$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-21 (3641)

Üks roll

Miski ei tundu absurdsem kui kellegi teise vägikaikavedu: ikka on üks loll ja teine laisk ja keegi ei viitsi rügada. Viimastel kuudel on jaburaid telegramme saadetud Narvast, kus üks ei taha enam enda omandis muuseumi toetada ja teine ähvardab selle peale uksed sulgeda.
Tegelikult võiks ju sihtasutus Narva Muuseum olla hea…
Ott Karulin
3 minutit
Ustava kodaniku eeldus ja kodaniku õigused globaliseerunud maailmas
Peale ustavusvande andmise peab naturalisatsiooni käigus sooritama ka teadmiste eksami. Seega tundub, et riigi perspektiivist on naturaliseerunud kodanikud eelistatumad: peale selle, et nad on oma ustavust selge sõnaga väljendanud kohe kodanikuks saades, on nad ilmutanud teadlikkust enda kui kodaniku õigustest, kohustustest ning võimalustest antud riigis. Pildil mõne aasta tagune kodakondsustunnistuste üleandmine uutele alla 15aastastele Eesti kodanikele. Esinevad Piip ja Tuut.
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Ustava kodaniku eeldus ja kodaniku õigused globaliseerunud maailmas

Dominique Leydet’1 järgi on kõige üldisem definitsioon: kodanik on mingi poliitilise kogukonna liige, kellel on seeläbi teatud õigused ning kohustused. Sellest määratlusest paistab, et kodanikuks olemine hõlmab kolme elementi. Esiteks kodanike seaduslik seisus ehk millised täpselt on tema õigused ja kohustused. Teiseks kodaniku poliitiline hõivatus – kuidas ja mil määral…
Mats Volberg
8 minutit
Marginaalid ja sissesõitnud

Marginaalid ja sissesõitnud

Uitmõtteid kodakondsusest ja kodanikest

Mihhail Trunin
8 minutit
Sikud ja lambad
Eesti jooksja Tiidrek Nurme teeb Keenias trenni koos sealsete jooksjatega. Ühtlasi aitab ta keenialasi Euroopasse võistlustele. Viimase Tartu maratoni võitis Nurme treeningukaaslane Ibrahim Mukunga Wachira, kes püstitas sokkide väel rajarekordi.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
,

Sikud ja lambad

Inimlikud lood kodakondsusest tõstatavad küsimuse, kas inimesel peaks olema mitu moraali.

Peeter Sauter
7 minutit
Meie eitus, meie jaatus
Hipisaare-diskussioonis jäi kõrvale autori sõnum, et tänapäeva lääne inimese vajadused on kunstlikult loodud ja neist on võimalik loobuda; et mugavusest loobumine võib anda suure vabaduse; et lihtsus, rõõm ja inimlikud sidemed on võimalikud; et inimesed võivad olla ilusad ja head; et maailma on võimalik paremaks muuta.
Madleen Maria Kirja

Meie eitus, meie jaatus

Koos tõe ja faktidega läheb allavoolu ka ratsionaalselt argumenteeritud loogiline arutelu.

Joonas Kiik
6 minutit
Mäng ja nali on tõsised asjad
Kunstnik Olga Žitlina ja inimõiguste aktivisti Andrei Jakimovi välja töötatud lauamängus „Venemaa, võimaluste maa“ kirjeldatakse reeglite, bürokraatia, lõksude ja pettuste labürinti, millest koosneb töömigrantide elu tänapäeva Venemaal. Mängu on mitu korda ajakohastatud ja praegu kasutatakse seda ka Venemaa koolides, et rääkida teismelistega migratsioonist ning ennetada ksenofoobiat. Pildid joonistas kunstnik Anna Tereškina.
Olga Žitlina

Mäng ja nali on tõsised asjad

Olga Žitlina: „Oleme vaid veidrike kamp, kes žongleerib konfliktide ja võimalike tülidega, lootes need maandada naerupahvakutes ja läheduses.“

Airi Triisberg
8 minutit
KC juhtum
Episoodilise mälu „avastanud“ Endel Tulving on mälu uurinud kogu oma elu.
Egert Kamenik / Postimees / Scanpix

KC juhtum

Teaduses on peaaegu alati nii, et kui üks probleem lahendatakse, siis vähemalt kaks uut tekib juurde.

Endel Tulving
5 minutit

Ingrid Aguri elutee

Koguteos „Ingrid Agur. Elu kolm vaatust“ annab pildi vapustavalt vapra naise raskest ja väärikast elukäigust.

