Tegevust lõpetava teatri laval polnud keegi hetkekski üksinda otsimas ega ennast leidmas, vaid otsiti koos ja üksteisest.
Jorma Sarv: „Kümme aastat tagasi valitsenud ootus, et ettevõtetele baasoskuste pakkumise järel on järgmine samm kohe nende selline kasv, et nad saavad rahaliselt iseseisvaks, pole kinnitust saanud.“
Kõigepealt tuleb sõnastada kunstielu kitsaskohad ja pakilised probleemid, siis saab lahendusi pakkuda.
Kumu 1990ndate kunsti näitusel tuleb esile, et tollased uued suundumused ei sobitunud alati kunsti ja ühiskonna uue identiteedi loomise püüdlustega.
Garrett Hardini „Ühisvara tragöödia“ilmumisest (1968) saadik on rahvastik suurenenud üle kahe korra, energiakasutus ajahetkes ligi kolm korda
Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.
Ilu uurimine arhitektuuribiennaalil on selgelt provotseeriv, eriti ajal, mil kõik justkui kompavad ilu, aga erialaselt tundub selle käsitlemine absurdne.
Meistrite töid sajandite tagant aitas avastada sel aastal esimest korda peetud varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“.
Mehis Heinsaarel on meeldivalt pisike poeetiline jalajälg – umbes 25 kirjutamisaasta kohta alles teine luulekogu.
Raho Aadla on teinud lavastusega „Voomavoos“ kerge kannapöörde ja häälestunud raskesti tabatava müstika, kohati isegi esoteerika lainele.
Jäi mulje, et iseenesest huvitavad kõlaleiud ei sulandunud Bruckneri sümfoonias ühtsesse tervikusse, vaid olid pigem väärtus omaette.
Mitmekülgne raamatukogu, ennekõike ju avalik ruum, tundub spordiplatside, anticafé’de või jõlkudes süvahängimise kõrval tõsiseltvõetava alternatiivina.
Öpiku teadustööd iseloomustab andmete ja teadmiste süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine.
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2018
Mees, kelle kinnisideeks oli läbipaistva, mõjusa ning mõistetava avaliku keelekasutuse areng
Paide teatri „Kaitsealas“ laotakse vaatajate ette teatrifunktsioonide popurrii, kuhu on mahtunud nii publiku erisuguseid ootusi kui ka teatripraktikute ideid.
Arhitektuuribiennaali visioonivõistluse statuudis on hiilitud poliitilistest ja majanduslikest küsimustest mööda ning jäädud moraliseerima pelgalt maitsekategooriate tasemele.
Seda, kui suurt rolli mängib ruum „Koletise“ unenäoloogika ja kriipiva õuduse tekkes, on raske üle hinnata.
Koos Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinnaga sõeluti välja ka tänavused kullaterakesed. Tegu on meeldejäävaimate tekstikohtade mittemateriaalse äramärkimisega. Sel aastal jäi sõelale kolm kuldsuud.
Eesti artistide loomingut tuntakse endise Nõukogude Liidu avarustes päris hästi, näiteks Venemaal käiab seda enamik retromuusika raadiojaamu.