Üks roll
Mõnusalt muhe doktor Dolittle, kes seikleb Hugh Loftingu kolmeteistkümnes raamatus, abistades kõiki hättasattunuid, on küllap paljudele tuttav kangelane. Mäletate, kuis loomasõbrast tohter tegi (tõsi, olude sunnil) karjääris kannapöörde, õppis papagoi Polüneesia abiga ära loomade keele ja hakkas inimeste asemel ravima kõiksugu abivajavaid loomakesi, tegemata vahet kodu- ja metsaloomadel, nunnudel ja ohtliku välimusega olevustel.
Dr Dolittle’i karjääripööre ning seiklused saavad alguse…
Dr Dolittle’i karjääripööre ning seiklused saavad alguse…
3 minutit
Tartu vangla raamatukoguhoidja Svea Onno
Pille-Riin Larm
Uudiskirjandus läheb vanglas sooja saiana
Tartu vangla raamatukogus on eriti populaarsed teemad filosoofia, psühholoogia ja eneseabi, laenutuste edetabelis troonivad aga tehnikaajakirjad.
6 minutit
Sophrosyne raamatusaar
Võib-olla oleks hea luua raamatusaar, kuhu autorid ja kirjastajad saaksid pidevalt tuua oma teosed ja kuhu laekunud värske kirjandusega varustataks haigla- ja vanglaraamatukogusid?
Miski ei ole iseenesest hea või halb – üksnes mõtlemine teeb ta selleks, märgib Hamlet kohtumisel Rosencrantzi ja Guildensterniga. Talle oli ennekõike Taanimaa, aga tõenäoliselt kogu maailm vangla, umbrohtu kasvand aed,…
5 minutit
Rootsi kirjanik Lena Andersson on kodumaal tuntud ka kui julge, isemeelne ja laia haardega kolumnist.
Henric Lindsten
Armastus nagu puhtaks näritud kont
Rootsi kirjanik Lena Andersson uurib armunu psüühet – ja mitte luubi, vaid lausa mikroskoobiga.
4 minutit
Tõejärgne ajastu jõudis koreograafiasse
Väljamõeldist Katariina I-st kui Rõngu talutüdrukust Martast on nüüdseks tiražeeritud, nii et vähe pole.
Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie . . . . valed?
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog“
Eesti Rahvusballetis ehk Estonia teatris esietendus 15. märtsil Toomas Eduri ballett „Katariina I. Pildikesi Katariina I elust“ (Tauno Aintsi…
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog“
Eesti Rahvusballetis ehk Estonia teatris esietendus 15. märtsil Toomas Eduri ballett „Katariina I. Pildikesi Katariina I elust“ (Tauno Aintsi…
7 minutit
Roosa müts – Milline oleks Jüriöö ülestõusu 700. aastapäeva tähistamise sõnum?
Kumus on avatud Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi kureeritud uurimuslik näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“, mis käsitleb erilise rõhuga rahvuslikku ja/või riiklikku identiteeti loovaid kunstiteoseid, nn peavoolukunsti. Ehk pakub põgusa ülevaate politiseeritud narratiivide representatsioonist eesti kunstis. Kuigi näitus on – kellele…
4 minutit
Nikolai Karajevi artikli „The Division Bell Land. Väga eestilik lugu“ pealkiri viitab Pink Floydi laulule „High Hopes“ ehk „Suured lootused“.
Repro
„Karajev hirmutab, aga mina ei karda“
Isegi kõige getostunumal struktuuril on oma hierarhia, mille tipus on poliitikud, kelle poolt „marginaalid“ hääletavad.
7 minutit
Las nad siis olla …
Kertu Moppel on loonud selge loogikaga maailma, kus etendajad püsivad küll oma tegelases, kuid on nende suhtes kõrvaltvaatajad – kusjuures heatahtlikud.
Eesti Draamateatri „Väikekodanlased“, autor Maksim Gorki, tõlkijad Sven Karja, Ernst Raudsepp ja trupp, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Triin Suvi ja muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Indrek Sammul,…
5 minutit
Tania Tovar Torrest huvitab majade juures aeg, täpsemalt majade surmahetk – viiv, mis jääb hävingule määratuse ja tegeliku lõpu vahele ja mis võib mõnel juhul venida aastakümneteks.
