2018-19 (3690)

Üks roll

Tahtsin ennast esitada Aasta Emaks / Läksin komisjoni ette, tegin ennast kenaks*
Regionaalseid parimaid emasid valitakse praegu hoolega üle Eesti. Lapsed õpivad luuletusi, kus emasid kiidetakse köögimaailma meisterliku haldamise, koristamis- ja lohutusoskuste ning ööpäev läbi valmisoleku eest. Mingil kummalisel sõnadeta kokkuleppel on ikka nii, et kui isadepäeval meisterdatakse, joostakse, lõbutsetakse, siis…

Emad kirjanduses ja kirjanduslikud emad

Ühiskond, kus on esindatud ka naiste kogemused ja arvamused, on rikkam ühiskond.

Virginia Woolf on essees „Oma tuba“ (1929) kirjutanud, et „kui oleme naised, mõtleme tagasi ikka oma emade kaudu“.1 Mida tähendab tagasimõtlemine ja kuidas teha seda emade kaudu? Woolf ei pea silmas bioloogilisi emasid, vaid pigem ühelt naiskirjanikult teisele…
Hüljatute salongist pikisilmi pärleid oodates
Anna Škodenko. Kogu olend näib küll mõttetuna, aga omal viisil siiski tervikuna, 2018.

Hüljatute salongist pikisilmi pärleid oodates

Näitus „Köler Prize 2018“ EKKMis kuni 20. V. Graafiline disainer Ott Kagovere, kunstnikud Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.
Näitusega kaasnevad auhinna kandidaatide loomingut tutvustav kataloog ja dokumentaalfilm „Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018“. Kataloog on antud välja koostöös kirjastusega Lugemik, tekstide autor on Jan Kaus ja kujundaja…
Võitis vedelemine
Juhan Liivi luuleauhinna vastne laureaat Andrus Kasemaa paneb tavakohaselt võiduluuletuse Liivi muuseumi rehetoas oma käega raamatusse kirja.
Erakogu

Võitis vedelemine

Juhan Liivi 40. luuleauhinna laureaat on aeglane luuletaja ja aeglase elu eestkõneleja Andrus Kasemaa.

Trendikas mugavustsoon

„Jazzkaar“ on olnud ajalooliselt igasugustest trendidest alati sammu võrra ees ja loodetavasti peab festival seda silmas ka edaspidi.

Tallinna rahvusvaheline festival „Jazzkaar“ 20. – 29. IV. Kunstiline juht Anne Erm.
„Jazzkaar“ on olnud meie kõikide teadvuses juba rohkem kui veerand sajandit, minu teadvuses ehk umbes poole sellest ajast. Meenub, et…
Uued majad vanas linnas. Teateid Tartu vanalinnast
Jakobi tn 38 lõõtsakujulist klaasfassaadi ühendavad punasest tellisest naaberhoonetega maja tellisplaatidega servad.

Uued majad vanas linnas. Teateid Tartu vanalinnast

Tartu linnasüdamesse on viimastel aastatel kerkinud maju, mis uute võtetega täidavad auke ajalooliselt tihedas ruumis.

Tubli samm omakeelse graafikaajaloo suunas

Rooma stiilis näituse ja kataloogita ei oleks põhjust arutleda meie oma stiilis graafikakataloogide üle.

Eelmise aasta oktoobrist tänavuse märtsi­kuuni oli Mikkeli muuseumis vaadata näitus „Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest“. Veebruaris ilmus ka kataloog, mis sai tegijate sõnul näitusest suuremgi.1 Kadrioru kunstimuuseum on teinud mitmeid ülevaatlikke graafikanäitusi oma…

Aivazovski, kas nähtus või bränd?

Ivan Aivazovski kunsti ja võimu suhe on olemas, kuid meisterlikult edasi antud hingestatus ja harmoonia köidab vaatajaid ka praegu.

