2017-5 (3625)

Maailm sita eituseta

Mõni kogemus ei küpseta, vaid söövitab. Sellest ei saa õppida, sellest saab tunnistust anda.

Maarja Kangro „Klaaslaps“ on raamat põletavast valust ja sellega toimetulemise mehhanismidest. Korraga päevik ja romaan, tühistab see igasugused piirid fiktsiooni ja omaeluloolise vahel, sest neid lihtsalt ei ole. Samuti on see essee või…

Aija Sakova

3. II 2017

6 minutit

Film

Pealispinna all

Kas filmi asjaosaliste kriminaalne käitumine peaks mõjutama filmi retseptsiooni või mitte?

Marta Balaga

3. II 2017

9 minutit

Teadus

Tehisintellekt neljas vaatuses

Tehisintellekt võib muutusi tuua peaaegu üleöö, seetõttu on igaühel otstarbekas end selle arenguga kurssi viia.

Jaan Aru

3. II 2017

6 minutit

Argitraagika VIII – Oma peaga mõtlemisest

Vanal halval ajal räägiti koolis režiimile sobivate persoonide ajalooline roll suuremaks. Isegi kui mõnes maailma häbiväärseks peetavas nurgas oli keegi meie mehest ette jõudnud, vastava avastuse juba teinud või väite esitanud, õpetati koolis ikka ennekõike suure Vene isemõtleja saavutusi. Ma sain küll aru, et ega Vene teadlane või filosoof ei…

Jüri Kolk

3. II 2017

3 minutit

Teadus

Paradokside aeg

Tiiu Kuurme: „Kui ühiskonnas ongi käputäis neid, kes suudavad toimuvat süvitsi näha ja mõtestada, aga peavool tõrjub nad eemale, siis loovad peavoolu teistsuguste ambitsioonide ja väärtustega inimesed.“

Tiia Kõnnussaar

3. II 2017

12 minutit

Tõnis Saarts, Tlü ühiskonnateaduste instituut

Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja

Meie riigist on paljuski tänu Savisaare äraspidisele mõjule saanud stabiilne ja kindlalt läände ankurdatud demokraatia.

3. II 2017

6 minutit

Helsingi arhitektuur ehk

Hea, halb ja inetu

16. I ilmus Postimehes lugu, mille pealkiri ütleb, et Helsingi arhitektuur on identiteedikriisis.1 Postimehe nupuke toetub suuresti briti arhitektuurikriitiku Edwin Heathcote’i Financial Timesis avaldatud loole,2 kus on Helsingi arhitektuuri vaadeldud siiski pisut laiemalt. Auväärses Financial Timesis on meie põhjanaabrite pealinna arhitektuurile pühendatud terve külg ja see…

Heikki Kastemaa

3. II 2017

3 minutit

Pealelend – Antti Hietala, lavastaja ja dramaturg, Helsingi Q-teatri kunstiline juht

Soome näidenditel on olnud Eesti teatrikaardil ikka kindel koht. Suure osa tänapäeva soome dramaturgide loomingut on vähemalt korra Eestis lavastatud, näiteks Pirkko Saisio, Leea Klemola, Juha Jokela, Kati Kaartineni, Sirkku Peltola ja Saara Turuneni oma, sinu näidendeid aga mitte. Miks? Kuhu sa ise ennast soome näitekirjanduse väljal paigutad?
Eks üks põhjusi…

Sven Karja

3. II 2017

2 minutit

Kauge aeg, mis voolab lähedalt mööda

Lugejad saavad üle tüki aja raamaturiiulitele särama seada hommikumaa kultuuripärli: ühe rahvusvaheliselt tuntuma hiina poeedi Jidi Majia loomingut tutvustava sügava sisuga luulekogu „Aeg“.
Jidi Majia on sündinud 1961. aastal Edela-Hiinas Sichuani provintsis väikese yi rahva liikmena. Praegu Pekingis elav luuletaja on Hiina kirjanike liidu aseesimees ja Hiina rahvusvähemuste kirjanike liidu president.…

Mari Klein

3. II 2017

4 minutit

Kodu, heidutav kodu

2005. aasta näitusel „Kodu, kallis kodu“ tõstatatud kodu mõiste aspektid on päevakorral ka praegustes kunstiprojektides.

Reet Varblane

3. II 2017

4 minutit

1930. aastate puitfunktsionalism

Puitfunktsionalismi pole põhjalikumalt uuritud. Eestis on kaitse all vaid üks puitfunkmaja ning suured ühiskondlikud hooned on hävinud.

