Üks roll
Leena Krohni raamatus „Inimkuues“ (1976, eesti keeles 1987), mille järgi on tehtud ka lastefilm „Pelikanimees“ (2004), otsustab Soome rannale jõudnud pelikan hakata inimeseks, sest nii tundub huvitav. Maskeeritud lind tahab olla härrasmees, kolib korterisse, leiab sõbrad ja armub. Tema seiklused on pigem lõbusad ja saavad alguse huvist ja põnevusest, aga mis siis, kui lindudel ei olegi…
Eesti teaduse taltsutamine
Ei avalik ega erasektor ei ole suutnud sõnastada sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid, mis pakuksid lahendusi teadus- ja arendustegevuse abil.
Uus biennaal uute inimestega
Agnija Mirgorodskaja: „„Riboca“ on platvorm, mille abil toetada Baltimaade kunstnikke ja tutvustada neid rahvusvahelisele publikule.“
Kas kultuurilise singulaarsuse suunas?
Kui publiku toob saali spirituaalsus ja mitte Mozart, siis võib ühel hetkel juhtuda, et Mozartit ei ole enam vaja.
Spirituaalsus on uus normaalsus. See pole enam ammu teema, mida käsitletaks ainult esoteerilistes väljaannetes, vaid moodsa urbaniseerunud kodaniku igapäevaraamistik.…
Tuletikkudega tõde
Igasuguste dramatiseeringute ja autorilavastuste vahele on oskuslik, terviklik ja pikkade kandvate mõtteahelatega näidend kui sõõm värsket õhku.
Tööstur, keda tartlased ära ei aja
Kas see on johtunud kollektsionääri maitsest või Tartu kunstimuuseumi näituse koostajast, kuid traditsiooni sotsiaalkriitilisemad ja psühholoogiliselt vaevatumad võrsed on Enn Kunila kogu näituselt välja jäänud.
Lovecrafti pärand
Vaid väheste kirjanike mõju (pop)kultuurile on olnud suurem kui H. P. Lovecrafti oma, kuid tema rehabiliteerimine on endiselt lõpule viimata.
Krüptodetektiiv jändab surnutega ja neid on palju
Kvantarheoloogia väidab, et tuginedes objektide praegustele olekutele on võimalik välja arvutada iga inimese täielik olek minevikus.
Hooaja väsimusnootideta lõppakordid
2. muusik: Kolmsada.
3. muusik: Kas te uudiseid kuulsite? . . . . Ma kuulsin, et NO-teater pidi koondama töötajaid . . . .…
Mäng on läbi, elagu mäng
Kelmi „Läbi/mängu“ tekst on ja jääb üheks kõnekaks dokumendiks meie teatriajaloo XXI sajandi peatükis.
„Läbi/mäng“ ei ole iseenesest…
Pealelend – Heidi Aadma, Eesti Teatri Agentuuri dramaturg
Kas näidendivõistluse korraldamise faktist võib välja lugeda, et Eesti teatrites on puudus algupärastest laste- ja noortenäidenditest?
Eelmine Eesti Teatri Agentuuri…
Soome-ugri tarkus
Tagantjärele tarkus pole irooniline viis kõige õigustamiseks ükskõik millega. See on põline soome-ugri maailma tajumise harjumus, harmoonia tekitamise viis.
Põldroosi kivitus
Enn Põldroosi romaan „Circletown“ on millalgi tulevikus Euroopas aset leidev klassikaline utoopia-düstoopia narratiiv.
Pealelend – Maria Arusoo, Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar
Suurus on vaatenurga küsimus
Juubeliaasta „Eesti Vabariik 100“ lühimate ööde valguses on põhjust rääkida ka üha enam lühenevast filmikunstiformaadist – lühifilmist.
Valejumala tehisaru
Masinate mäss eeldab, et aparaadile, keerukalt konstrueeritud mateeriale, on võimalik anda nous ehk intellekt ja tahtevabadus. Ometi ei ole ühtegi loogilist argumenti, kuidas see võimalik on.
Poolikult väljavoolitud Buratino
Kostüümides on küll isikupära, pea kogu värvipalett on esindatud, aga tegelased nende sees jäävad tagaplaanile, mõjudes pahatihti skemaatilisena.
Kui tõde on avanenud, ei saa seda enam peita
Natalia Komaško: „Nikolai Kormašovi ikoonikogu on muuseumikogu väärtusega: sellel on lai haare, aga ka territoriaalne suunitlus, see katab ikooniteaduse valged laigud.“
Maalikunstnik Nikolai…
Vana kooli väärtuste biennaal
Seekordset Veneetsia arhitektuuribiennaali iseloomustab humanistlik hoiak, traditsiooni ja uuenduse dialoog ning superstaaride asemel geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud osalejaskond.
Uus – Ave, „Hieronymus“!
Hieronymus oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, kes tõlkis piibli ladina keelde. Tõlkijad ja raamatukoguhoidjad peavad Hieronymust oma kaitsepühakuks. Klassikat ei mõisteta tema nime kandva tõlkeprogrammi puhul aga kitsalt vanakreeka ja…
Peter Murdmaa
on filmitegija, filmisündmuste korraldaja ja lühifilmide kuraator ning levitaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Sellele küsimusele vastamiseks tuleks meenutada, mis on Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kõik tundub esmapilgul selge…
„Prügikast 4 ehk Miljoni vaade“
Näitlejad moodustavad tugeva ansambli, saades igaüks – kes tuntud headuses, kes seni tundmata küljest – ka pisut soleerida.
Konstruktiivne arrogant
Jaan Valsiner: „Tänapäeva institutsioonid ning nende etteantud piirangud ei innusta, vaid piiravad teadmiste arengut.“
Mõnusalt glamuurne haridusprojekt
Pole vaja olla ablas tähetark, et vaimustusest hulluda sopran Elina Netšajeva sünnikaardi peale. Mõnikord ei ole isegi loodus kade ja pillab ühe lapsukese peale lausa peoga puhast ilu, kuhjaga karismat, peent muusikatunnetust…
Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi?
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni näituse kuraatorid kutsuvad üles mõtlema avaliku ruumi erinevatele tähenduskihtidele.
Armusaadikud kolme katku vahel
Tööline ja pankur näevad asju erinevalt, olgugi et seda paljusust üritatakse poliitikas tihti koondada rahvusluse või ka terve mõistuse mütsi alla.