Näitus „Aivazovski. Ideaali otsinguil“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 8. VII. Kuraatorid Alar Nurkse ja Aleksandra Murre, kujundanud Tõnis Saadoja ning graafiliselt disaininud ja kataloogi kujundanud Stuudio Stuudio.
Maailmas on suhteliselt vähe…

Toiduvõrgustikud linnas

Linnalooduse ja -aiandusega kaasneb lisaks toidule inimeste algatusvõime ja heaolu kasv, linnaruumi mitmekesisus ja terviklikkus.

Tartus peeti aprilli keskpaigas Eestis esimene suurem linnaaiandust, -loodust ja toiduvõrgustikke hõlmav konverents „Toiduurbanism – jätkusuutlik linn“(„Food Urbanism – Sustainable City“), mis tõi osalejad kokku nii kohalikest huvigruppidest kui ka Lätist, Leedust, Poolast jm kuni…

Roman Toi 18. VI 1916 – 7. V 2018

„Kui istud oma elupildi ette, mille servad enam su silmavaatesse ei mahu, siis esimeseks ehmatuseks on materjali hulk ning inimeste galerii, kes ühel või teisel moel on sinu elurada mõjutanud ja sillutanud,“ kirjutab oma raamatu „Kaunimad laulud pühendan sull’“ (2007) pea­tükis „Sihiseadmine“ Roman Toi.
Nüüd oleme selle ehmatusega laubitsi meie. Kuidas…

Naine, võti paradiisi

Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda.

Eesti Naislaulu Seltsi kontserdireis 27. – 29. aprillini Turu, Stockholmi ja Riia kirikus. Ühendkoori moodustasid naiskoorid Gaudete ja Carmina, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor, Eesti Teaduste Akadeemia…

Õppimine, muide, on ka semiootiline tegevus

Inimeseks olemise seisund ongi kogu aeg kujunemine või millekski saamine, sellest tuleneb, et lapsi ei tohiks võtta nii, nagu nad poleks veel valmis inimesed.

Märtsis külastasid Tartu ülikooli semiootika osakonda haridussemiootik Alin Olteanu Leedust Kaunase rahvusvahelisest semiootika instituudist ning visuaal- ja arengusemiootik Sara Lenninger Rootsist Kristianstadi ülikoolist. Lenninger…

Kui vaid Ariadne lõnga jaguks

Instrumentaalsete suundumuste, uute nimede ja tuntud tegijate kõrval oli Tallinna graafikatriennaal 1970ndatel ja 1980ndatel vaieldamatult üks olulisi allikaid, mille abil ja ümber (lähi)kunstiajalugu konstrueeriti. Triennaalile jõudmise alus oli novaatorlus (uudsed tehnilised võtted), kuid ka oma kunstivaldkonna traditsiooni jätkamine, oma maa näo säilitamine ning selle ühildamine looja isikupäraga. Veel 1980ndatel võis…
Varjukõnd pimeduseriigis – ilma valguskiireta
Kohtu-uurija (Andres Tabun) sooritab oma ülekuulamissoolo vankuva rehvivirna kui kõnepuldi najale toetudes.
Gabriela Liivamägi

Varjukõnd pimeduseriigis – ilma valguskiireta

Eeldades, et „Elava laiba“ probleemistik on aegunud, seab lavastaja sihiku näidendist distantseerumisele, muudab vägisi ja vihuti rõhke tegelaste motiivides ja suhtlemise süsteemis.

Aleksandra Murre

ALEKSANDRA MURRE
on kunstiajaloolane. Pärast õpinguid Tartu ülikoolis alustas ta tööd Eesti kunstimuuseumis. 2005. aastat peale on töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul kuraatori ja 2013. aastast direktorina. Ta on kureerinud muuseuminäitusi, uurijana on pühendunud Vene XVIII–XIX sajandi kunstile ja Kadrioru lossiansambli ajaloole.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitikas paistab silma…

Remsu kaleidoskoop

Õppige! See minu soovitus on ühtaegu nali ja teistaegu mitte.
Olev Remsu, „Filmidraamatehnika“, lk 22.
See raamat on kirjutatud „loengute põhjal“ ning mõeldud „üliõpilastele ja kõigile teistele asjahuvilistele“. Kas ta kõlbab õpikuks? Ei kõlba. Selleks on ta liiga kaootiline, tulvil pooltõdesid, mida esitatakse populaarses stiilis, aga mitte populaarteaduslikult. Kindlasti oleks sama ainese…

Krüptodetektiiv püüab ära hoida maailmalõppu

Singulaarsuse mõistet kasutatakse eri tähendustes, mõnikord on põhirõhk tehisintelligentsil ja mõtlevatel arvutitel, teinekord viidatakse laiemalt tehnilisele arengule.

