Üks roll

Balti jaama turg kui aja märk
Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.

Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“

Meie igapäevane Ahrensi keel

Alt-right norme tapmas
Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile.
Armastusväärsete dinosauruste radadel
Baltisakslaste memuaaride tõlge on hädavajalik, põnevast ajaloomaterjalist pakatav teos. See on sobilik nii teadlasele kui ka lihtsalt ajaloohuvilisele.
Muusikaperekondade võimalikkusest
Helide sees üleskasvamine on eluviis, sest vaikus on muusikute peres teatavasti harv nähtus.

Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole
Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk.
Inimesed ootavad, et ajaloost jutustataks või maalitaks pilte – sõnadega või sõna otseses…
Usk enda ilmutusse
„Raudruun saa sõitma, vett joo ja tuld söö…
Pidu panoraamvaatega
Festivali „Uit“ raames esietendunud tantsulavastuse „Beetareaalsus“ võib liigitada üheks tujuküllasemaks, mis siinmail loodud. Lavastus…

Furby matused
„(Hüper)emotsionaalne: sina“ paneb alguses õlgu kehitama, aga järelkogemuses on see sisekaemusele kutsuv küünarnukimüks ühismeedia-minale.
Isiklik on poliitiline
On hea meel, et Martha Rosleri kunst on jälle meie vaatajani toodud. Loodetavasti ei piirdu selle tähendus aktuaalsusega nn tõejärgse aja kontekstis.
Uus vaade viikingiaegsele Eestile
Marika Mäe Eesti viikingiaja käsitlus erineb mitmes punktis Andres…
Viiskümmend varjundit
Erik Alalooga vanarauast mürisevad objektid ning Risto Tali, Rait Siska ja Temuri Hvingija metallplaatidesse jäädvustatud monumentaalsed hooned pakatavad testosteroonist.
Arusaamatul kombel menukiks kerkinud raamatu „Viiskümmend halli varjundit“ pealkiri sobib kirjeldama ka metallikunstnike Risto Tali ja Rait Siska ning fotograaf…

Ei näe, aga kuuleb ja räägib
„Nägemise õpetuses“ suunavad autorid ka visuaalselt haritud külastaja kontrollima oma vaatamis-, sellest tulenevat nägemis- ja mõistmisviisi.

Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika
Sahara kõrbeelanikke kujutatakse kui elujõulisi ja sitkeid kogukonna liikmeid, kes võitlevad oma vabaduse ja ideaalide eest, ühes käes automaat ja teises kitarr.
eesti kirjanik 2017
märkmeluuletused
naisluuletajad rsk
on ulluks läind
nõuavad oma ridade eest
kaubamaja seintel
350 euri näkku
kuulen auto tagaistmel
alatskivi poole sõites
bitches & money
money & bitches
mis muud
kas kirjandusringkond
ise ka teab et kõlab nagu
raadiost lastav
odavkommerts hip-hop
video did not kill the radio star
*
istud paneelil
kus peab rääkima
„moodsast“ luulest
ja nagu alati peab tõdema
luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
*
ainuke koht kus
saab päriselt teada
kes pärisluuletaja on
(päris)naistepeldik
istud ukse taga…

Ihulikud ilmutused sakraalses ruumis
Nii „Ruumile alistumise“ kui ka „Ja peaksin sada surma ma …“ puhul võis kunstispetsiifiliste aspektide kõrval jälgida, kuidas suhestub sakraalse ruumiga etendaja ajalik ja ihuline maailm.
Miks nii tõsine?
Fernando Trueba: „Püüan alati tõelisuse eest ära joosta, sest selles ei ole midagi tõelist.“
Metafüüsiliste tungide vaibutamine

Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?
Andres Koppel: „Struktuurifondide vähenemise perspektiiv kombineerituna sisemaise rahastuse ebaselgusega on tõsine mõtlemise koht.“
Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt
Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel Alam-Kolkaküla Euroopa Asjade Komitee.…