Reio Avaste
Imaginaarsed ruumid
Arhitekt Tania Tovar Torres jutustab kaduvate hoonete lugusid. Arhitektuuri järelelu toidavad kujutlusvõime ja loovus.
7 minutit
Peeter Mudisti maalide puhul on tegemist estetiseeritud ja omamoodi isegi romantilise igavusega.
Peeter Mudisti maalid „Supleja“ (1974) ja „Suuman mere ääres“ (1982).
Indrek Grigor
Igavus kui mäss ja üleskutse
Igavuse esteetika on osake moodsale kunstile tunnuslikust mässust kunsti instinktiivselt antud universaalse olemuse vastu.
6 minutit
Igor Maasik 19. IX 1961 – 1. V 2018
Igor Maasik
19. IX 1961 – 1. V 2018
Teisipäeval, 1. mai õhtul lahkus pärast pikaaegset ja vaprat võitlust raske haigusega muusik, raadiomees, kirjanik ja meelelahutaja Igor Maasik, tuntud kui Onu Bella.
Hariduselt oli Igor Maasik Tartu ülikoolis diplomeeritud keemik, kuid erialast tööd tegi ta vaid mõningad aastad Narva II keskkoolis ja Tartu konservitehases. Kogu…
19. IX 1961 – 1. V 2018
Teisipäeval, 1. mai õhtul lahkus pärast pikaaegset ja vaprat võitlust raske haigusega muusik, raadiomees, kirjanik ja meelelahutaja Igor Maasik, tuntud kui Onu Bella.
Hariduselt oli Igor Maasik Tartu ülikoolis diplomeeritud keemik, kuid erialast tööd tegi ta vaid mõningad aastad Narva II keskkoolis ja Tartu konservitehases. Kogu…
2 minutit
Innovatsiooni tume külg
Tehnoloogia ei päästa maailma. Iga tehnoloogiline lahendus tekitab uusi probleeme, mis taas lahendamist vajavad, ja nõnda lõputult. Tehnika arengust tingitud tagajärjed on paratamatud ja tihti ka ennustamatud. Just niisugusena näevad teaduse ja tehnoloogia arengu mõju planeedile Maa Michael ja Joyce Huesemann raamatus „Tehnoloogilised lahendused: miks tehnoloogia ei päästa meid ega keskkonda“.*
Teaduslikul meetodil muudetakse keeruline maailm valikulise…
Teaduslikul meetodil muudetakse keeruline maailm valikulise…
3 minutit
Joel Tammik suhtub helimasinatesse illusioonidest vabanenu puhta meele erksusega justkui zen’i munk veetoomisse ja puukandmisse.
Margus Sootla
Joel Tammiku haldja-techno
Joel Tammiku heliteosed kulgevad tihti sihipäratult – ta tajub maailma justkui rikkumata uudishimulik laps.
4 minutit
Kommentaar – Soo-, metsa- ja mõisakvoodid
Need, kes on Nõukogude ajal bändi teinud, mõistavad, millest kirjutama hakkan. Neile, kes pole, on võib-olla abiks, kui meenutada Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi 2008. aastal Vanemuise teatris lavale toodud rokkooperi „Ruja“ esimese vaatuse avastseeni. On 1971. aasta ja käib ansamblite tarifitseerimine. Aivar Tomminga mängitud tarifitseerimiskomisjoni esimees Felix (ilmselt Mandre) sodib…
2 minutit
Olaf Möller ja Barbara Wurm käsitlesid oma ettekandes rahvuslike filmistuudiote loomist Balti Nõukogude vabariikides.
Mait Laas
Balti teadvus ja Balti teadus
Wiesbadeni filmifestivalil „Go East“ analüüsiti Baltimaade filmiajalugu ja identiteeti sümpoosionil „Hübriididentiteedid. Balti filmikunst“.
7 minutit
River Phoenix sai sõjaveteran Joe kujutamise eest filmis „Sa polnud kunagi siin“ Cannes’i filmifestivalil parima näitleja preemia.
