Karlovy Vary filmifestivalil linastus Balti uue laine dokumentalistika eriprogramm „Aja peegeldused. Balti poeetiline dokumentaalfilm“.
Ka erivajadusega inimesed on loovad isiksused, neilgi on õigus eluloole ja oma teoste autorlusele.
Kuidas Tallinna elukeskkond tervist toetaks? Tervislikus linnaruumis keskendutakse terviklikult inimese heaolule.
„Klaaspärlimängu“ avakontsert „Klassika punk“ sai pealkirja ilmselt punkmuusikale omasest esinejate vabast suhtlemisest publikuga.
„Tsaar Saltaan“ on muinasjutt intelligentsele inimesele. Veel rohkem aga muinasjutu edasiarendus, sest kui üldiselt lõpevad muinasjutud hästi, harvem halvasti, siis see lavastus lõpeb täiesti normaalselt.
Tähtis on kaasa minna muutuva maailma ja uute võimalustega, mida pakuvad arenev tehnoloogia ning uued interaktiivsed meediaplatvormid.
Võimulolijad on endale tekitanud infomonopoli avaliku raha eest sõltumata sellest, kas lehtede sisu luuakse omavalitsusasutuste ametnike poolt poliitilise kontrolli all või ostetakse lehe tootmisteenus sisse.
Linda-Mari Väli: „Probleemseid teemasid on palju, aga olulisemana võib välja tuua üleraie ning lageraiepõhisuse, mis ongi teatavas mõttes kõigi teiste probleemide allikaks.“
Tartu kõrtsides torkab silma, et naisi on vähem ja nende keskmine vanus on kõvasti meeste omast allpool.
Riikka Theresa Innanen: „Mu kunst ei ole kunagi varem olnud nii nähtav ja tunnustatud kui meeleavalduse ajal, kuigi mina ise ei olnud nähtav ja tunnustatud.“
Kathleen Jamie: „Lein, armastus, viha, õudus – sellel kõigel on keskkonnadiskursuses oma koht.“
Esseekogu „Leiud“ seob osavalt kokku eri ilmad: sama köitvad kui linnud ja loomad on autorile olevused me oma liigist.
Andra Teede uues kogus on läbiv teema taas Tallinn, boheemlase elu, tänavad, baarid, Tallinna üksindus.
Söakusest Damir Salimsjanovil puudu ei jää, küll aga usaldab ta ehk liiga naiivselt muinaslugude enda usutavust ja kandvust ning jääb lootma täiskasvanud publiku lapsiku loojanu peale.
Hiina nüüdisooperi sündmustik on selge ja üheselt mõistetav, tegelased piiritletud, muutumatud ja turvalised, süžeekäänakute ega tegelaste ümberkostümeerumise üle pead vaevata ei ole vaja.
Andmekeskused võiksid keskkonda mõjutada, muuta linnaruumi mitmekesisemaks. Nende jääksoojusega saab luua põhjamaisesse kliimasse vajaliku avaliku hübriidruumi.
Praegust olukorda hinnates jääb mulje, et suur osa eestlastest armastab metsa pakutavaid hüvesid, kuid mitte metsa ennast.
Linda-Mari Väli, „Eesti metsa kaitseks“
Kaisa Berg, „Kevadsuvine raierahu – kellele ja miks?“
Kaarel Tarand, „Ametnik ja tema seitung“
Kristi Oolo, „Džässmuusikud arvestagu, et kõik muutub“
Maarja Pärtna intervjuu luuletaja Kathleen Jamiega
Andra Teede luulekogu „Pikad mehed, pikad elud“