Eesti omariikluse kehtestamisega möödunud sajandi alguskümnendeil ei kaasnenud eluolu järsku hüpet paremuse poole. Pikale sõjakaosele järgnes ülesehitustöö, mille hoogu pidurdas 1929. kuni 1933. aastani kestnud üleilmne majanduskaos. Nii nagu pärast iseseisvuse…

Juhan Hint

3. II 2017

4 minutit

Film

Jaan Ruus 23. XI 1938 – 30. I 2017

Esmaspäeval lahkus meie hulgast teenekas filmikriitik, -ajakirjanik ja -toimetaja Jaan Ruus.
Jaan Ruus oli üks Eesti erudeeritumaid ja silmapaistvamaid filmikriitikuid viimasel poolel sajandil ning tema lahkumisega jääb meie filmiajakirjandusse korvamatu tühemik. Ruus oli oma erialal professionaal: teeneka ja värvika karjääri tunnustusena pälvis ta muu hulgas Eesti Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009)…

3. II 2017

2 minutit

Jaanus Piirsalu, Postimehe korrespondent Venemaal

Nelikümmend – ühes või üheta?

Lõplike olenditena kõnnime me üürikese miski ja üüratu eimiski demarkatsioonijoonel.

Omamaiseid ja algupäraseid filosoofiaalaseid teoseid ei ilmu meil just väga sageli, ning ka filosoofilised essee- ja artikli-kogumikud ei ole ses suhtes erand. Kõik, kes filosoofiaga veidigi põhjalikumalt kokku on puutunud, teavad, et meie omakeelne traditsioon selleski valdkonnas on…

Margus Vihalem

3. II 2017

6 minutit

Teadus

Kaliningradi kultuur Venemaa ja Euroopa vahel

„Minu arust on digimaailm küll hulluks läinud, aga meie oleme ju elusad inimesed, meie tahame sõbralikult kõikidega läbi saada,“ ütles Artjom Rõžkov, Kaliningradi kultuurielu üks tuntumaid edendajaid, art-house-kino Zarja programmidirektor. Artjom Rõžkov, kunstiprojekti „Vorota“ kuraator Jevgeni Makarhin ja tänavatoidufestivali korraldaja Aleksandr Issajev rääkisid vestlusringis, kuidas meie Läänemere-naabri, Venemaale kuuluva Kaliningradi…

3. II 2017

6 minutit

Don Juan ülistab kirge

Giorgio Madia äärmiselt vaimukas, peene stiilitundega, tantsudramaturgiliselt peentöödeldud „Don Juan“ on kahtlemata väärt teatri meistriklass.

Kristiina Garancis

3. II 2017

5 minutit

Kuidas saab vana olla (jälle) uus?

Kuidas on Henrik Ødegaard suutnud gregooriuse koraali kasutamisele vaatamata vältida oma kompositsioonide muutumist stilisatsiooniks või polüstilistiliseks eksperimendiks?

Kerri Kotta

3. II 2017

5 minutit

Fuugahetked pausidega

Tõeline luule tuli Rein Veidemanni juurde juba poisipõlves koos kristlike salajõuludega ja nad mõlemad võeti omaks. 1960. aastate lõpus oli Pärnu ehtne eesti noorpoeesia pealinn. Aasta-paariste vahedega tulid sealt luulesse nüüdne taimetark Rein Sander, kirjandusprofessor Jüri Talvet, usuliidrid Andres Põder ja Joosep Tammo ning mõni teinegi veel. Rein Veidemann kuulub samasse…

Arno Oja

3. II 2017

6 minutit

Harjumuspärase sisemine ilu

Taiwani arhitektuur ei ole eksootiline, pigem harilik, isegi tavaline. Kuid selline habituaalne arhitektuur tuletab meile meelde ammu unustatud tõde, et mõnikord on peaaegu nähtamatu tegu kõige kaunim.

Merle Karro-Kalberg

3. II 2017

4 minutit

Valgusfestival kui uus rahvakunstiliik

Valgusfestivalid teevad valguskultuuri edendamiseks hindamatut tööd, kaasavad ja harivad vaatajaskonda, innustavad rahvast ja mõjutavad omavalitsusi.

