline mana
„Voomavoosis“ on müstika kultuuriline antus ja esteetiliselt markeeritud – küünlad, salapärane raamat ja mustad toonid.
Heikki Leis

Müstiline mana

Raho Aadla on teinud lavastusega „Voomavoos“ kerge kannapöörde ja häälestunud raskesti tabatava müstika, kohati isegi esoteerika lainele.

Iiris Viirpalu
3 minutit
Kes kardab multitalenti?
Joseph Swensen debüteeris ERSO ees 2017. aasta kevadel ning pälvis kohe nii orkestri kui ka publiku poolehoiu.
Greta Binger

Kes kardab multitalenti?

Jäi mulje, et iseenesest huvitavad kõlaleiud ei sulandunud Bruckneri sümfoonias ühtsesse tervikusse, vaid olid pigem väärtus omaette.

Kai Taal
4 minutit
Oodi – elutuba keset Helsingit
Helsingi keskraamatukogu Oodi on kui põhjamaine katusega agoraa.
Tuomas Uusheimo / Oodi

Oodi – elutuba keset Helsingit

Mitmekülgne raamatukogu, ennekõike ju avalik ruum, tundub spordiplatside, anticafé’de või jõlkudes süvahängimise kõrval tõsiseltvõetava alternatiivina.

Kai Aareleid
3 minutit
100aastane ÕS kolis veebi1
1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ põhjal loodud veebisõnastikku tutvustab EKI konverentsil „Kirjakeele korraldamise sajand“ üks selle koostajaist, EKI vanemkeelekorraldaja Tiina Paet.
Johan Henrik Pajupuu

100aastane ÕS kolis veebi1

Sünnilugu.2 Juba 1908. aastal räägiti vajadusest välja anda õigekirjutuse sõnastik, koostamispõhimõtted pandi paika 1910. aastal. Kokku pidas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond (tollal keeletoimekond) ligi 160 istungit (istangut).
Poliitilised olud olid Eestis keerulised nii…
Tiina Paet
4 minutit
Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125
Öpik oli mõnes asjas pigem liiga varane. Tema originaalseid mõtteid hakkasid kolleegid vahel mõistma aastaid ja aastakümneid hiljem. Pildil on Ernst Julius Öpik 1929. aastal Tartu observatooriumis Zeissi teleskoobiga.
Wikimedia Commons

Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125

Öpiku teadustööd iseloomustab andmete ja teadmiste süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine.

Laurits Leedjärv
8 minutit

Rõõm raamatu üle

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2018

Head raamatute ja kriitika sõbrad!
Mulle on raamatud kohutavalt olulised. Muidugi pean tunnistama, et lugemine on eskapistlik, natuke privilegeeritud tegevus, mis vajaduse korral on aidanud elust põgeneda.
Heinrich Rosenthal on juba 1877. aastal kirjutanud, et „Eesti kirjavara hakkab uuemal ajal kaunis…
Elle-Mari Talivee
3 minutit

Mõistatuslik Jochmann

Mees, kelle kinnisideeks oli läbipaistva, mõjusa ning mõistetava avaliku keelekasutuse areng

Carl Gustav Jochmann (9. II 1789 Pärnu – 24. VII 1830 Naumburg) on üks mõistatuslikumaid Eesti baltisaksa kännust võrsunud kirjamehi: temast pole säilinud ühtegi portreed ja kõik oma teosed avaldas ta eluajal anonüümselt. Niisiis – ei nime ega pilti. On…
Jaan Undusk
4 minutit

Kas kaitsepositsioon ja/või katsepolügoon?

Paide teatri „Kaitsealas“ laotakse vaatajate ette teatrifunktsioonide popurrii, kuhu on mahtunud nii publiku erisuguseid ootusi kui ka teatripraktikute ideid.