Andes välja albumi „Ingrid Agur. Elu kolm vaatust“, on Ingrid Aguri koolijuhist ja ettevõtjast pojad Hendrik ja Madis teinud nii oma emale kui ka Eesti kultuuriloole väärtusliku kingituse. Teatriinimesed teavad Ingrid Agurit kui…
Jaak Allik
4 minutit
Karjäär Ameerika mägedel
John Boormani „Pääsemine“ oli üks hirmsamaid 1970ndate aastate lugusid kodanluse kaitsetusest kurjade maainimeste ees.
Kaader filmist

Karjäär Ameerika mägedel

John Boorman: „Mul on olnud õnne, ma olen suutnud oma ebaõnnestumised üle elada.“

Andrei Liimets
7 minutit
Fine 5 Eesti tantsuväljal
Fine 5 tantsuteatri ja -kooli kauaaegseteks kunstilisteks juhtideks on Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, kes olid juba 1990. aastatel siinses koreograafias suunanäitajad.
Madis Veltman / ACE / Scanpix

Fine 5 Eesti tantsuväljal

Eesti vanim nüüdistantsuteater seab esikohale tantsulise liikumise selle traditsioonilises mõttes, taandamata tantsu lavastustervikus video või sõna kõrval lihtsalt üheks tähenduskandjaks paljudest.

Iiris Viirpalu
6 minutit

Olemus ja identiteet

Valmisidentiteetide paljusus turul ei lase ühtki identiteeti enam tõsiselt võtta ja paiskab inimese piinavasse mentaalsesse vaakumisse.

Lavastuse „Idem“ 14. V etendus Vabal Laval (esietendus 12. V). Lavastaja Artjom Garejev, helilooja ja peaprodutsent Aleksandr Žedeljov, dramaturg Tatjana Kosmõnina, visuaalkunstnikud Aljona Movko ja Sergei Dragunov, valguskujundaja Deniss Bretško, lavastaja abi Anton Kiseljus,…
Kerri Kotta
4 minutit
Miks ei saanud ühestki tüdrukust kunstiajaloolast?
Helge Kjellin oma tarkade ja elurõõmsate üliõpilastega 1923. aastal. Kuigi kunstiajaloo alal töötamiseks ja karjääri tegemiseks olid seda õppinud paljudel noortel neidudel väga head eeldused – lai silmaring, keelteoskus, huvi kunstiajaloo vastu ja kõrghariduse saamist toetav perekond, siis lõpetas neist ülikooli vaid mõni üksik, oma erialal ei hakanud aga peaaegu mitte keegi tööle.
Rootsi Riigiarhiiv

Miks ei saanud ühestki tüdrukust kunstiajaloolast?

Helge Kjellini ajal õppis Tartu ülikoolis kunstiajalugu palju laia silmaringi ja hea võõrkeeleoskusega naisi, kuid nende väljavaated akadeemilises sfääris karjääri teha olid nigelad.

Eero Kangor
8 minutit

Roosa müts – Vaimu keskklassistumise talumatu igavus

Sarah Schulman kirjutas 2013. aastal raamatu „Vaimu keskklassistumine. Kadunud kujutlusvõime tunnistaja“ („The Gentrification of the Mind. Witness to a lost imagination“, UC Press), kus ta kirjeldab aidsi epideemia mõju New Yorgi kujunemisele. Boheemlaslikust ja protestivaimu täis idealistide New Yorgist on saanud kallis linn, kus kultuur on koondunud suurte institutsioonide ja kaubamärkide…
Rebeka Põldsam
4 minutit

Vana meediumi uuendaja

Mart Vainre enesedistsipliin on tugev, tundub, et kontseptualist temas on edukalt seljatanud maalijanärvi ja värvidega möllamise soovi.

Mart Vainre näitus „Mullid“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. VI, helikujundus Ekke Västrik.
Mart Vainre näituse „Mullid“ saatetekst ütleb selgelt, et kunstnik imiteerib pintsli ja värvide abil digitaalseid pilditöötlusvahendeid.
Iseenesest pole maalikunsti klammerdumine…
Jaan Elken
3 minutit

Kuidas Eesti Joonisfilm palus meestel teed juhatada

Uurali kaja. 9 animeeritud juttu soome-ugri naistest ja meestest. Koostanud Svetlana Karm, Art Leete ja Priit Tender, toimetanud Karin Kastehein. Eesti Rahva Muuseum, 2017. 102 lk.
Raamatuga on kaasas mälupulk 9 loo animatsiooniga. Autorid Valter Uusberg, Heiki Ernits ja Mattias Mälk, Priit Tender, Kristjan Holm, Ülo Pikkov, Mait Laas, Mattias Mälk, Priit…
Eva Liisa Sepp
5 minutit