Valgusfestival „Lux Helsinki“ 5. – 9. jaanuaril Helsingis.
Jaanuari alguses toimus juba üheksandat korda „Lux Helsinki“ valgusfestival, millega õnnestus taas luua Helsingi kesklinna kordumatu meeleolu. Rekordarv inimesi tuli imetlema valguskunsti, mis laotus vaatajate ees…

Elo Liiv

3. II 2017

3 minutit

Tänuavaldus

On surm ainult maanteekäänd
Ja sind ei näe selle takka,
kuid sammude käik on jäänd –
me olemine ei lakka.
Pessoa-Kaalep-Viiding-Tormis, „Tornikell minu külas“
Veljo Tormise äsjasele lahkumisele järgnenud järelehüüete ja kaastundeavalduste hulk oli ettearvamatult suur. Sugulased ja sõbrad, lähemad kolleegid ja muusikud Eestist ning välismaalt, omakandi rahvas Kuusalu mailt, ammused kaasteelised, kellega kurb…

3. II 2017

2 minutit

Ootus ja ootamatus lavalaual

Jaanuarikuu avas kontserdiaasta eriliste ja märgiliste muusikasündmustega, mida jääme mäletama veel aastakümnete möödudes.

Jaanuari muusikaelu kipub olema pigem vaikus pärast raju, mil seljataha on jäänud pühadeoratooriumid, koorimuusikast pungil kirikud ja suur kiire, mis on tänapäeva inimese pärisosaks saanud. See jaanuar oli teistmoodi. Kuu lõpus…

Nele-Eva Steinfeld

3. II 2017

6 minutit

Pianisti autoportree

Kristjan Randalu ei lähe lavale lihtsalt selleks, et vaadata, mis juhtub, ega naudi olukorda, kus miski ei ole ettearvatav.

Kristjan Randalu soolokontsert 23. I Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valges saalis.
Tung Kristjan Randalu soolokontserdile oli suur. Arvestades, et Randalu ei ole siinmail juba aastaid sellises formaadis üles astunud, ei saa…

Ivo Heinloo

3. II 2017

3 minutit

Pealelend – Andra Orn, Tallinna kunstinädala organisaator

Kunstinädal võib meil siin tunduda ajast ja arust nähtusena, kui kunstnike liit viis partei ja valitsuse valvsa pilgu all ideoloogiliselt õiget kunsti väljapoole kunstikeskusi Tallinna ja Tartut. Ega tookord olnud tegu pelgalt ideoloogiliselt kallutatud kunstiga ning näituste avamised ja kunstnikega kohtumised olid nii mõnusad seltskondlikud üritused kui ka paigad, kus sai…

Reet Varblane

3. II 2017

2 minutit

Pealelend – Triinu Aron, „Première’i“ produtsent

9. veebruaril stardib Sõltumatu Tantsu Laval (STL) taas uute koreograafide sari „Première“, kus noored koreograafid saavad ennast publikule tutvustada ja sillutada teed edasiseks loometööks. „Première’i“ üheksandal toimumisaastal jõuavad vaatajani Sigrid Savi lavastus „Imagine There’s a Fish“ („Kujutle, et seal on kala“) ja Keity Pooki „Sünaps“.
Esimene „Première“ korraldati 2009. aastal. Millise…

Marie Pullerits

3. II 2017

2 minutit

Meister Tarassov ja tema Margaritad

Tarassov pakub vaatajale-kuulajale maksimaalse kogemuse äärmiselt minimalistlike, kuid semantiliselt erakordselt laetud vahenditega.

Vladimir Tarassovi näitus „Veemuusika ja teisi pilte helist“ Kumus kuni 12. II. Kuraator Kati Ilves, kujundajad Helen Oja ja Raul Kalvo ning graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Kohtusin Vladimir Tarassoviga esimest korda 2013. aastal Kumu helikunstinäituse avamise ajal. Tookord ei andnud Tarassov kontserti,…

Ragne Soosalu

3. II 2017

4 minutit

Kunstnik nägemuse ja tegelikkuse piirilt

Delvaux’ maalide ilu sümboliks kehastunud helendavad naised valgustavad paratamatult välja meie teadvustamatuse sopid.

Paul Delvaux’ näitus „Unest ärkaja“ Kumus kuni 12. III. Kuraator Claire Leblanc, koordinaator Liis Pählapuu, kujundaja ja graafiline disainer Tuuli Aule.
Kui Paul Delvaux’lt (1897–1994) küsiti, miks ta maalib nii palju naisi, olevat ta vastanud: sest…

Tiina Abel

3. II 2017

5 minutit

Mõttekirjanduse tõlkijail oma auhind

Märt Väljataga: „Hea auhind peaks andma ühtaegu midagi pärjatule ja aitama kaasa suuremale üritusele, suundumusele, ideele.“

Pille-Riin Larm

3. II 2017

4 minutit

Rooma taas nüüdiskunsti keskuseks

ehk Kuidas tuua kunstinädala formaadi abil nüüdiskunst rahvani?

