$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-34 (3654)

Üks roll

Teisipäeval avalikkuse ette jõudnud klipp ja fotod, mis tehtud Harjumaa Loo alevikus säutsuvast prügikastist, kus munakoorte ja surnud tibude seas ka veel hinge vaakuvad linnupojad, tekitas korraliku pahameeletormi (Eesti Päevaleht 22. VIII). Eks neid videoid jõhkrate pidamistingimustega looma- ja linnufarmidest ole ennegi nähtud, aga ikka on pildile jäänud mõni suurkontsern kuskil…
Ott Karulin
3 minutit
Balti jaama turg kui aja märk
Uus turg vajutab õigetele nuppudele: tervislikud ja värsked toiduained, nostalgiakaup, kodumaine disain, rahvusvahelise haardega tänavatoit, perekeskne mõtteviis.
Piia Ruber

Balti jaama turg kui aja märk

Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.

Triin Ojari
6 minutit
Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
… ja 2017. aasta augustis.
2 × Piia Ruber

Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine

Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“

Merle Karro-Kalberg
10 minutit
Meie igapäevane Ahrensi keel
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Allar Viivik / Harju Elu

Meie igapäevane Ahrensi keel

Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale: kui lahtise silbi täishäälik tuli hääldada lühikesena, kirjutati järgnev kaashäälik kahekordselt (temma ’tema’), kui pikana, siis ühekordselt (teme ’teeme’). Niimoodi…
Kristiina Ross
3 minutit
Alt-right norme tapmas
Meemide võtmine lapseliku naljana on kindlasti kahjulik tegevus. Kui koomiliselt see ka ei kõla, vallutatakse meemisõdades tohutuid alasid, nimelt inimeste mõistus.
Kuvatõmmis

Alt-right norme tapmas

Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile.

Mikael Raihhelgauz
5 minutit

Armastusväärsete dinosauruste radadel

Baltisakslaste memuaaride tõlge on hädavajalik, põnevast ajaloomaterjalist pakatav teos. See on sobilik nii teadlasele kui ka lihtsalt ajaloohuvilisele.

Viimastel aastatel on elavnenud huvi Eesti baltisakslaste vastu: huvi pakuvad omaaegne mõisaelu ja -majandus, perekonnasidemed ja elulood, kirjandus ja teadus. Avastame baltisakslaste kultuuri nii innukalt ja särasilmselt, nagu mõni…
Boris Veizenen
7 minutit

Muusikaperekondade võimalikkusest

Helide sees üleskasvamine on eluviis, sest vaikus on muusikute peres teatavasti harv nähtus.

Eesti professionaalne muusikaharidus ulatub vaid mõne põlvkonna taha ja napilt üle saja aasta on möödas sellest, kui meie esimesed andekad muusikud läksid Peterburi konservatooriumi kõrgharidust saama. Meie seas on praegugi muusikute dünastiate tuntud vanaisad, kes alustasid…
Nele-Eva Steinfeld
5 minutit
Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole
Marika Mägi on näidanud, et esiajaloost on võimalik kirjutada korraga arusaadavalt ja tõsiseltvõetavalt.
Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole

Marika Mägi, Viikingiaegne Eesti.
Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk.
Inimesed ootavad, et ajaloost jutustataks või maalitaks pilte – sõnadega või sõna otseses mõttes. Sama oodatakse esiajaloo puhul. Arheoloogid kipuvad aga seletama, kuidas ja miks seostuvad tüübid kultuuridega või populatsioonid struktuuridega jne. Müsteeriumisse pühendamatule jääb aga teaduslik salakeel mõistmatuks…
Kristo Siig
6 minutit

Usk enda ilmutusse

EMTA lavakunstikooli „Ja peaksin sada surma ma …“, lavastajad Anne Türnpu, Eva Koldits ja Mart Koldits, dramaturgid Jan Teevet ja Priit Põldma, helikunstnikud Martin Kirsiste, Hendrik Kaljujärv ja Lauri Kaldoja, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Airi Eras, liikumisjuht Ingmar Jõela. Mängivad lavakunstikooli XXVIII lennu üliõpilased. Esietendus 13. VIII Hageri vennastekoguduse palvemajas.
„Raudruun…
Ott Karulin
4 minutit

