Üks roll
Miski ei tundu absurdsem kui kellegi teise vägikaikavedu: ikka on üks loll ja teine laisk ja keegi ei viitsi rügada. Viimastel kuudel on jaburaid telegramme saadetud Narvast, kus üks ei taha enam enda omandis muuseumi toetada ja teine ähvardab selle peale uksed sulgeda.
Tegelikult võiks ju sihtasutus Narva Muuseum olla hea näide riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööst, sest ega selliseid…
Tegelikult võiks ju sihtasutus Narva Muuseum olla hea näide riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööst, sest ega selliseid…
3 minutit
Peale ustavusvande andmise peab naturalisatsiooni käigus sooritama ka teadmiste eksami. Seega tundub, et riigi perspektiivist on naturaliseerunud kodanikud eelistatumad: peale selle, et nad on oma ustavust selge sõnaga väljendanud kohe kodanikuks saades, on nad ilmutanud teadlikkust enda kui kodaniku õigustest, kohustustest ning võimalustest antud riigis. Pildil mõne aasta tagune kodakondsustunnistuste üleandmine uutele alla 15aastastele Eesti kodanikele. Esinevad Piip ja Tuut.
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Ustava kodaniku eeldus ja kodaniku õigused globaliseerunud maailmas
Dominique Leydet’1 järgi on kõige üldisem definitsioon: kodanik on mingi poliitilise kogukonna liige, kellel on seeläbi teatud õigused ning kohustused. Sellest määratlusest…
8 minutit
Eesti jooksja Tiidrek Nurme teeb Keenias trenni koos sealsete jooksjatega. Ühtlasi aitab ta keenialasi Euroopasse võistlustele. Viimase Tartu maratoni võitis Nurme treeningukaaslane Ibrahim Mukunga Wachira, kes püstitas sokkide väel rajarekordi.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Sikud ja lambad
Inimlikud lood kodakondsusest tõstatavad küsimuse, kas inimesel peaks olema mitu moraali.
7 minutit
Hipisaare-diskussioonis jäi kõrvale autori sõnum, et tänapäeva lääne inimese vajadused on kunstlikult loodud ja neist on võimalik loobuda; et mugavusest loobumine võib anda suure vabaduse; et lihtsus, rõõm ja inimlikud sidemed on võimalikud; et inimesed võivad olla ilusad ja head; et maailma on võimalik paremaks muuta.
Madleen Maria Kirja
Meie eitus, meie jaatus
Koos tõe ja faktidega läheb allavoolu ka ratsionaalselt argumenteeritud loogiline arutelu.
6 minutit
Kunstnik Olga Žitlina ja inimõiguste aktivisti Andrei Jakimovi välja töötatud lauamängus „Venemaa, võimaluste maa“ kirjeldatakse reeglite, bürokraatia, lõksude ja pettuste labürinti, millest koosneb töömigrantide elu tänapäeva Venemaal. Mängu on mitu korda ajakohastatud ja praegu kasutatakse seda ka Venemaa koolides, et rääkida teismelistega migratsioonist ning ennetada ksenofoobiat. Pildid joonistas kunstnik Anna Tereškina.
Olga Žitlina
Mäng ja nali on tõsised asjad
Olga Žitlina: „Oleme vaid veidrike kamp, kes žongleerib konfliktide ja võimalike tülidega, lootes need maandada naerupahvakutes ja läheduses.“
8 minutit
Ingrid Aguri elutee
Koguteos „Ingrid Agur. Elu kolm vaatust“ annab pildi vapustavalt vapra naise raskest ja väärikast elukäigust.
Andes välja albumi „Ingrid Agur. Elu kolm vaatust“, on Ingrid Aguri koolijuhist ja ettevõtjast pojad Hendrik ja Madis teinud nii oma emale kui ka Eesti kultuuriloole väärtusliku kingituse. Teatriinimesed teavad Ingrid Agurit kui 37 aastat Ugala teatris töötanud oivalist kunstnikku,…
4 minutit
John Boormani „Pääsemine“ oli üks hirmsamaid 1970ndate aastate lugusid kodanluse kaitsetusest kurjade maainimeste ees.
