Üks roll
Teisipäeval avalikkuse ette jõudnud klipp ja fotod, mis tehtud Harjumaa Loo alevikus säutsuvast prügikastist, kus munakoorte ja surnud tibude seas ka veel hinge vaakuvad linnupojad, tekitas korraliku pahameeletormi (Eesti Päevaleht 22. VIII). Eks neid videoid jõhkrate pidamistingimustega looma- ja linnufarmidest ole ennegi nähtud, aga ikka on pildile jäänud mõni suurkontsern kuskil kaugel. Erandiks oli kolm aastat tagasi organisatsiooni Loomade Nimel…
3 minutit
Uus turg vajutab õigetele nuppudele: tervislikud ja värsked toiduained, nostalgiakaup, kodumaine disain, rahvusvahelise haardega tänavatoit, perekeskne mõtteviis.
Piia Ruber
Balti jaama turg kui aja märk
Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.
6 minutit
… ja 2017. aasta augustis.
2 × Piia Ruber
Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“
10 minutit
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Allar Viivik / Harju Elu
Meie igapäevane Ahrensi keel
Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale:…
3 minutit
Meemide võtmine lapseliku naljana on kindlasti kahjulik tegevus. Kui koomiliselt see ka ei kõla, vallutatakse meemisõdades tohutuid alasid, nimelt inimeste mõistus.
Kuvatõmmis
Alt-right norme tapmas
Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile.
5 minutit
Armastusväärsete dinosauruste radadel
Baltisakslaste memuaaride tõlge on hädavajalik, põnevast ajaloomaterjalist pakatav teos. See on sobilik nii teadlasele kui ka lihtsalt ajaloohuvilisele.
Viimastel aastatel on elavnenud huvi Eesti baltisakslaste vastu: huvi pakuvad omaaegne mõisaelu ja -majandus, perekonnasidemed ja elulood, kirjandus ja teadus. Avastame baltisakslaste kultuuri nii innukalt ja särasilmselt, nagu mõni paleontoloog seni teadmata…
7 minutit
Muusikaperekondade võimalikkusest
Helide sees üleskasvamine on eluviis, sest vaikus on muusikute peres teatavasti harv nähtus.
Eesti professionaalne muusikaharidus ulatub vaid mõne põlvkonna taha ja napilt üle saja aasta on möödas sellest, kui meie esimesed andekad muusikud läksid Peterburi konservatooriumi kõrgharidust saama. Meie seas on praegugi muusikute dünastiate tuntud vanaisad, kes alustasid muusikuteed näiteks Tartu või…
5 minutit
Marika Mägi on näidanud, et esiajaloost on võimalik kirjutada korraga arusaadavalt ja tõsiseltvõetavalt.
Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix
Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole
Marika Mägi, Viikingiaegne Eesti.
Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk.
Inimesed ootavad, et ajaloost jutustataks või maalitaks pilte – sõnadega või sõna otseses…
Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk.
Inimesed ootavad, et ajaloost jutustataks või maalitaks pilte – sõnadega või sõna otseses…
6 minutit
Usk enda ilmutusse
EMTA lavakunstikooli „Ja peaksin sada surma ma . . . .“, lavastajad Anne Türnpu, Eva Koldits ja Mart Koldits, dramaturgid Jan Teevet ja Priit Põldma, helikunstnikud Martin Kirsiste, Hendrik Kaljujärv ja Lauri Kaldoja, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Airi Eras, liikumisjuht Ingmar Jõela. Mängivad lavakunstikooli XXVIII lennu üliõpilased. Esietendus 13. VIII Hageri vennastekoguduse palvemajas.
„Raudruun saa sõitma, vett joo ja tuld söö…
„Raudruun saa sõitma, vett joo ja tuld söö…
4 minutit
Pidu panoraamvaatega
„Beetareaalsus“, autorid ja lavastajad Raho Aadla ja Arolin Raudva, kunstnik Nele Sooväli, muusikaline kujundaja Artjom Astrov, valguskunstnik Karolin Tamm. Tantsivad Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Age Linkmann, Kadri Sirel, Joonas Tagel, Sigrid Savi ja Allar Valge. Esietendus 16. VIII Tartu linnafestivalil „Uit“.