Pealelend – Katre Väli, kultuuriministeeriumi teatrinõunik

Millised on eraõiguslike nüüdistantsuteatrite ja -truppide võimalused saada riigilt rahalist toetust?
Kõigil etendusasutustel, kes vastavad seatud tingimustele, on kord aastas õigus taotleda kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. Ennekõike on tegevustoetus mõeldud pikemat aega ja regulaarselt tegutsevatele etendusasutustele, kellel on ette näidata arvestatav hulk lavastusi. Nad peavad olema tegutsenud vähemalt kolm aastat, nende kogueelarvele on…
Tambet Kaugema
2 minutit
Nostalgia ja noor veri
Łukasz Wojciechowski pani kokku näituse „Poola noored arhitektid. 2D“, mida saab vaadata arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel.
Evert Palmets

Nostalgia ja noor veri

Łukasz Wojciechowski: „Meis on nii palju sarnast, meil on ühine ajalugu, elu Nõukogude Liidu varjus – idapoolsete kolleegidega on alati tuttavlik rääkida.“

Triin Ojari
8 minutit

Ameerika rojalistlik revolutsioon

Ajal, mil suuresti lõhestunud, et mitte öelda paralleelmaailmadeks polariseerunud angloameerika, aga ka Euroopa avalikkus vaidleb endiselt Trumpi USA presidendiks valimise ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsuse üle, tasub meenutada, kuidas USA alguse sai. Kuidas juhtus nii, et kuningate Inglismaa minetas tõelise monarhia ja USAs kujunes välja monarhia ilma kuningateta? Just…
Mikael Laidre
5 minutit

Veni, veni, Vanemuine

Vanemuise SO hiljutine kontsert Paul Mäe juhatamisel on eristuva, ent siiski ajaloolisele konventsioonile tugineva kava hea näide.

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 18. V Estonia kontserdisaalis, dirigent Paul Mägi. Kavas Ülo Kriguli „Symphonic Slices“, James MacMillani „Veni, veni Emmanuel“ (solist Heigo Rosin) ja Camille Saint-Saënsi sümfoonia nr 3 („Orelisümfoonia“).
Sümfooniakontsertide kava…
Aare Tool
4 minutit

Telegrammid avalikust ruumist

Avalik väliruum on olnud viimastel aastatel kõige väärtuslikum valuuta: selle eest saab n-ö osta hoonestusõigust, korrusekõrgust, parklakohti, juurdepääsuteid jms. Kauplemisel jääb avalik ruum kui selline küll pahatihti selgelt sisustamata. Seetõttu võib füüsilist ruumi ruutmeetrite mõttes justkui jaguda, aga sisu on vähevõitu või ruutmeetrid sedavõrd killustatud, et kompaktse sisu sinna paigutamine…
Karin Bachmann
3 minutit

Kõige vähem igav inimene

Kõik tähtsamad avastused tehti ja suuremad sündmused mälu uurimises toimusid siis, kui seal ligidal oli Endel Tulving.

Kui ma 1968. aastal alustasin Tartus psühholoogiaõpinguid, siis ei olnud, hoolimata suurest informatsiooni­sulust, kuigi raske sattuda Endel Tulvingu nimele. Üheks põhjuseks oli see, et järgmised paarkümmend aastat olid psühho­loogias…
Jüri Allik
4 minutit

Jäälill kasvuhoones

Kahjuks on Hedda vales kohas, ta on dekadentlik ja luksuslik taim põhjamaises triiphoones, ümber tublid kurgid ja atsakad tomatid.

Vanemuise „Hedda Gabler“, autorid Henrik Ibsen ja Brian Friel, tõlkija Krista Kaer, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Piret Laurimaa,…
Mario Pulver
5 minutit

Eesti oma „Lohejooksja“

Globaliseerumine võib tähendada turustusstrateegiat, mida esitletakse kui meid üksteisele lähendavat väärtust, aga ka hoopis kõigi erisuste tunnistamist ja nendest huvitumist.

Mis haiget teeb, see õnnistab.
On pimedus su küünal.
Rumi
Mullu ilmus kirjastuselt Tänapäev Aleksander Aina debüütromaan „Pimeduses kulgeb tee“. Rahvusraamatukogu andmebaas kinnitab, et teos ilmus pseudonüümi all.…
Mathura
5 minutit

Aldo Meristo 19. II 1944 – 23. V 2017

Eesti džässmuusikat on tabanud korvamatu kaotus: meie hulgast on lahkunud pianist, helilooja, õpetaja, kallis sõber ja kolleeg Aldo Meristo.
Ta oli muusik, kes oli oma loomingus ja elus tõe ja õiguse otsija, muusik, kelle panust eesti džässmuusika arengusse on raske ülehinnata. Tema looming on mõjutanud paljusid muusikuid nii Eestis kui ka…
1 minut