Kaader filmist
Karjäär Ameerika mägedel
John Boorman: „Mul on olnud õnne, ma olen suutnud oma ebaõnnestumised üle elada.“
7 minutit
Fine 5 tantsuteatri ja -kooli kauaaegseteks kunstilisteks juhtideks on Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, kes olid juba 1990. aastatel siinses koreograafias suunanäitajad.
Madis Veltman / ACE / Scanpix
Fine 5 Eesti tantsuväljal
Eesti vanim nüüdistantsuteater seab esikohale tantsulise liikumise selle traditsioonilises mõttes, taandamata tantsu lavastustervikus video või sõna kõrval lihtsalt üheks tähenduskandjaks paljudest.
6 minutit
Olemus ja identiteet
Valmisidentiteetide paljusus turul ei lase ühtki identiteeti enam tõsiselt võtta ja paiskab inimese piinavasse mentaalsesse vaakumisse.
Lavastuse „Idem“ 14. V etendus Vabal Laval (esietendus 12. V). Lavastaja Artjom Garejev, helilooja ja peaprodutsent Aleksandr Žedeljov, dramaturg Tatjana Kosmõnina, visuaalkunstnikud Aljona Movko ja Sergei Dragunov, valguskujundaja Deniss Bretško, lavastaja abi Anton Kiseljus, produtsent Ksenia Kuzmina, operaator ja video…
4 minutit
Helge Kjellin oma tarkade ja elurõõmsate üliõpilastega 1923. aastal. Kuigi kunstiajaloo alal töötamiseks ja karjääri tegemiseks olid seda õppinud paljudel noortel neidudel väga head eeldused – lai silmaring, keelteoskus, huvi kunstiajaloo vastu ja kõrghariduse saamist toetav perekond, siis lõpetas neist ülikooli vaid mõni üksik, oma erialal ei hakanud aga peaaegu mitte keegi tööle.
Rootsi Riigiarhiiv
Miks ei saanud ühestki tüdrukust kunstiajaloolast?
Helge Kjellini ajal õppis Tartu ülikoolis kunstiajalugu palju laia silmaringi ja hea võõrkeeleoskusega naisi, kuid nende väljavaated akadeemilises sfääris karjääri teha olid nigelad.
8 minutit
Roosa müts – Vaimu keskklassistumise talumatu igavus
Sarah Schulman kirjutas 2013. aastal raamatu „Vaimu keskklassistumine. Kadunud kujutlusvõime tunnistaja“ („The Gentrification of the Mind. Witness to a lost imagination“, UC Press), kus ta kirjeldab aidsi epideemia mõju New Yorgi kujunemisele. Boheemlaslikust ja protestivaimu täis idealistide New Yorgist on saanud kallis linn, kus kultuur on koondunud suurte institutsioonide ja…
4 minutit
Vana meediumi uuendaja
Mart Vainre enesedistsipliin on tugev, tundub, et kontseptualist temas on edukalt seljatanud maalijanärvi ja värvidega möllamise soovi.
Mart Vainre näitus „Mullid“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. VI, helikujundus Ekke Västrik.
Mart Vainre näituse „Mullid“ saatetekst ütleb selgelt, et kunstnik imiteerib pintsli ja värvide abil digitaalseid pilditöötlusvahendeid.
Iseenesest pole maalikunsti klammerdumine teiste meediumide külge (eriti nende, kustpoolt…
Mart Vainre näituse „Mullid“ saatetekst ütleb selgelt, et kunstnik imiteerib pintsli ja värvide abil digitaalseid pilditöötlusvahendeid.
Iseenesest pole maalikunsti klammerdumine teiste meediumide külge (eriti nende, kustpoolt…
3 minutit
Kuidas Eesti Joonisfilm palus meestel teed juhatada
Uurali kaja. 9 animeeritud juttu soome-ugri naistest ja meestest. Koostanud Svetlana Karm, Art Leete ja Priit Tender, toimetanud Karin Kastehein. Eesti Rahva Muuseum, 2017. 102 lk.