Pidu panoraamvaatega

„Beetareaalsus“, autorid ja lavastajad Raho Aadla ja Arolin Raudva, kunstnik Nele Sooväli, muusikaline kujundaja Artjom Astrov, valguskunstnik Karolin Tamm. Tantsivad Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Age Linkmann, Kadri Sirel, Joonas Tagel, Sigrid Savi ja Allar Valge. Esietendus 16. VIII Tartu linnafestivalil „Uit“.
Festivali „Uit“ raames esietendunud tantsulavastuse „Beetareaalsus“ võib liigitada…
Iiris Viirpalu
3 minutit
Furby matused
Kolmanda korruse installatsioon on vahest kõige efektsem teos, vaikelu pärast hävitavat emotsioonipurset. See lunastab vähemasti teatraalsuse lubaduse.
Paul Kuimet

Furby matused

„(Hüper)emotsionaalne: sina“ paneb alguses õlgu kehitama, aga järelkogemuses on see sisekaemusele kutsuv küünarnukimüks ühismeedia-minale.

Meelis Oidsalu
3 minutit

Isiklik on poliitiline

On hea meel, et Martha Rosleri kunst on jälle meie vaatajani toodud. Loodetavasti ei piirdu selle tähendus aktuaalsusega nn tõejärgse aja kontekstis.

Näitusesarja „Lingid maailma“ teine väljapanek, Martha Rosleri videoteos „If it’s too bad to be true, it could be DISINFORMATION“ ehk „Kui see on liiga…
Katrin Kivimaa
4 minutit

Uus vaade viikingiaegsele Eestile

Viikingiaeg (VIII ja IX sajandi vahetus – XI sajandi esimene pool) on nähtavasti saanud kõige populaarsemaks Eesti muinasaja perioodiks. Kuidas muidu seletada kolme laiemale lugejaskonnale suunatud mahuka viikingiaegsest Eestist kõneleva raamatu ilmumist viimase nelja aasta jooksul, kusjuures kõigi kolme autorid pole mitte asjaarmastajad, vaid tunnustatud teadlased.
Marika Mäe Eesti viikingiaja käsitlus…
Mihkel Mäesalu
7 minutit

Viiskümmend varjundit

Erik Alalooga vanarauast mürisevad objektid ning Risto Tali, Rait Siska ja Temuri Hvingija metallplaatidesse jäädvustatud monumentaalsed hooned pakatavad testosteroonist.

Rait Siska, Risto Tali, Temuri Hvingija ja Erik Alalooga näitus „M_M_M_M“ Fahle galeriis kuni 1. IX.
Arusaamatul kombel menukiks kerkinud raamatu „Viiskümmend halli varjundit“ pealkiri sobib kirjeldama ka metallikunstnike Risto…
Urmas Lüüs
3 minutit
Ei näe, aga kuuleb ja räägib
Annika Haasi (fotod) ja Elo Liivi (skulptuur) installatsiooni „Kastiühiskond“ puhul kerkib küsimus, miks portreede puhul jäävad prevaleerima vaid kummalised silmad. Esiplaanil on Liivi skulptuur „Mul on niigi hea“.
Annika Haas

Ei näe, aga kuuleb ja räägib

„Nägemise õpetuses“ suunavad autorid ka visuaalselt haritud külastaja kontrollima oma vaatamis-, sellest tulenevat nägemis- ja mõistmisviisi.

Reet Varblane
4 minutit
Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika
Tinariwen tõi tuareegide muusikasse elektrikitarrid ja kujundas isikupärase stiili, mida on võrreldud bluusiga.
www.lavoz.com.ar

Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika

Sahara kõrbeelanikke kujutatakse kui elujõulisi ja sitkeid kogukonna liikmeid, kes võitlevad oma vabaduse ja ideaalide eest, ühes käes automaat ja teises kitarr.