Biennaalide, messide ja teiste kunstisündmuste kõrval kogub hoogu mitmetele sündmustele katust pakkuv ja enamasti laiemale publikule suunatud kunstinädala formaat. Oma kunstinädal on Berliinis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Londonis, Dubais, Singapuris. Möödunud aastal lisandus Euroopa kultuurisündmuste kalendrisse veel kaks kunstinädalat: juunikuus esimene Tallinna…

Kadri Uus

3. II 2017

2 minutit

Kommentaar – Pronksreha

Märts pole enam kaugel, teatrikuu on kiviga visata. Alguses kuulutatakse välja teatri aastaauhindade nominendid (Eestis sündiva teatri rohkuse tõttu on teatritegijale juba nende sekka jõudmine tunnustus) ning 27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval, sajab kullavihm pähe laureaatidele – välja antakse mitukümmend auhinda. Kuigi filmi- ja teletegijad on tänavu võtnud nõuks teatrikeskset pilti natuke…

Tambet Kaugema

3. II 2017

2 minutit

Euroopaliku kõndimise isepära

Kõnekäänd ütleb, et muusikast kirjutada on nagu arhitektuurist tantsida. Sama võiks öelda ka kõndimisest filosofeerimise kohta. Kõndimine näib olevat puhtkehaline tegevus, filosoofia aga kuuluvat intellekti pärusmaale. Kui neil üldse mingit ühisosa saab olla, siis ei tõota see esmapilgul midagi eriti viljakat.
Ometi on kõndimisel ja kõndijatel filosoofia ajaloos oma selge roll…

Eik Hermann

3. II 2017

7 minutit

Kõikvõimas klassikaline muusika

Nagu kujutavas kunstis ei pea selgitama Kandinsky, Chagalli või Warholi olemust, kõlasid ka TKO kontserdil ennast muusikaloos kehtestanud šedöövrid.

Kontsert „Kõikvõimas – Black Angels“ 26. I Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valges saalis. Tallinna Kammerorkester (TKO), dirigent ja solist Risto Joost (kontratenor). Kavas Kristjan Kõrveri (esiettekanne), John Dowlandi (Tõnu Kõrvitsa…

Mirje Mändla

3. II 2017

3 minutit

Ahto Nurk 6. IX 1931 – 29. I 2017

Meie seast on lahkunud tunnustatud rahvamuusika- ja koorijuht Ahto Nurk.
Ahto Nurk lõpetas 1956. aastal praeguse Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise eriala. Ta andis aktiivselt kontserte ja tegeles heliloominguga, samuti töötas orkestriga ning juhtis koori- ja lauluklubi. 1953. aastast oli Ahto Nurk Tallinna harrastuskooride ja vokaal-instrumentaalansamblite dirigent ning lauluõpetaja. 1963.…

3. II 2017

1 minut

Film

Jaan Ruus. Kriitik. Toimetaja. Ajakirjanik.

Terav. Vaimukas. Vastuoluline. Analüütiline. Põhjalik. Inspireeriv. Intrigeeriv. Kriitiline ja kritiseeriv. Põlvkondi ühendav. Maailmale avatud. Uudishimulik. Optimistlik. Entusiastlik (ka hirmsate kinematograafiliste katsumustega silmitsi olles). Diplomaatiline (vastavalt tarvidusele). Sarkastiline ja siiras. Töökas. Aega pühendav. Süsteemne. Ekstsentriline. Sõnaosav. Vaimustuv ja vaimustav. Põhimõtte- ja sihikindel. Nooruslik. Intelligentne. Legendaarne.
Suure Asja eest võitlev (sobivalt suurte žestidega).…

Tristan Priimägi

3. II 2017

1 minut

Hüpnoos kui esmaabivahend

Antti Hietala näidendite tegelased on kõike muud kui kenad inimesed ning meelelaadiltki pigem raskemeelsed, hingepaine all maadligi surutud.

Helsingi Q-teatri „Mahe meelelaad“ („Kevyttä mielihyvää“), autor ja lavastaja Antti Hietala. Mängivad Tommi Korpela, Minna Haapkylä, Jani Volanen, Jussi Nikkilä ja Pia Andersson. Esietendus 15. IX 2016 Q-teatris.
Üks suundumusi, mida soome nüüdisdraamas…

Sven Karja

3. II 2017

5 minutit