Raamatuga on kaasas mälupulk 9 loo animatsiooniga. Autorid Valter Uusberg, Heiki Ernits ja Mattias Mälk, Priit Tender, Kristjan Holm, Ülo Pikkov, Mait Laas, Mattias Mälk, Priit…
Raamatuga on kaasas mälupulk 9 loo animatsiooniga. Autorid Valter Uusberg, Heiki Ernits ja Mattias Mälk, Priit Tender, Kristjan Holm, Ülo Pikkov, Mait Laas, Mattias Mälk, Priit…
5 minutit
Pealelend – Katre Väli, kultuuriministeeriumi teatrinõunik
Millised on eraõiguslike nüüdistantsuteatrite ja -truppide võimalused saada riigilt rahalist toetust?
Kõigil etendusasutustel, kes vastavad seatud tingimustele, on kord aastas õigus taotleda kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. Ennekõike on tegevustoetus mõeldud pikemat aega ja regulaarselt tegutsevatele etendusasutustele, kellel on ette näidata arvestatav hulk lavastusi. Nad peavad olema tegutsenud vähemalt kolm aastat, nende…
Kõigil etendusasutustel, kes vastavad seatud tingimustele, on kord aastas õigus taotleda kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. Ennekõike on tegevustoetus mõeldud pikemat aega ja regulaarselt tegutsevatele etendusasutustele, kellel on ette näidata arvestatav hulk lavastusi. Nad peavad olema tegutsenud vähemalt kolm aastat, nende…
2 minutit
Łukasz Wojciechowski pani kokku näituse „Poola noored arhitektid. 2D“, mida saab vaadata arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel.
Evert Palmets
Nostalgia ja noor veri
Łukasz Wojciechowski: „Meis on nii palju sarnast, meil on ühine ajalugu, elu Nõukogude Liidu varjus – idapoolsete kolleegidega on alati tuttavlik rääkida.“
8 minutit
Ameerika rojalistlik revolutsioon
Ajal, mil suuresti lõhestunud, et mitte öelda paralleelmaailmadeks polariseerunud angloameerika, aga ka Euroopa avalikkus vaidleb endiselt Trumpi USA presidendiks valimise ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsuse üle, tasub meenutada, kuidas USA alguse sai. Kuidas juhtus nii, et kuningate Inglismaa minetas tõelise monarhia ja USAs kujunes välja monarhia ilma kuningateta? Just selle küsimuse püstitab Eric…
5 minutit
Veni, veni, Vanemuine
Vanemuise SO hiljutine kontsert Paul Mäe juhatamisel on eristuva, ent siiski ajaloolisele konventsioonile tugineva kava hea näide.
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 18. V Estonia kontserdisaalis, dirigent Paul Mägi. Kavas Ülo Kriguli „Symphonic Slices“, James MacMillani „Veni, veni Emmanuel“ (solist Heigo Rosin) ja Camille Saint-Saënsi sümfoonia nr 3 („Orelisümfoonia“).
Sümfooniakontsertide kava kokkupanemine on teatavasti hämaravõitu teadus: see…
Sümfooniakontsertide kava kokkupanemine on teatavasti hämaravõitu teadus: see…
4 minutit
Telegrammid avalikust ruumist
Avalik väliruum on olnud viimastel aastatel kõige väärtuslikum valuuta: selle eest saab n-ö osta hoonestusõigust, korrusekõrgust, parklakohti, juurdepääsuteid jms. Kauplemisel jääb avalik ruum kui selline küll pahatihti selgelt sisustamata. Seetõttu võib füüsilist ruumi ruutmeetrite mõttes justkui jaguda, aga sisu on vähevõitu või ruutmeetrid sedavõrd killustatud, et kompaktse sisu sinna paigutamine on võimatu. Nii et väärtuslik…
3 minutit
Kõige vähem igav inimene
Kõik tähtsamad avastused tehti ja suuremad sündmused mälu uurimises toimusid siis, kui seal ligidal oli Endel Tulving.
Kui ma 1968. aastal alustasin Tartus psühholoogiaõpinguid, siis ei olnud, hoolimata suurest informatsioonisulust, kuigi raske sattuda Endel Tulvingu nimele. Üheks põhjuseks oli see, et järgmised paarkümmend aastat olid psühholoogias mälukesksed. Suurem osa tippuurijatest uuris…
4 minutit
Jäälill kasvuhoones
Kahjuks on Hedda vales kohas, ta on dekadentlik ja luksuslik taim põhjamaises triiphoones, ümber tublid kurgid ja atsakad tomatid.