Paide teatri „Kaitseala“, lavastaja Jan Teevet, dramaturg Oliver Issak, kunstnik Freda Purik, valguskunstnik Rommi Ruttas. Mängivad Ursel Tilk, Johannes Richard Sepping, Joosep Uus, Kirill Havanski ja Grete Jürgenson. Esietendus 21. XI Paide…
Keiu Virro
5 minutit

Carl Gustav Jochmann – isiksus ja ilmavaade

Aastal 1789 Liivimaal Pärnu linnas sündinud ja Riias mõned aastad advokaadina tegutsenud Carl Gustav Jochmann sai kultuurifilosoofi ja kaasajakriitilise autorina tunnustuse alles pärast oma surma 1830. aastal. 1836. aastal avaldas Heinrich…
Ulrich Kronauer
5 minutit
Inetu ilu
Võistlusmaterjalide kohaselt saab valitud alast Kopli kaubajaama kõrval „lähitulevikus Tallinna uus oluline osa“. Kuna see on juba praegu linna osa, paljastub esteetika fetišeerimise ja poliitilise mittesekkumise topeltmäng: millegi eemaldamine sümboolselt kaardilt annab arhitektidele-urbanistidele võimaluse sekkuda.
Kaader droonivideost / tab.ee

Inetu ilu

Arhitektuuribiennaali visioonivõistluse statuudis on hiilitud poliitilistest ja majanduslikest küsimustest mööda ning jäädud moraliseerima pelgalt maitsekategooriate tasemele.

Jaanika Tamm
4 minutit

Uue teatri vajalik idealism

Seda, kui suurt rolli mängib ruum „Koletise“ unenäoloogika ja kriipiva õuduse tekkes, on raske üle hinnata.

Paide teatri „Koletis“, autor ja esitaja Kirill Havanski, kunstnik Freda Purik, video- ja valguskunstnik Kärt Petser. Esietendus 13. IX Paide muusika- ja teatrimaja suure lava all.
Uue teatri sünd on maagiline. See pole midagi…
Auri Jürna
4 minutit
Kui vesi jääb seisma, siis kasvab ta kinni
Väikesed miniatuurid, millest „Metspirnipuu“ koosneb, on üksikult isegi täitsa humoorikad, ent hakkavad üksteise otsa kuhjatuna paratamatult loole vastu töötama, jättes olulise varju.
Kaader filmist

Kui vesi jääb seisma, siis kasvab ta kinni

Mängufilm „Metspirnipuu“ („Ahlat Ağacı“, Türgi-Prantsusmaa-Saksamaa-Bulgaaria-Makedoonia – Bosnia ja Hertsegoviina – Rootsi 2018, 188 min). Režissöör Nuri Bilge Ceylan, stsenaristid Akın Aksu, Ebru Ceylan ja Nuri Bilge Ceylan, operaator Gökhan Tiryaki, monteerija Nuri Bilge…
Silver Õun
5 minutit

Kullaterakesed 2018

Koos Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinnaga sõeluti välja ka tänavused kullaterakesed. Tegu on meeldejäävaimate tekstikohtade mittemateriaalse äramärkimisega. Sel aastal jäi sõelale kolm kuldsuud.

 
„Erik Tohvri („Sõbrad ja hallikirju koerake“) ja Mart Kadastiku („Luikede järv“) romaane ei suutnud ma kuidagi hankida (kuigi olin neil…
1 minut
Pilguheit säravasse südamesse
„Poevargad“ on värske, liigutav ja mõtlik lugu vaesuse, kuritegevuse, laste väärkohtlemise, kokkukuulumise, perekonna kaotuse ja poevarguste teemal.
Kaader filmist

Pilguheit säravasse südamesse

Mängufilm „Poevargad“ („Manbiki kazoku“, Jaapan 2018, 121 min), režissöör-stsenarist Hirokazu Kore-eda, operaator Kondo Ryuto, helilooja Haruomi Hosono. Osades Lily Franky,…
Paul Emmet
5 minutit
Aimar Ventsel
Aimar Ventsel

Aimar Ventsel

Aimar Ventsel
on Tartu ülikooli etnoloog, kes on viinud läbi välitöid Venemaal, Gruusias, Kasahstanis, Ukrainas, Saksamaal ja Eestis. Ta oli pikemat…
2 minutit
Eesti artistid Nõukogude Liidu kultuuritööstuses

Eesti artistid Nõukogude Liidu kultuuritööstuses

Eesti artistide loomingut tuntakse endise Nõukogude Liidu avarustes päris hästi, näiteks Venemaal käiab seda enamik retromuusika raadiojaamu.

Aimar Ventsel
9 minutit

HTMi veerg: Keelevaldkonnale tähendusrikas aasta 2019

Vabariigi valitsus on andnud haridus- ja teadusministeeriumile ülesande koostada Eesti keelepoliitika põhialused. Riigikogu kinnitatavas dokumendis on esitatud valdkonna tulevikuvisioon, sõnastatud…
Piret Kärtner, keeleosakonna juhataja
1 minut
Sirp