Festivali „Uit“ raames esietendunud tantsulavastuse „Beetareaalsus“ võib liigitada üheks tujuküllasemaks, mis siinmail loodud. Lavastus…
Festivali „Uit“ raames esietendunud tantsulavastuse „Beetareaalsus“ võib liigitada üheks tujuküllasemaks, mis siinmail loodud. Lavastus…
3 minutit
Kolmanda korruse installatsioon on vahest kõige efektsem teos, vaikelu pärast hävitavat emotsioonipurset. See lunastab vähemasti teatraalsuse lubaduse.
Paul Kuimet
Furby matused
„(Hüper)emotsionaalne: sina“ paneb alguses õlgu kehitama, aga järelkogemuses on see sisekaemusele kutsuv küünarnukimüks ühismeedia-minale.
3 minutit
Isiklik on poliitiline
On hea meel, et Martha Rosleri kunst on jälle meie vaatajani toodud. Loodetavasti ei piirdu selle tähendus aktuaalsusega nn tõejärgse aja kontekstis.
Näitusesarja „Lingid maailma“ teine väljapanek, Martha Rosleri videoteos „If it’s too bad to be true, it could be DISINFORMATION“ ehk „Kui see on liiga ebameeldiv, et tõsi olla, siis see…
4 minutit
Uus vaade viikingiaegsele Eestile
Viikingiaeg (VIII ja IX sajandi vahetus – XI sajandi esimene pool) on nähtavasti saanud kõige populaarsemaks Eesti muinasaja perioodiks. Kuidas muidu seletada kolme laiemale lugejaskonnale suunatud mahuka viikingiaegsest Eestist kõneleva raamatu ilmumist viimase nelja aasta jooksul, kusjuures kõigi kolme autorid pole mitte asjaarmastajad, vaid tunnustatud teadlased.
Marika Mäe Eesti viikingiaja käsitlus erineb mitmes punktis Andres…
Marika Mäe Eesti viikingiaja käsitlus erineb mitmes punktis Andres…
7 minutit
Viiskümmend varjundit
Erik Alalooga vanarauast mürisevad objektid ning Risto Tali, Rait Siska ja Temuri Hvingija metallplaatidesse jäädvustatud monumentaalsed hooned pakatavad testosteroonist.
Rait Siska, Risto Tali, Temuri Hvingija ja Erik Alalooga näitus „M_M_M_M“ Fahle galeriis kuni 1. IX.
Arusaamatul kombel menukiks kerkinud raamatu „Viiskümmend halli varjundit“ pealkiri sobib kirjeldama ka metallikunstnike Risto Tali ja Rait Siska ning fotograaf…
Arusaamatul kombel menukiks kerkinud raamatu „Viiskümmend halli varjundit“ pealkiri sobib kirjeldama ka metallikunstnike Risto Tali ja Rait Siska ning fotograaf…
3 minutit
Annika Haasi (fotod) ja Elo Liivi (skulptuur) installatsiooni „Kastiühiskond“ puhul kerkib küsimus, miks portreede puhul jäävad prevaleerima vaid kummalised silmad. Esiplaanil on Liivi skulptuur „Mul on niigi hea“.
Annika Haas
Ei näe, aga kuuleb ja räägib
„Nägemise õpetuses“ suunavad autorid ka visuaalselt haritud külastaja kontrollima oma vaatamis-, sellest tulenevat nägemis- ja mõistmisviisi.
4 minutit
Tinariwen tõi tuareegide muusikasse elektrikitarrid ja kujundas isikupärase stiili, mida on võrreldud bluusiga.
www.lavoz.com.ar
Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika
Sahara kõrbeelanikke kujutatakse kui elujõulisi ja sitkeid kogukonna liikmeid, kes võitlevad oma vabaduse ja ideaalide eest, ühes käes automaat ja teises kitarr.
