2017-40 (3660)
Üks roll
Olge tervitatud, kirjanikuhärrad, ilusal ja õnnistatud jubileumil!
Lauluisa kiri Kirjanikkude Liidule
Kultuuriline marksism kui Euroopa uusparempoolsete mantra
Kes on uusparempoolsed ja miks on nende ideed osutunud Lääne-Euroopas nii moes olevaks?
Meditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika
Irja Lutsar: „Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“
Vaat’ kõrvalt näotut emigranti
Need kuidagi õndsad ja tarbetult poeetilised sõnad olid vanaonu märkmeraamatus üsna ootamatud. Ta pidas pigem igapäevaste liikumiste päevikut, pikkides sisse nappe ja emotsioonituid faktikesi stiilis „Ostetud kell“. Selle…
Inimene, kellele inimese määratlemine on elukutse
Kunstiline juht Aare Toikka: „VATi lavastused on loopõhised, füüsiliselt nõudlikud, mõttelt kiired ja kujundlikud.“
Kas tõesti populistide triumf Saksamaa parlamendivalimistel?
Rühkides puhta eestluse mäele
Eesti ühiskonnas on mitmeid lahendust ootavaid küsimusi, mida me Sisyphose kombel mäest üles veeretame ning mis enne tippu jõudmist jälle allapoole libisevad. Üks selline tohutu kivijurakas, mis sobib lootusetu, lõpmatu…
Kõigepealt oli festival
Tartu linnapea väljendas laste- ja noortekirjanduse festivali avamisel nõutust, et ei tea, kumb oli enne, kas kirjanikud või lugejad. Kõigepealt võis olla hoopis festival. Eestis on nüüd vähemalt kuus kirjandusfestivali: igal kevadel „HeadRead“ ja „Prima…
Häda polariseerumise pärast. Kogemusi ja õpetussõnu vanemalt vennalt
„Sallijaskond versus …“, lk 19.
See esseekogumik on tähelepanuväärne väga mitmes mõttes. Esiteks on seal keskendutud väärtuskonfliktile, mis on meiegi ühiskonnas praegu väga tuline. Teiseks, see käsitlus on oma konkreetsuse tõttu nihkes, avardab vaadet:…
Palju andmeid, vähe annet
Mirtel Pohla ja Jarmo Reha peavad veidi puises inglise keeles e-usku eestlastele pateetilise loengu digitehnoloogia inimsust ületavast ja allutavast potentsiaalist.
Läbipaistvus ja mis on selle taga?
Marge Monko tugeva sõnumi, mitmete tähenduskihtidega sordiini all hoitud ruumiinstallatsioon kõlab hästi kokku teiste fotokuu väljapanekutega.
Uus dekaan, uued väljakutsed
Andres Ojari: „Ma loodan, et tulevikku vaatav pilk on arhitektidel kaasa sündinud, et olukorda sekkutakse, mitte pelgalt ei fikseerita seda.“
Hannibal ad portas! Enemy inside!
Holger Loodus ja Birgit Püvi on võtnud vaevaks kujundada isiklik seisukoht ja see avalikult välja käia küsimuses, mis ei ole ühiskonnas veel selgeks vaieldud ega ka lõpplahendust saanud.
Pealelend – Helen Saluveer, „Moekunstikino“ korraldaja
Eelkõige on mul ilmselt rohkem kogemusi ja oskust neid leida. Kunagi alustades…
Haridus, mis muudab tudengid T-kujuliseks
Selleaastase Tallinna arhitektuuribiennaali arhitektuurikoolide rahvusvahelist näitust „bio.kool“ saatsid vestlusringid, kus arutleti arhitektuurihariduse ja loomepõhise uurimistöö üle.
Külm kümblus
Marianna Kaat: „Kui eesti keele õpe meil tänapäevani ei tööta, siis on midagi kas täiesti valesti või siis meelega nii organiseeritud, et kogu aeg oleks probleem üleval.“
Esimene jalutuskäik
Pelgulinna tänavad on oktoobrialguse õhtupoolikul hallid ja nagu unustatud; mõni üksik tuleb vastu. See jalutuskäik ise on juba nagu mälestus, kõik tundub tagasihoidlikult endisaegne. Tuul sahistab veel lehtedes. Telliskivist mööda Heina tänavat Timuti nurgani on tõesti omajagu…
Ikka eksperimentaalsus ja alternatiivsus
Kati Ilves: „Eestis tuleks koolitada ka vanema kunsti kuraatoreid ega tohiks keskenduda ainult praegusele ajale või rahvusvahelisele kunstiväljale – selleks on koolid juba olemas.“
Jüri Ojamaa 16. VI 1932 – 27. IX 2017
Jüri Ojamaa õppis Tallinnas 2. keskkoolis ja seejärel Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonnas toimetamis- ja kirjastamisosakonnas. Aastatel 1957–1973 töötas Ojamaa kirjastuses Eesti Raamat, kõigepealt toimetajana poliitilise kirjanduse toimetuses, siis tõlkekirjanduse toimetuse juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Sellesse aega jääb ka Mihhail Bulgakovi…
September – Salvestusstuudiost katedraali
Lihvimata Jakuutia teemant
Rahvusvähemuste filmikultuuripäevadel Tallinnas näidatakse Jakuutia filmikunsti, mis on sattunud suure rahvusvahelise tähelepanu alla.
Pealelend – Jürgen Rooste, Sõltumatu Tantsu Lava majaresident
Hooandja Krull
Hasso Krulli kuulates või lugedes jääb mulje, et meiega ei kõnele teadvustatud subjekt, kodanik Hasso Krull, vaid keegi muu, kaugem ja avaram.
Ülemhelid peavad paigas olema
Kai Rüütel: „Covent Gardeni casting’u-agent on mulle lojaalne, pakkudes sageli väiksemaid rolle. See pole sugugi tavaline. Väga paljud noored lauljad teevad Jette Parkeri programmi läbi ja neid ei kutsuta tagasi.“
Identiteedi otsingud kinolinal
Sardana Savvina: „Nüüd teeme meie, Sahha põlisrahvas, ise filme endast ja oma keeles.“
Miks on Jakuutia filmikunst just nüüd nii…
Võimaluste ruum
Lavastusega „tõotatud maa“ jätkab Kadri Noormets oma „organiseeritud kontsentratsiooni ruumi“ uurimist ja lahtimängimist.
Jäämäe küütlev tipp
Kui koht on vale, ei saa rääkida heast arhitektuurist, aga kui avalik ruum läheb kasutajatele korda, soodustab see suhteid ja liidab inimesi.
Ootamatute muutujate sekkumine
Iga Vox Clamantise kontsert on siinsele publikule oodatud, aga ka ootuspärane sündmus. Eestis pigem harva toimuvatel kontsertidel laulab iseloomuliku kõlatunnetusega vokaalansambel ikka ja jälle…
„Inimene, kellele inimese määratlemine on elukutse“. Intervjuu Aare Toikkaga.
Sandra Haugas, „Kas tõesti populistide triumf Saksamaa parlamendivalimistel?
Heili Sepp, „Vaat’ kõrvalt näotut emigranti“
Lauluisa kiri Kirjanikkude Liidule
Hasso Krulli „Mõistatuse sild. Kirjutisi aastatest 2009–2016“
Marianna Kaadi dokumentaalfilm „14 käänet“
Esseekogumik „Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid. Arvamusi lahe põhjakaldalt“