Maailmalõppe on erinevaid. Krüptodetektiivil tuleb varem või hiljem nendega paratamatult kokku puutuda. Minu maailmalõpulemmikuteks on šaieenide maailmalõpp ja zombiapokalüpsis. Ei oska isegi öelda, kumb on parem, aga…

Unenäod kui kuninglikud uksed neljandas seinas

„Vene unenägude“ monolooge ühendavaks märksõnaks on palju kasutatud, kuid defineerimatu „vene hing“, millele lavastus on andnud veelgi metafüüsilisema mõõtme.

Vene teatri „Vene unenäod“, lavastaja Filipp Loss, kunstnik Vladimir Anšon, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Leonid Ševtsov, Tatjana Kosmõnina, Tatjana Jegoruškina ja Igor Rogatšov. Esietendus 1. III Vene…

Suure teatri väike paraad

Riia Kunstiteatri festivali „Performance Parade“ kirss oli Dž. Dž. Džilindžersi „Bunny Munro surm“, mis põhineb rokisuurkuju Nick Cave’i romaanil.

Riia Kunstiteatri (Dailes teātris) festival „Performance Parade“ ehk „Lavastuste paraad“ 19. – 21. III Riias.
Läti suurim draamateater Riia Kunstiteater tuli neli aastat tagasi festivaliformaadi peale, mis näib…

Elulugude nõudlik lumm

Kogumiku „Minu elu ja armastus“ lugeja ees avaneb ajaloo suur pilt kui kogemuste panoraam, kus oma roll on nii sihikindlatel valikutel kui ka kokkusattumustel.

„Ka Eesti Vabariigi lugu võib kujutleda eestlaste elulugude keti, sõrestiku või mosaiigina.“ Nii kirjutavad Eesti Vabariigi juubeliks ilmunud kaheköitelise elulookogumiku „Minu elu ja armastus. Eesti rahva…

Kekseldes inimeseks olemise nukruses

Julio Cortázari „Keksumäng“ on klassika. Ta on nii kõva kivi kaanonis, et tema laksatamine ükskõik millisesse uude keele- ja kultuuriruumitiiki peaks kõvasti vett laiali pritsima ja tekitama pika rea kontsentrilisi ringe. Tõsiasi, et see kivi kukkus meie tiiki veidi enam kui pool sajandit pärast lennutamist (hispaania keeles ilmus „Rayuela“ aastal…
Kaks vaadet Nigeeriale ja keelele

Kaks vaadet Nigeeriale ja keelele

Romaanid „Kõik vajub koost“ ja „Pool kollast päikest“ näitavad, et teatud mõttes pole Aafrikat veel ikkagi õieti avastama asutud.

C. P. E., E.-S. ja W. A.

Tallinna Kammerorkester on vaadis laagerdanud 25 aastat, kaotanud selle aja jooksul toore maitse ja rikastunud kõiksugu muusikaliste nüanssidega.

Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert 3. V Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valges saalis. Dirigent Risto Joost, solist Hugo Ticciati (viiul). Kavas Carl Philipp Emanuel Bachi sümfoonia Es-duur Wq. 179, Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert „Angel’s…

Peipsi udude aegu

Olin Juhan Liivi luuleauhinna järele minekuga hädas nagu lits lapsega, aga ära ma käisin.
Alatskivi kant on alati olnud kummaline. Sa võid seda kas vihata või armastada, sealt ära soovida või igatseda tagasi sinna, kus tagamaa viletsus, pajuvõsa ja laokil õued kokku saavad. Millised harukordselt aukus tänavad on Kallastel! Igal pool…
Sirp