2018-06 (3677)
Üks roll
Kõik…
Et karu ei nutaks
Kas me oleme valmis selleks, et „Kultuur 2030“ peamine arutelu toimub erakondade vahel?
Meie väike saladus
Kersti Kaljulaid: „Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.“
Ratas ei käi, sest raha pole
Rahapuudusest tõukuv närvilisus on vähemasti osa seletusest, miks on Eesti erakondade käitumine aina metsikum ja lubadused ebarealistlikumad.
Miks ministeerium keeldub diskussioonist ja ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?
Keskkonnaministeeriumi poliitika: 30 aastaga metsadele lageraietega ring peale
Tugitoolispordist meeleheiteolümpiani
Eesti rahvussport iroonia ja retoorika mänguväljal
Ilus higi!
Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.
Auhind – Tihedusest
Mats Traadi nimega seostub…
Repliik – „Kunsti psühholoogia“ vs. „kunstipsühholoogia“
Tegemist ei ole…
Pildilt maas – Eesti keel kui kultuuripärand ehk Rehilauluga regielamusse
Mäletan, et 1960ndate lõpus õppisin koolis püüdlikult, keeleots suust väljas, kirjutama sõna bagaaž – ja täpselt sedasi oli kirjutatud ka Valga raudteejaama putka…
Teatraalne telliskivi
Raamatu põhiliin jookseb mööda teatreid ja sealseid olulisemaid lavastusi, kus Aarne Üksküla on mänginud.
Folgisoojus talvises Tallinnas
Parmupilliaasta tähtüritusega anti põhjalik ülevaade praegusest eesti parmupillikultuurist ja mängijatest ning vanadest mängutraditsioonidest.
Tõendeid perifeeria tähtsusest
Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.
Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon…
Madis Tuuder
töötab Narva linnavalitsuses muinsuskaitse inspektorina. Õppinud kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist, magistrikraadi omandas samas kunsti ja kultuuriantropoloogia erialal.
Milline on Eesti kultuuripoliitikas suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Suurim ebaõnnestumine on see, et meie kultuuripoliitika on olnud liiga eestlusekeskne ja seda kiivalt. Nõukogude ikkest vabanenud väikerahva puhul on see mõistetav, kuid me ei tohi…
Ma teile (filmi)kirjutan
Agnès Varda: „Tööd tehes on mul meeles alati kolm suurt sõna: inspiratsioon, loomine ja jagamine.“
Põrgulik postdoktorantuur
Jämekoomika toimib suurepäraselt, kui seda ümbritseb rangelt pidulik pieteet – nii lasti ka narr õukonna kopitanud õhku värskendama.
Me pole siin ilmas üksi
Martin McDonaghist on „Kolme reklaamtahvliga“ saanud käesoleva kümnendi uus Tarantino, Coenid ja Kieślowski.
Püsiv spoilerihoiatus…
Ruslan Stepanovi teraapiline igavlemine
„Невесомость“ koosneb kolmest paralleelsest ja üksteisest sisuliselt sõltumatust osast: Ruslan Stepanovi liikumisest, Oliver Kulpsoo valguskujundusest ja Artjom Astrovi muusikast.
Lavastuse „Невесомость“ arvustusele sai nüüd õigupoolest erakordselt igav…
Post-sõnastik XL – Vampiirid
Autasu – Taktikaliselt õiged sammud
2012. aasta kevadel, kui Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) oli astunud esimese eduka sammu, sest nende toel esindas Temnikova ja Kasela…
Lakooniline ja siiras nagu Skandinaavia disain
Elina Brotheruse ülimalt lihtsatest teostest võib leida sümboleid, teoste melanhoolne noot paneb tajuma elu absurdsust ja märkama eksistentsi tühja kulgemist.
„Rõvedad rinnad,“ ütleb külastaja oma kaaslasele Elina Brotheruse autoportreed vaadates. Autoportreelt…
Protestipaigast diskursiivseks ruumiks
Paul O’Neill ja Eliisa Suvanto: „Tahame luua ruumi, kus empaatiat, kaasamist ja mitmekesisust mitte üksnes ei hinnata, vaid ka stimuleeritakse.“
Jaanuar – Täiuslikkuse ja teineteisemõistmise otsingul
Kuuldes sõna „uusaastakontsert“, kangastub Viini Filharmoonikute 1. jaanuari kontsert ja käsi haarab teleripuldi järele.
Heino-August Kalmo 21. V 1937 – 21. I 2018
Punane leek Põhja-Soomest
Erja Kärkkäineni värvilised maastikud ja Anssi Hanhela tabudeta suhtumine seksuaalsusse ei kummuta küll põhjala kuvandit, kuid kutsuvad suhtlema.
Hoida hingelaulu
Mai Murdmaa koreograafikäekiri on „Ninasarvikus“ tunda: duettides on palju nostalgilisi tõsteid, haardumisi, kõikumisi, libistamisi, kehade mängu.
Sada takti Eesti ajalugu soolopillile
Kontserdil „Ludus tonalis“ tulid valdavalt ettekandele heakõlalise helikeelega nüüdisteosed, kuid võis hoomata ka katsetamisvalmidust.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
PROOSA
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
Jan Kaus, „Kompass“
Eva Koff, „Sinine mägi“
Rein Raud, „Kell ja haamer“
Ove M. Suur, „Collateral damage“ I ja II
Urmas Vadi, „Neverland“
LUULE
Kristiina Ehin, „Kohtumised“
Mart…
Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
Eesti tööstuse ajaloos oli Kreenholmi manufaktuur kui riik, mille kuulsusetu lõpuga jäi meile kaela üüratu ja esmapilgul üle jõu käiv pärandus. Või kas siiski?
„Meie väike saladus“. Rebeka Põldsami intervjuu president Kersti Kaljulaiuga
Ott Karulin, „Kelle asi on „Kultuur 2030““
Kaarel Tarand, „Ratas ei käi, sest raha pole“
Piret Voolaid, „Tugitoolispordist meeleheiteolümpiani“
kontsert „Soolo“ sarjas „Ludus tonalis“
