2018-06 (3677)

Üks roll

Kuigi tundub, et Olümpia on pika ajaloo jooksul väsima ja värisema hakanud, parukas on viltu vajunud ja sitsid-satsid koidest puretud, ei ole enam seda hoogu ja elaani, seda suursugust ülevust, astub ta ikkagi vapralt lavale. Sedakorda Lõuna-Koreas, kus Sŏulis peeti 1988. aastal ka suvised olümpiamängud, mis tõid Eestile kaks kulda.
Kõik…
Ilus higi!
Eesti maadleja Georg Hackenschmidt (1877–1968) tuli mitu korda maailma­meistriks. Pärast sportlasekarjääri lõppu sai temast filosoof ja kirjanik.
Wikimedia Commons

Ilus higi!

Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.

Auhind – Tihedusest

Mats Traat on esikkogust „Kandilised laulud“ (1962) peale oma loominguga sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistanud. Tema puhul võiks Tšehhovi ja Venemaa kohta öeldut parafraseerida: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis saaks selle Mats Traadi teoste põhjal taastada. Kirjaniku teekond on kulgenud Põhjasõja ajast tänapäeva ja seda samaväärse meisterlikkusega.
Mats Traadi nimega seostub…

Repliik – „Kunsti psühholoogia“ vs. „kunstipsühholoogia“

On meeldiv, kui enda tõlgitud raamatut arvustatakse. Antud juhul on jutt L. Võgotski „Kunsti psühholoogiast“, millele Peeter Olesk kirjutas asjaliku vastukaja1. Üks asjaolu vajab siiski täpsustamist. Asi on nimelt raamatu pealkirjas – kas „Kunsti psühholoogia“ või „Kunstipsühholoogia“. Oma tekstis kasutab Olesk mõlemat varianti ning see võibki segadust tekitada.
Tegemist ei ole…
Pildilt maas  – Eesti keel kui kultuuripärand ehk  Rehilauluga regielamusse
See tuttav ja tundmatu rehetare Hiiumaal: paarisaja-aastasest Sooääre talust on saanud Soera talumuuseum.
Marju Kõivupuu

Pildilt maas – Eesti keel kui kultuuripärand ehk Rehilauluga regielamusse

Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Mäletan, et 1960ndate lõpus õppisin koolis püüdlikult, keeleots suust väljas, kirjutama sõna bagaaž – ja täpselt sedasi oli kirjutatud ka Valga raudteejaama putka…

Teatraalne telliskivi

Raamatu põhiliin jookseb mööda teatreid ja sealseid olulisemaid lavastusi, kus Aarne Üksküla on mänginud.

Kujutan elavalt ette, kuidas selle teatriraamatu autor Rait Avestik seisis nagu Kalevipoeg Peipsi kaldal ning aina kaalus ja kõhkles. Kas minna Venemaale odava puitmaterjali või hoopiski Lätti madalalt maksustatud mulksuva järele? Avestiku…
Folgisoojus talvises Tallinnas
Meisterjaani parmupilli luubid koos elektrikitarri käikudega pärinesid popi ja psühhedeelse muusika kohtumisalalt.
Maili Metssalu

Folgisoojus talvises Tallinnas

Parmupilliaasta tähtüritusega anti põhjalik ülevaade praegusest eesti parmupillikultuurist ja mängijatest ning vanadest mängutraditsioonidest.

Tõendeid perifeeria tähtsusest

Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.

Paco Ulmani näitus „Heitmaa“ Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon…
Madis Tuuder
Madis Tuuder

Madis Tuuder

Madis Tuuder
töötab Narva linnavalitsuses muinsuskaitse inspektorina. Õppinud kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist, magistrikraadi omandas samas kunsti ja kultuuri­antropoloogia erialal.
Milline on  Eesti kultuuripoliitikas suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Suurim ebaõnnestumine on see, et meie kultuuripoliitika on olnud liiga eestlusekeskne ja seda kiivalt. Nõukogude ikkest vabanenud väikerahva puhul on see mõistetav, kuid me ei tohi…

Põrgulik postdoktorantuur

Jämekoomika toimib suurepäraselt, kui seda ümbritseb rangelt pidulik pieteet – nii lasti ka narr õukonna kopitanud õhku värskendama.

Vanemuise „Faust“, autor Johann Wolf­gang Goethe, tõlkija August Sang, lavastaja ja dramaturg Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, helilooja ja helikujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Andres Mähar, Reimo Sagor, Linda Kolde,…

Me pole siin ilmas üksi

Martin McDonaghist on „Kolme reklaamtahvliga“ saanud käesoleva kümnendi uus Tarantino, Coenid ja Kieślowski.

Mängufilm „Kolm reklaamtahvlit linna servas“ („Three Billboards Outside Ebbing, Missouri“, Suurbritannia-USA 2017, 115 min), režissöör-stsenarist Martin McDonagh, operaator Ben Davis, helilooja Carter Burwell. Osades Frances McDormand, Sam Rockwell, Woody Harrelson, Abbie Cornish jt.
Püsiv spoilerihoiatus…

Ruslan Stepanovi teraapiline igavlemine

„Невесомость“ koosneb kolmest paralleelsest ja üksteisest sisuliselt sõltumatust osast: Ruslan Stepanovi liikumisest, Oliver Kulpsoo valguskujundusest ja Artjom Astrovi muusikast.

