Möödunud kolmapäeval avati Tartus uus galerii. Endise aparaaditehase (Kastani 42) territooriumil tegutsev Kogo galerii oli avalikkuse ees väljas juba möödunud fotokunstimessil, esindades Diāna Tamanet. Tamanel läks igati hästi – tema teose ostis Outset Eesti ostukomisjon. Oma kunstnikele rahvusvahelise nähtavuse tagamist rõhutatakse ka galerii tutvustuses.
Millise strateegia olete oma kunstnikele rahvusvahelise edu saavutamiseks valinud?
Galerii teeb koostööd noorte kunstnikega, kelles näeme rahvusvahelise edu saavutamiseks vajalikku ambitsiooni, pühendumist ja võimekust. Kavatseme osaleda kunstimessidel, luua sidemeid teiste galeriide ja institutsioonidega ning olla sisukate rahvusvaheliste koostööprojektide osas avatud. Oleme alustanud lähiümbruse messidest, seni külastatud Euroopa messidest on parima mulje jätnud Liste kunstimess Baselis, mis on keskendunud just noorte galeriide tutvustamisele.
Millist tühimikku hakkab Kogo galerii Tartu ja laiemalt Eesti kunstimaastikul täitma?
Oleme Tartu esimene nüüdiskunstile keskenduv müügigalerii. Olin aastatel 2012–2016 Tartu noore kunsti oksjoni projektijuht, paljud kunstnikud on just sellest ajast silma jäänud. Kui kunstioksjon on hooajaline ja esitleb kunstniku üksikuid töid, siis nüüd on mul soov esitleda kunstniku loomingut terviklikumalt, näituste kontekstis ja pakkuda kunstnikule ka head näitusepinda. Kogo 54-ruutmeetrine pind on just paras isiku- ja 2-3 kunstniku koostöönäituseks või väiksemaks kuraatoriprojektiks.
Galerii toimeprintsiipidelt seisame lähedal Pärnu Avangardi ning Tallinna Temnikova ja Kasela galeriile. Mingis mõttes on eeskujuks ka Tartus tänaseks suletud Y-galerii, mis ühendas kunsti loomingulise ja ülikooli intellektuaalse potentsiaali.
Paljud väikesed, samuti ambitsioonikalt alanud galeriid pole Eestis (eelkõige Tallinnast väljaspool) just väga kaua vastu pidanud, sest riiklik kunstipoliitika toetab peamiselt paari suurt institutsiooni, ja kultuurkapitali rahast ei jagu üksikprojektideks ning väikeinstitutsioonide toetamiseks. Kust loodate leida rahastust?
Praegu oleme Tartu linnalt ja hasartmängumaksu nõukogult toetust saanud galerii käivitamiseks ning programmi, visuaalse identiteedi ja veebilehe loomiseks. Väga kahju, et kultuuriministeerium on sulgenud kunstigaleriide toetusprogrammi. Puudus on just galerii põhiliste tegevusvahendite (näitusetehnika, valgustus jm) soetamiseks mõeldud toetusest. Kultuurkapital ei toeta põhivara soetamist, vaid ainult näituseks vajaliku tehnika jm renti, mis pole püsivalt tegutseva näitusekoha puhul väga otstarbekas. Tallinnas asuvad püsirahastusega institutsioonid paistavad silma väga professionaalse näitusetehnikaga, aga väljaspool tegutsejad peavad pidevalt kombineerima. Suur panus on ka asutajate erakapitalil ning mõtleme jätkuvalt viisidele, mis võimaldaksid meil rahalises mõttes hakkama saada. Väga oluline on, kuidas kunstipublik ja siinsed kunstikogujad meid vastu võtavad. Iga kunstiost toetab kunstniku ja ka galerii jätkusuutlikku tegevust.
Milline on teie suhe Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega?
Arenduskeskus (Kadri Laas, Kadi-Ell Tähiste, Karin Laansoo) on väga oluline partner. Nad on järjekindlalt panustanud Eesti kunstimaastiku arengusse ja selle rahvusvahelisse nähtavusse. Nad korraldavad ka galeristide kursuseid, kus 2012. ja 2016. aastal osalesin. Arenduskeskus on andnud head nõu ning toetanud rahvusvahelise kunstituru, galeriimaastiku ja messidega tutvumist. Nende kaudu oli galerii loomisprotsessis meie mentoriks New Yorgi GRIMM galerii direktor Margot Samel. EKKAK saab toetada ka kunstimessidel osalemise kulusid, millest on alustavale galeriile väga palju abi.
Tutvustage lähemalt ka ennast, kes te uue galerii taga olete.
Minul on nelja-aastane Tartu noore kunsti oksjoni korraldamise kogemus, aga õppinud olen keemiat, kaasasutaja Erkki Luhamaa on õppinud füüsikat. Olen töötanud lühikest aega ERMis tekstiilikonservaatorina ja pikemalt meditsiiniuuringutes kasutatavate ainete tootmise valdkonnas. Erkki aga on tegutsenud kinnisvaraprojektide juhina.
Galerii avamisperioodil (kuni 5. V) tutvustame neid kunstnikke, kelle näitused on galeriis 2018. aastal. Tulemas on Alexei Gordini, Diāna Tamane, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni isiku-, Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli koostöönäitus ning suvel Merilin Talumaa kuraatornäitus. 2019. aasta algusse jääb praegu Varssavis Rasteri galeriis praktikal oleva noore kuraatori Brigita Reinerti näitus.