5 minutit
eesti kirjanik 2017
märkmeluuletused
*
naisluuletajad rsk
on ulluks läind
nõuavad oma ridade eest
kaubamaja seintel
350 euri näkku
kuulen auto tagaistmel
alatskivi poole sõites
bitches & money
money & bitches
mis muud
kas kirjandusringkond
ise ka teab et kõlab nagu
raadiost lastav
odavkommerts hip-hop
video did not kill the radio star
*
istud paneelil
kus peab rääkima
„moodsast“ luulest
ja nagu alati peab tõdema
luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
*
ainuke koht kus
saab päriselt teada
kes pärisluuletaja on
(päris)naistepeldik
istud ukse taga…
naisluuletajad rsk
on ulluks läind
nõuavad oma ridade eest
kaubamaja seintel
350 euri näkku
kuulen auto tagaistmel
alatskivi poole sõites
bitches & money
money & bitches
mis muud
kas kirjandusringkond
ise ka teab et kõlab nagu
raadiost lastav
odavkommerts hip-hop
video did not kill the radio star
*
istud paneelil
kus peab rääkima
„moodsast“ luulest
ja nagu alati peab tõdema
luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
*
ainuke koht kus
saab päriselt teada
kes pärisluuletaja on
(päris)naistepeldik
istud ukse taga…
1 minut
Kadri Sireli ettevõtmine on siiras: ta tungib küll kirikusse ja hakkab seal tantsima, kuid tema esialgne egoism taandub järk-järgult.
Urmas Roos
Ihulikud ilmutused sakraalses ruumis
Nii „Ruumile alistumise“ kui ka „Ja peaksin sada surma ma …“ puhul võis kunstispetsiifiliste aspektide kõrval jälgida, kuidas suhestub sakraalse ruumiga etendaja ajalik ja ihuline maailm.
6 minutit
Miks nii tõsine?
Fernando Trueba: „Püüan alati tõelisuse eest ära joosta, sest selles ei ole midagi tõelist.“
Tõsiasi on see, et Hispaania filmilavastaja Fernando Trueba ei hooli, mida talle öeldakse. Teda püüti igati ümber rääkida, kui ta tahtis jätta filmikriitikutöö ajalehes El País ja hakata režissööriks. Ja veenda selles, et ega ta oma „Belle Époque’iga“1 küll kunagi…
4 minutit
Metafüüsiliste tungide vaibutamine
Teadusfilosoof Bas C. Van Fraassen (snd 1941) alustab oma tuntuimat teost „Teaduslik pilt“ Walter Pateri tsitaadiga: „Kerge on anda järele üldlevinud metafüüsilisele instinktile.“ Tõepoolest, eriti mõnes piirsituatsioonis – kui kogeme kummalisi kokkusattumusi või surm on silme ees – oleme altid postuleerima nähtamatute struktuuride võimu, olgu selle väljenduseks siis mõni vandenõuteooria või usutunnistus, kusjuures…
8 minutit
Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“
Margus Ansu / Scanpix
Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?
Andres Koppel: „Struktuurifondide vähenemise perspektiiv kombineerituna sisemaise rahastuse ebaselgusega on tõsine mõtlemise koht.“
12 minutit
Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt
Liivi muuseumis peeti taasiseseisvumispäeva eel festivali „Eesti kirjanik 2017“.
Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel Alam-Kolkaküla Euroopa Asjade Komitee.…
Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel Alam-Kolkaküla Euroopa Asjade Komitee.…
1 minut
Lühifilmis „Koertega väljas“ (rež Avdotja Smirnova) satub peategelane kaaslase otsingul šamaani juurde, keda kehastab D’Artagnanina tuntud Mihhail Bojarski.
Kaader filmist
Oma perest. Veidi veidrast
Mängufilmikassett „Peterburi. Ainult armastustest“ („Петербург. Только по любви“, Venemaa 2016, 110 min). Režissöörid Renata Litvinova, Anna Parmas, Oksana Bõtškova, Aksinja Gog, Natalja Kudrjašova, Natalja Nazarova, Avdotja Smirnova. Osades Renata Litvinova, Anna…
5 minutit