Janno Zõbin
5 minutit

eesti kirjanik 2017

märkmeluuletused

*
naisluuletajad rsk
on ulluks läind
nõuavad oma ridade eest
kaubamaja seintel
350 euri näkku
kuulen auto tagaistmel
alatskivi poole sõites
bitches & money
money & bitches
mis muud
kas kirjandusringkond
ise ka teab et kõlab nagu
raadiost lastav
odavkommerts hip-hop
video did not kill the radio star
*
istud paneelil
kus peab rääkima
„moodsast“ luulest
ja nagu alati peab tõdema
luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
*
ainuke koht…
Sveta Grigorjeva
1 minut
Ihulikud ilmutused sakraalses ruumis
Kadri Sireli ettevõtmine on siiras: ta tungib küll kirikusse ja hakkab seal tantsima, kuid tema esialgne egoism taandub järk-järgult.
Urmas Roos

Ihulikud ilmutused sakraalses ruumis

Nii „Ruumile alistumise“ kui ka „Ja peaksin sada surma ma …“ puhul võis kunstispetsiifiliste aspektide kõrval jälgida, kuidas suhestub sakraalse ruumiga etendaja ajalik ja ihuline maailm.

Madis Kolk
6 minutit

Miks nii tõsine?

Fernando Trueba: „Püüan alati tõelisuse eest ära joosta, sest selles ei ole midagi tõelist.“

Tõsiasi on see, et Hispaania filmilavastaja Fernando Trueba ei hooli, mida talle öeldakse. Teda püüti igati ümber rääkida, kui ta tahtis jätta filmikriitikutöö ajalehes El País ja hakata režissööriks. Ja veenda selles, et…
Marta Balaga
4 minutit

Metafüüsiliste tungide vaibutamine

Teadusfilosoof Bas C. Van Fraassen (snd 1941) alustab oma tuntuimat teost „Teaduslik pilt“ Walter Pateri tsitaadiga: „Kerge on anda järele üldlevinud metafüüsilisele instinktile.“ Tõepoolest, eriti mõnes piirsituatsioonis – kui kogeme kummalisi kokkusattumusi või surm on silme ees – oleme altid postuleerima nähtamatute struktuuride võimu, olgu selle väljenduseks siis mõni vandenõuteooria…
Henrik Sova
8 minutit
Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?
Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“
Margus Ansu / Scanpix

Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?

Andres Koppel: „Struktuurifondide vähenemise perspektiiv kombineerituna sisemaise rahastuse ebaselgusega on tõsine mõtlemise koht.“

Margus Maidla
12 minutit

Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt

Liivi muuseumis peeti taasiseseisvumispäeva eel festivali „Eesti kirjanik 2017“.
Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel…
1 minut
Oma perest. Veidi veidrast
Lühifilmis „Koertega väljas“ (rež Avdotja Smirnova) satub peategelane kaaslase otsingul šamaani juurde, keda kehastab D’Artagnanina tuntud Mihhail Bojarski.
Kaader filmist

Oma perest. Veidi veidrast

Mängufilmikassett „Peterburi. Ainult armastustest“ („Петербург. Только по любви“, Venemaa 2016, 110 min). Režissöörid Renata Litvinova, Anna Parmas, Oksana Bõtškova, Aksinja Gog, Natalja Kudrjašova, Natalja Nazarova, Avdotja Smirnova. Osades Renata Litvinova, Anna Mihhalkova, Anna Ukolova, Svetlana Kamõnina, Mihhail Bojarski jt.
Linnadest, mis hinge pugenud ning seeläbi lõputul hulgal poeete, heliloojaid jt oode kirjutama…
Silver Õun
5 minutit

Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt
Intervjuu Eesti Teadusagentuuri juhi Andres Koppeliga
Nele-Eva Steinfeldi „Muusika­perekondade võimalikkusest“
„Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist“
Bas C. Van Fraasseni „Teaduslik pilt“
„(Hüper)emotsionaalne: sina“ EKKMis
Tantsulavastus „Beetareaalsus“
Näitusesarja „Lingid maailma“ teine väljapanek

Sirp