„Невесомость“ („Kaaluta olek“), autor, lavastaja ja etendaja Ruslan Stepanov, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikujundaja Artjom Astrov, mentor Alissa Šnaider. Esietendus 13. I Kanuti gildi saalis.
Lavastuse „Невесомость“ arvustusele sai nüüd õigupoolest erakordselt igav…

Post-sõnastik XL – Vampiirid

Vampiiridest on kirjutatud sadu ja sadu erineva profiiliga uurimusi ning pole võimalik kõiki neid siinkohal üles loetlema hakata.1 Viidata võib vähemale ja lähemale. Näiteks eesti päritolu Ameerikas tegutsenud folklorist Felix J. Oinas on hauast ülestõusvate ja verest toituvate olendite päritolu ja käitumise kohta levinud legendidest kirjutanud suurepärase lühiuurimuse ning kuigi…

Autasu – Taktikaliselt õiged sammud

Eesti kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti peapreemia pälvisid Karin Laansoo ja Kadri Laas „Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest“.
2012. aasta kevadel, kui Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) oli astunud esimese eduka sammu, sest nende toel esindas Temnikova ja Kasela…

Lakooniline ja siiras nagu Skandinaavia disain

Elina Brotheruse ülimalt lihtsatest teostest võib leida sümboleid, teoste melanhoolne noot paneb tajuma elu absurdsust ja märkama eksistentsi tühja kulgemist.

Elina Brotheruse näitus „Tüdruk kastanite all“ Pärnu uue kunsti muuseumis, 4. XII 2017 – 4. II.
„Rõvedad rinnad,“ ütleb külastaja oma kaaslasele Elina Brotheruse autoportreed vaadates. Autoportreelt…

Protestipaigast diskursiivseks ruumiks

Paul O’Neill ja Eliisa Suvanto: „Tahame luua ruumi, kus empaatiat, kaasamist ja mitmekesisust mitte üksnes ei hinnata, vaid ka stimuleeritakse.“

2012. aastal asutatud Checkpoint Helsinki on Soome kunstielus väga eriline institutsioon, sest see on oma lühikese eluea jooksul teinud läbi mitu põhjalikku muutust. Checkpoint Helsinki tekkis protestiorganisatsioonina, et Soome…

Jaanuar – Täiuslikkuse ja teineteisemõistmise otsingul

Kuuldes sõna „uusaastakontsert“, kangastub Viini Filharmoonikute 1. jaanuari kontsert ja käsi haarab teleripuldi järele.

Kes arvas, et pärast aastalõpu kontserdi­maratoni tuleb aasta esimene kuu vaiksem ja rahulikum, see eksis. Ehkki jaanuari üritusterohkuses oli aimata juba uksele koputavat riigi juubelit, tuleb siiski uhkusenoodiga hääles nentida, et Eesti muusikaelu on…

Heino-August Kalmo 21. V 1937 – 21. I 2018

Inimesi, kes on võrdväärselt olulised nii Eesti elektroonika kui ka muusika arenguloos, pole kuigi palju. Heino oli üks nendest. Sõjajärgsetel aastatel vanaema juures kasvanud nooruk pidi kõrgkooli astumise asemel leppima töö kõrvalt õhtukoolis õppimisega. Kaasasündinud tehniline taip ja otsiv vaim leidsid 1952. aastal väljundi raadiotehase Punane RET konstrueerimis­büroos, kus tema põhieriala…
Punane leek Põhja-Soomest
Anssi Hanhela. Puhkus. Õli, lõuend, 2015.
Indrek Grigor

Punane leek Põhja-Soomest

Erja Kärkkäineni värvilised maastikud ja Anssi Hanhela tabudeta suhtumine seksuaalsusse ei kummuta küll põhjala kuvandit, kuid kutsuvad suhtlema.

Hoida hingelaulu
Bérenger (Matthieu Quincy ) peab lõpuni vastu, säilitab oma individuaalsuse kõigest hoolimata.
Imbi Mälk

Hoida hingelaulu

Mai Murdmaa koreograafikäekiri on „Ninasarvikus“ tunda: duettides on palju nostalgilisi tõsteid, haardumisi, kõikumisi, libistamisi, kehade mängu.

Sada takti Eesti ajalugu soolopillile

Kontserdil „Ludus tonalis“ tulid valdavalt ettekandele heakõlalise helikeelega nüüdisteosed, kuid võis hoomata ka katsetamisvalmidust.

Kontsert „Soolo“ sarjas „Ludus tonalis“ 24. I Vanalinna Muusikamajas. Kavas Karl Tipu „Kaheksakand, kompass ja jõhvikas ehk Õnne otsi kodumaalt“ (solist Jandra Puusepp, altsaksofon), Gert-Ott Kuldpärja „Lümanda eskiis“ (Hans-Jürgen Kruus, klarnet), Astra Susi…

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Priit Kruus, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
Jan Kaus, „Kompass“
Eva Koff, „Sinine mägi“
Rein Raud, „Kell ja haamer“
Ove M. Suur, „Collateral damage“ I ja II
Urmas Vadi, „Neverland“
LUULE
Kristiina Ehin, „Kohtumised“
Mart…
Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
Praegu saab koskede vetemöllu nautida vaid paaril korral aastas. Narva kose läänepoolne astang suurvee ajal koos Kreenholmi Georgi vabrikuga, taga Joala vabrik.
Madis Tuuder

Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm

Eesti tööstuse ajaloos oli Kreenholmi manufaktuur kui riik, mille kuulsusetu lõpuga jäi meile kaela üüratu ja esmapilgul üle jõu käiv pärandus. Või kas siiski?

Sirp