Juta Eskel 18. IX 1927 – 20. V 2017

On lahkunud üks eesti vanemaid skulptoreid Juta Eskel (sünninimi Parm, 1939–1951 Mullari). Tallinnas sündinud, lõpetas ta siin koos tulevase abikaasa Albert Eskeli ning mitme teise oma põlvkonna tuntud kunstnikuga 1948. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi, ent diplomit talle poliitilistel põhjustel ei antud. Tema isa Raiu Mullari oli silmapaistev vabadussõdalane ning vend…
2 minutit

Teadlane par excellence

Endel Tulvingu elumälu on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

10. jaanuaril 2014 jõudis Eesti Rahva Muuseumi emeriitprofessor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Rutt Tulvingu arhiivi esimene osa, kokku 42 kastitäit kirjavahetust, konspekte, märkusi, loengu- ja konverentsimaterjale teadustööst psühholoogia ja mälu valdkonnas. Materjalid on koondatud ajavahemikust 1930–2012 ja väärib märkimist, et…
Margus Maidla
5 minutit

Mälu(m)äng

Jonas Hassen Khemiri on üks (au)hinnatumaid Rootsi nüüdiskirjanikke. Tema debüütteos ilmus juba 2003. aastal, kuid eesti keelde jõudis Khemiri alles äsja, kui kirjastus Varrak andis Aet Variku tõlkes välja tema kolmanda romaani „Kõik, mida ma ei mäleta“. Teos pärjati aastal 2015 Rootsis maineka Augusti auhinnaga (August Strindbergi järgi – Augustpriset) parima…
Janika Läänemets
4 minutit

Kas elu on tõsi või nali?

Vihmar on loonud ängistavast tragöödiast komöödia, kuid imede ime – Strindberg on alles jäänud.

Pärnu Endla „Surmatants“, autor August Strindberg, tõlkija Arnold Ravel, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, valguskujundajad Karmen Tellisaar ja Kasper Jürimäe. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar. Esietendus 7. IV Küünis.
Rootsi klassiku…
Madli Pesti
4 minutit

Autasu

Kristjan Raua preemia on kõige vanem (ja järjekindlam) kunstiautasu. Selle puhul on rõhutatud ka, et see on kolleegide auhind ehk et otsuse langetab laiapõhjaline valijaskond – kunstnike liidu volikogu. Ka esitajaskond on laiem kui teiste kunstipreemiate puhul. Iseenesest on see ju ainult hea, iseäranis, kui meie kultuuripoliitika on suuresti suunatud…
Reet Varblane
1 minut

Nüüdismuusika on päriselt olemas

Maailma ühel tähtsamal nüüdismuusika foorumil kõlas 58 uut heliteost 29 riigist. Parimateks tunnistati poola helilooja Artur Zagajewski ja soomlase Sebastian Hilli teos.

LXIV rahvusvaheline heliloojate rostrum 15. – 19. V Palermos.
Rostrumi aruteludel räägitakse üha sagedamini uue muusika olukorrast maailma raadiojaamades. Eelarve­kärbete tõttu on nüüdismuusika mängimine raadios väga keeruline…
Johanna Mängel
5 minutit
Meie olemegi indie
„Tartu Indiefesti“ peaesineja I Wear* Experiment on suure lava bänd ja selle ansambli koht on staadionikontsertidel. Nad on selle ära teeninud.
Ken Mürk

Meie olemegi indie

Huvitav muusika ei pea olema aheldatud mõttetu stiilimääratluse külge – kõik võib olla indie. Või siis mitte.

Priit Liiviste
5 minutit
Kuidas mitte sõnade taha peitu pugeda?
Jonas Hassen Khemiri: „Ma ei kirjuta sisserändajatest. Kirjutan tänapäeva Rootsist.“
Martin Stenmark

Kuidas mitte sõnade taha peitu pugeda?

Jonas Hassen Khemiri: „Meie perele oli kõige rohkem pühapaiga moodi koht raamatukogu.“

Aet Varik
6 minutit

Mihhail Trunini „Marginaalid ja sissesõitnud“

Peeter Sauteri „Sikud ja lambad“

Joonas Kiige „Meie eitus, meie jaatus“

Endel Tulvingu „KC juhtum“

Rebeka Põldsami „Vaimu keskklassistumise talumatu igavus“

Jonas Hassen Khemiri „Kõik, mida ma ei mäleta“

„Uurali kaja. 9 animeeritud juttu soome-ugri naistest ja meestest“

Mart Vainre näitus „Mullid“

Toomas Paaveri „Arhitekt ja avalik ruum“

Pärnu Endla „Surmatants“

Sirp