Kaader filmist
Korduvate tüsistuste painajalik valu
Mängufilm „Sind polnud kunagi siin“ („You Were Never Really Here“, Suurbritannia-Prantsusmaa-USA, 2017, 89 min), režissöör-stsenarist Lynne Ramsay, operaator Thomas Townend, helilooja Jonny Greenwood, monteerija Joe Bini, põhineb Jonathan…
5 minutit
Eesti lugejal on raske mõista, miks Thilo Sarrazin Saksamaal nii palju poleemikat tekitab. Meie kontekstis jääb ta pigem laialdaselt aktsepteeritud rahvuskonservatiivsuse piiridesse.
Wikimedia Commons
Jälle see onu …
Thilo Sarrazini raamatu probleem on argumentide pealiskaudsuses, soovimatuses tõsiseltvõetavate vastaste kriitikale vastata ja pidevas hüplemises eetiliste eelduste vahel.
4 minutit
Raamatuannetus Viru vanglale
Järgmisel nädalal peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“ alapealkirja „Tulevikumuusika“. Festivali partnerlinn on tänavu Jõhvi, kus antakse homme, 5. mail üle raamatuannetus Viru vangla raamatukogule.
Raamatute kogumise algatasid 2015. aastal Tartu ülikooli raamatukogu töötajad Jane Eskla ja Ilona Smuškina. Mõte sai alguse vestlusest „Prima vista“ külalise Ljudmila Ulitskajaga: selgus, et kirjanik saadab ühele Tartu vangla eluaegsele vangile…
Raamatute kogumise algatasid 2015. aastal Tartu ülikooli raamatukogu töötajad Jane Eskla ja Ilona Smuškina. Mõte sai alguse vestlusest „Prima vista“ külalise Ljudmila Ulitskajaga: selgus, et kirjanik saadab ühele Tartu vangla eluaegsele vangile…
2 minutit
Olles veel rektorikandidaat arvas Tartu ülikooli rektoriks valitud professor Toomas Asser Vikerraadio saates „Reporteritund“, et Tartu ülikoolil on põhjust kolme rektori sügisesest kokkuleppest taanduda.
Andres Tennus
Kahe ja poole rektori kokkulepe ehk Akadeemilisest vabadusest ja teaduslikust maailmapildist
Eelmise aasta sügisel tulid Tartu ülikooli, maaülikooli ja tehnikaülikooli rektorid välja ühisavaldusega „Kolme ülikooli rektorid ühendavad kompetentsid…
4 minutit
Kas maailm jääb seisma, kui arvutid peatuvad?
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Kui arvutid peatuvad“ Jõhvi kunstikooli galerii kuni 14. V, kuraator Rait Rosin.
Näituse pealkiri kõlab fataalsena. „Kui“ ei ole tingimuslik – mis siis juhtub, kui arvutid peaksid peatuma – , vaid pigem määratleb aega, mil see nagunii juhtub. Jõhvi kunstikooli galeriiruum näitab aja ise kätte. Sealne seintesse imbunud…
Näituse pealkiri kõlab fataalsena. „Kui“ ei ole tingimuslik – mis siis juhtub, kui arvutid peaksid peatuma – , vaid pigem määratleb aega, mil see nagunii juhtub. Jõhvi kunstikooli galeriiruum näitab aja ise kätte. Sealne seintesse imbunud…
3 minutit
Pärandus
Uno Naissoo klarnetikontsert kõlas viimati 34 aastat tagasi Peeter Lilje dirigeerimisel ERSO ja klarnetisolisti Hannes Altrovi esituses.
Marten Altrov (klarnet), Uue Tänava Orkester ja dirigent Kaspar Mänd 24. IV Tallinna metodisti kirikus. Kavas Ralph Vaughan Williamsi „Fantaasia Thomas Tallise teemale“, Uno Naissoo klarnetikontsert ja Felix Mendelssohn-Bartholdy sümfoonia nr 3.
Uue Tänava Orkestri teine ehk Mendelssohni tsükli esimene hooaeg lõppes kahe sõbra Kaspar…
Uue Tänava Orkestri teine ehk Mendelssohni tsükli esimene hooaeg lõppes kahe sõbra Kaspar…
3 minutit
Kuidas panna näitus kõnelema?
