2018-19 (3690)
Üks roll
Regionaalseid parimaid emasid valitakse praegu hoolega üle Eesti. Lapsed õpivad luuletusi, kus emasid kiidetakse köögimaailma meisterliku haldamise, koristamis- ja lohutusoskuste ning ööpäev läbi valmisoleku eest. Mingil kummalisel sõnadeta kokkuleppel on ikka nii, et kui isadepäeval meisterdatakse, joostakse, lõbutsetakse, siis…
Emad kirjanduses ja kirjanduslikud emad
Ühiskond, kus on esindatud ka naiste kogemused ja arvamused, on rikkam ühiskond.
Argitraagika XVI ‑ Memme vaev
Emadepäeva retoorika kinnitab rollimudeli emadele jala külge nagu pommi vangi omale.
Hüljatute salongist pikisilmi pärleid oodates
Näitusega kaasnevad auhinna kandidaatide loomingut tutvustav kataloog ja dokumentaalfilm „Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018“. Kataloog on antud välja koostöös kirjastusega Lugemik, tekstide autor on Jan Kaus ja kujundaja…
Võitis vedelemine
Juhan Liivi 40. luuleauhinna laureaat on aeglane luuletaja ja aeglase elu eestkõneleja Andrus Kasemaa.
Riik teab paremini
Kas riik võiks eales kaaluda mõne enda asutatu etendustegevuse mahu vähendamist?
Sind surmani
Xavier Legrand: „Inimesed pole kahjuks võimelised ära tundma, mis hetkest algab vägivald.“
Trendikas mugavustsoon
„Jazzkaar“ on olnud ajalooliselt igasugustest trendidest alati sammu võrra ees ja loodetavasti peab festival seda silmas ka edaspidi.
„Jazzkaar“ on olnud meie kõikide teadvuses juba rohkem kui veerand sajandit, minu teadvuses ehk umbes poole sellest ajast. Meenub, et…
Uued majad vanas linnas. Teateid Tartu vanalinnast
Tartu linnasüdamesse on viimastel aastatel kerkinud maju, mis uute võtetega täidavad auke ajalooliselt tihedas ruumis.
Tubli samm omakeelse graafikaajaloo suunas
Rooma stiilis näituse ja kataloogita ei oleks põhjust arutleda meie oma stiilis graafikakataloogide üle.
Aivazovski, kas nähtus või bränd?
Ivan Aivazovski kunsti ja võimu suhe on olemas, kuid meisterlikult edasi antud hingestatus ja harmoonia köidab vaatajaid ka praegu.
Maailmas on suhteliselt vähe…
Toiduvõrgustikud linnas
Linnalooduse ja -aiandusega kaasneb lisaks toidule inimeste algatusvõime ja heaolu kasv, linnaruumi mitmekesisus ja terviklikkus.
Roman Toi 18. VI 1916 – 7. V 2018
Nüüd oleme selle ehmatusega laubitsi meie. Kuidas…
Naine, võti paradiisi
Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda.
Õppimine, muide, on ka semiootiline tegevus
Inimeseks olemise seisund ongi kogu aeg kujunemine või millekski saamine, sellest tuleneb, et lapsi ei tohiks võtta nii, nagu nad poleks veel valmis inimesed.
Kui vaid Ariadne lõnga jaguks
Varjukõnd pimeduseriigis – ilma valguskiireta
Eeldades, et „Elava laiba“ probleemistik on aegunud, seab lavastaja sihiku näidendist distantseerumisele, muudab vägisi ja vihuti rõhke tegelaste motiivides ja suhtlemise süsteemis.
Aleksandra Murre
on kunstiajaloolane. Pärast õpinguid Tartu ülikoolis alustas ta tööd Eesti kunstimuuseumis. 2005. aastat peale on töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul kuraatori ja 2013. aastast direktorina. Ta on kureerinud muuseuminäitusi, uurijana on pühendunud Vene XVIII–XIX sajandi kunstile ja Kadrioru lossiansambli ajaloole.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitikas paistab silma…
Teenijad ja käskijad
Kui lauljatel on vähimgi kokkupuude lavakunstikooli lavastajatega, saavad nad vähemalt nuusutada seda, mis ootab neid ees teatris.
Remsu kaleidoskoop
Olev Remsu, „Filmidraamatehnika“, lk 22.
See raamat on kirjutatud „loengute põhjal“ ning mõeldud „üliõpilastele ja kõigile teistele asjahuvilistele“. Kas ta kõlbab õpikuks? Ei kõlba. Selleks on ta liiga kaootiline, tulvil pooltõdesid, mida esitatakse populaarses stiilis, aga mitte populaarteaduslikult. Kindlasti oleks sama ainese…
Järjepidevuse ja muutlikkuse tasakaal
Kuidas teadus, teadlased ja neid ühendavad organisatsioonid saaksid panustada nii akadeemilise kogukonna kui ka kogu ühiskonna arengusse?
Krüptodetektiiv püüab ära hoida maailmalõppu
Singulaarsuse mõistet kasutatakse eri tähendustes, mõnikord on põhirõhk tehisintelligentsil ja mõtlevatel arvutitel, teinekord viidatakse laiemalt tehnilisele arengule.
Unenäod kui kuninglikud uksed neljandas seinas
„Vene unenägude“ monolooge ühendavaks märksõnaks on palju kasutatud, kuid defineerimatu „vene hing“, millele lavastus on andnud veelgi metafüüsilisema mõõtme.
Suure teatri väike paraad
Riia Kunstiteatri festivali „Performance Parade“ kirss oli Dž. Dž. Džilindžersi „Bunny Munro surm“, mis põhineb rokisuurkuju Nick Cave’i romaanil.
Läti suurim draamateater Riia Kunstiteater tuli neli aastat tagasi festivaliformaadi peale, mis näib…
Elulugude nõudlik lumm
Kogumiku „Minu elu ja armastus“ lugeja ees avaneb ajaloo suur pilt kui kogemuste panoraam, kus oma roll on nii sihikindlatel valikutel kui ka kokkusattumustel.
Kekseldes inimeseks olemise nukruses
Kaks vaadet Nigeeriale ja keelele
Romaanid „Kõik vajub koost“ ja „Pool kollast päikest“ näitavad, et teatud mõttes pole Aafrikat veel ikkagi õieti avastama asutud.
C. P. E., E.-S. ja W. A.
Tallinna Kammerorkester on vaadis laagerdanud 25 aastat, kaotanud selle aja jooksul toore maitse ja rikastunud kõiksugu muusikaliste nüanssidega.
Peipsi udude aegu
Alatskivi kant on alati olnud kummaline. Sa võid seda kas vihata või armastada, sealt ära soovida või igatseda tagasi sinna, kus tagamaa viletsus, pajuvõsa ja laokil õued kokku saavad. Millised harukordselt aukus tänavad on Kallastel! Igal pool…
Hasso Krulli „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“
Ott Karulini „Riik teab paremini“
Eret Talviste „Emad kirjanduses ja kirjanduslikud emad“
Tarmo Soomere „Järjepidevuse ja muutlikkuse tasakaal“
Aleksandra Murre „Aivazovski, kas nähtus või bränd?“
Liis Pihl, „Toiduvõrgustikud linnas“
elulookogumik „Minu elu ja armastus“
Riia Kunstiteatri (Dailes teātris) festival „Lavastuste paraad“
romaanid: Chinụa Achebe „Kõik vajub koost“ ja Chimamanda Ngozi Adichie’ „Pool kollast päikest“
