2018-03 (3674)
Üks roll
Kogumise võlu ja vaev
Ehe on südameasi, ehte kandmine on üks ürgsemaid inimlikke instinkte. Kollektsionäärile on ehe elementaarne nagu aluspesu, teistele aga nagu hingeline turvateenus.
Kultuur saab rikkamaks eelkõige andes
2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta, et märgataks pärandi mitmekesisust ja riikidevahelisi mõjutusi.
Viljandis otsitakse pärimusmuusika mõiste sisu
Sõna „pärimusmuusika“ on küll käiku lastud just Viljandi pärimusmuusika festivaliga seoses, aga naljaga pooleks võib öelda, et just viljandlased ei tea, mida see õieti tähendab.
Pärandikirju I – Kultuuripärand kui identiteedi ja ühismälu ehi(tu)skivi
Tuhandeaastase vene tsivilisatsiooni müüt
Vene rahvuse erilisuse müüt on tegelikult Nõukogude hariduspoliitika produkt. Seda korrutati nii tihti ja mitmele põlvkonnale, et lõpuks hakkas suur osa venelasi seda ise ka uskuma.
Pilk nurga taha
Presidendivalimistest kõrvale jäetud Aleksei Navalnõi selja taga on sadu tuhandeid pooldajaid. See on Venemaa nüüdisajaloos ülitähtis tõsiasi.
Kulmineeruda raamatus
Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda.
Hääled ja kohtumispunktid
Vox Clamantis ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor esindavad Pärdi muusika esitamise ideaali kaht eri poolust.
Kui Ken idarindel halastuslaske tegi, korraldas Barbie tüdrukute õhtu
NO99s tehtav teater eeldab vaatajaskonda, kes võiks olla kursis audiovisuaalse kultuuriga laiemalt.
Liitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku
Antoine Picon: „Ilmselt hakkame elama ruumides, mis ei ole loodud ainult inimestele, vaid ka masinatele. Praegu ju planeeritakse linnasid autode järgi.“
Kalevipoeg tuleb muudkui tagasi, nagu eeposes lubas
Kui koorilauljad jäävad tihti anonüümseteks häälteks, siis Nuku kooris tulevad lavale isiksused, kes moodustavad meeskonna.
Olen aastate jooksul pisteliselt jälginud Reeda…
Pealelend – Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler
Erakordne aasta Euroopa Liidu eesistujana tõi meile vastutusrikka ülesande tüürida liikmesriike kompromissidele, mis Euroopa teaduspoliitikat edasi viiksid. Eesistumise ajal oli maailma ühe suurema teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“…
Juhtum krüptodetektiivi töölaualt: Niels Bohr ja Alan Turingi kvantenesetapp
Kvantenesetapp on mõtteline eksperiment, mille eesmärk on teha vahet kvantfüüsika interpretatsioonidel.
Kunstiäri on peen värk
Piia Ausman: „Kunst ei ole ühepäevaliblikas ega sõltu ainult võimu vahetumisest. Selline arusaamine tuleb kasuks ka kunstiturule.“
Manfred MIM ja tema ooper
Nii uskumatu, kui see ka ei tundu – leiutaja Manfred MIM oli kirjutanud ooperi ning jätnud selle ootama aega, kui ilmuvad tehnilised võimalused tema ideede teostamiseks.
Taassünniraamat
Maailm on liiga kaua katastroofe edasi lükanud, liiga kaua laveerinud segaste ja katteta poliitiliste lubaduste supis. See aeg hakkab otsa saama.
Meelis Oidsalu
on kaitseministeeriumi 18aastase staažiga ametnik, õppinud Tallinna ülikoolis avalikku haldust ning Balti kaitsekolledžis ja USA maaväe staabikolledžis sõjandust. Viimased kümme aastat on ta avaldanud kultuurikriitikat, peamiselt teatrist.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Üks õnnestumistest on kindlasti kultuuri enesekorralduslik rahastus kultuurkapitali kaudu, teisalt teeb rahastusallikate paljusus rahastamise veidi sogaseks…
Jumalad soosivad jumalavallatuid
Põnev igavus
Priit Kruus: „Praegust eesti noorkirjandust iseloomustab töörahu. Noorkirjanikku ei seostata enam mässukohustuse ega brändinäitajatega, tema mõõtühikuks on teksti tase.“
Hüsteerilise headuse varjud
Teatri puhul on see hea, et juba järgmise lavastusega on võimalus ka kõige lagunenum või väsinum maailm uuesti, justkui esmakordselt kokku panna.
Jumalast hüljatud Massiarul
Eesti kultuurielus võiks Massiaru töötuba omandada samalaadse kaalu, nagu on Mooste residentuuril.
Mitme aasta eest võttis minuga ühendust muusikateadlane Maris Valk-Falk. Tunnistan, et see…
Pime nägija
Juss Piho loomingu mõtestamisel on võtme- ja võlusõnaks „looming“ ise. Eneseküllane looming küsib lakkamatult ja uudishimulikult.
Teatrivahid vestlusringis
Ammu on möödas ajad, kui raadiol oli peas üksainus rohekas silm ning kogu pere jättis oma asjatoimetused katki ja istus selle imelise kasti ümber kuulama mõnda saadet, et õdusalt videviku- või õhtutundi veeta. Nüüd…
Imeline aeg filme teha
Aaron Moorhead ja Justin Benson on kaks uuema aja teravamat Ameerika žanrifilmitegijat, kes on tuntuseni jõudnud oma tingimustel.
Kas seekord läheb õnneks?
Vastutustundlik riik peab mõtlema, kuidas oma vara kõige ratsionaalsemalt ja kvaliteetsemalt hoida.
Kartesiaanliku teatri igavene taastulek
Antoloogia formaadis tehnodüstoopiline kultusseriaal „Must peegel“ on nüüdseks jõudnud neljanda hooajani. 2011. aastal alustades oli antoloogiat siduvaks mõtteliseks niidiks sarja looja Charlie Brookeri sõnastatud eesmärk: näidata kerge groteski kõverpeeglis, „kuidas me elame praegu – ning kuidas võime elada 10 minuti pärast,…
Kadri Mälk, „Kogumise võlu ja vaev“
Mihhail Trunin Venemaa presidendivalimistest
2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta
Marju Kõivupuu, „Kultuuripärand kui identiteedi ja ühismälu ehi(tu)skivi“
Eesti pärimusmuusika keskuse konverents „Pärimusmuusika hetkeseis ja tulevik“
Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog / Inglise aed“
antoloogiad „Kivipilvede all“ ja „Final Cut“
Hardi Tiiduse „Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast“