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „100 skulptuuri“ Vaala galeriis kuni 2. VI, kuraatorid Tiiu Kirsipuu, Mari-Liis Tammi, Gea Sibola, Aime Kuulbusch ja Leena Kuutma, kujundajad Mari-Liis Tammi ja Tiiu Kirsipuu ning tutvustusteksti autor Juta Kivimäe ning Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Est.Eetiline?“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V, idee autor ja kujundaja Jaan Elken ning…
5 minutit
Tõnis Tatar
TÕNIS TATAR
on sündinud 1980. aastal, töötanud aastatel 2005–2013 Tartu Kunstimuuseumis ja 2012. aastast peale Tartu ülikooli kunstiajaloo osakonnas, praegu lektori ametikohal. 2015. aastal kaitses Tartu ülikoolis doktorikraadi kunstiajaloos. Tema peamised uurimissuunad on Eesti…
on sündinud 1980. aastal, töötanud aastatel 2005–2013 Tartu Kunstimuuseumis ja 2012. aastast peale Tartu ülikooli kunstiajaloo osakonnas, praegu lektori ametikohal. 2015. aastal kaitses Tartu ülikoolis doktorikraadi kunstiajaloos. Tema peamised uurimissuunad on Eesti…
2 minutit
Hea teadus
Paul Hoyningen-Huene: „Teaduslik imperialism on kitsarinnalisus, vaade, et kõik peaksid olema ühe või teise teaduse, näiteks füüsika sarnased.“
Professor Paul Hoyningen-Huene on Hannoveri Leibnizi ülikooli ja Zürichi ülikooli teadusfilosoof, kes oli veebruaris kahe Eesti doktorikooli, kultuuri ja kunstiteaduste ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli Tartus korraldatud talvekooli1 „Fact and Method: data, borders and interpretation“…
8 minutit
Kahtlustäratavad tõed ääremaast
Oleme harjunud hierarhilise mõtteviisiga, aga see tuleb kahtluse alla seada. Miks peaks linn olema normatiivne standard, millega ääremaad võrrelda?
„Aga see on ju ääremaa!“ pidin ma korduvalt kuulma, kui 2003. aastal vahetusõpilasena Eestisse tulin – ja mitte ainult sakslaste käest, vaid ka eestlastelt endilt. Pidevalt pidin kuulma kahtlusi, kas siin on…
6 minutit
Kaks vaateviisi muusikale
Liisa Hirsch ja Justė Janulytė püüavad püsida muusikakunsti laineharjal ning arendada edasi kitsast suunda, kus ei eeldata mitte midagi.
Aprillikuu keskel külastasin Poola ja Eesti kammermuusika festivalil „Varssavi kevad“ kontserti „Nüüdismuusika klassika“ („Classics of Contemporary Music“) Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Tubina saalis. Ettekandele tulid Karol Szymanowski, Krzysztof Penderecki, Heino Elleri ja Eduard…
6 minutit
Pealelend – Liina Raus,
üks asutajatest
Möödunud kolmapäeval avati Tartus uus galerii. Endise aparaaditehase (Kastani 42) territooriumil tegutsev Kogo galerii oli avalikkuse ees väljas juba möödunud fotokunstimessil, esindades Diāna Tamanet. Tamanel läks igati hästi – tema teose ostis Outset Eesti ostukomisjon. Oma kunstnikele rahvusvahelise nähtavuse tagamist rõhutatakse ka galerii tutvustuses.
Millise strateegia olete oma kunstnikele rahvusvahelise edu saavutamiseks valinud?
Galerii teeb…
Millise strateegia olete oma kunstnikele rahvusvahelise edu saavutamiseks valinud?
Galerii teeb…
3 minutit
Ester Pajusoo (ema) ja Laine Mägi (tütre) duett vääriks inimlikkuse eriauhinda.
Siim Vahur
Venemaa eestlastest – elurõõmsalt!
„Jaanipäevas“ puudub läbiv tegevus ning kandev konflikt, see on „meie elulugude“ laadne lavajutustus, kus näitlejad toovad meie ette eriilmelisi karaktereid.
5 minutit