Vanemuise „Hedda Gabler“, autorid Henrik Ibsen ja Brian Friel, tõlkija Krista Kaer, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Piret Laurimaa, Karol Kuntsel, Margus Prangel, Külliki Saldre,…
5 minutit
Eesti oma „Lohejooksja“
Globaliseerumine võib tähendada turustusstrateegiat, mida esitletakse kui meid üksteisele lähendavat väärtust, aga ka hoopis kõigi erisuste tunnistamist ja nendest huvitumist.
Mis haiget teeb, see õnnistab.
On pimedus su küünal.
Rumi
Mullu ilmus kirjastuselt Tänapäev Aleksander Aina debüütromaan „Pimeduses kulgeb tee“. Rahvusraamatukogu andmebaas kinnitab, et teos ilmus pseudonüümi all. Kuna aga kirjastaja on autori…
On pimedus su küünal.
Rumi
Mullu ilmus kirjastuselt Tänapäev Aleksander Aina debüütromaan „Pimeduses kulgeb tee“. Rahvusraamatukogu andmebaas kinnitab, et teos ilmus pseudonüümi all. Kuna aga kirjastaja on autori…
5 minutit
Aldo Meristo 19. II 1944 – 23. V 2017
Eesti džässmuusikat on tabanud korvamatu kaotus: meie hulgast on lahkunud pianist, helilooja, õpetaja, kallis sõber ja kolleeg Aldo Meristo.
Ta oli muusik, kes oli oma loomingus ja elus tõe ja õiguse otsija, muusik, kelle panust eesti džässmuusika arengusse on raske ülehinnata. Tema looming on mõjutanud paljusid muusikuid nii Eestis kui ka välismaal. Tema…
Ta oli muusik, kes oli oma loomingus ja elus tõe ja õiguse otsija, muusik, kelle panust eesti džässmuusika arengusse on raske ülehinnata. Tema looming on mõjutanud paljusid muusikuid nii Eestis kui ka välismaal. Tema…
1 minut
Juta Eskel 18. IX 1927 – 20. V 2017
On lahkunud üks eesti vanemaid skulptoreid Juta Eskel (sünninimi Parm, 1939–1951 Mullari). Tallinnas sündinud, lõpetas ta siin koos tulevase abikaasa Albert Eskeli ning mitme teise oma põlvkonna tuntud kunstnikuga 1948. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi, ent diplomit talle poliitilistel põhjustel ei antud. Tema isa Raiu Mullari oli silmapaistev vabadussõdalane ning vend Rünno Mullari, andekas…
2 minutit
Teadlane par excellence
Endel Tulvingu elumälu on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.
10. jaanuaril 2014 jõudis Eesti Rahva Muuseumi emeriitprofessor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Rutt Tulvingu arhiivi esimene osa, kokku 42 kastitäit kirjavahetust, konspekte, märkusi, loengu- ja konverentsimaterjale teadustööst psühholoogia ja mälu valdkonnas. Materjalid on koondatud ajavahemikust 1930–2012 ja väärib märkimist, et see on tõesti esimene partii, sõlmitud…
5 minutit
Mälu(m)äng
Jonas Hassen Khemiri on üks (au)hinnatumaid Rootsi nüüdiskirjanikke. Tema debüütteos ilmus juba 2003. aastal, kuid eesti keelde jõudis Khemiri alles äsja, kui kirjastus Varrak andis Aet Variku tõlkes välja tema kolmanda romaani „Kõik, mida ma ei mäleta“. Teos pärjati aastal 2015 Rootsis maineka Augusti auhinnaga (August Strindbergi järgi – Augustpriset) parima ilukirjandusliku teose kategoorias.
„Kõik, mida ma ei mäleta“ on…
„Kõik, mida ma ei mäleta“ on…
4 minutit
Kas elu on tõsi või nali?
Vihmar on loonud ängistavast tragöödiast komöödia, kuid imede ime – Strindberg on alles jäänud.
Pärnu Endla „Surmatants“, autor August Strindberg, tõlkija Arnold Ravel, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, valguskujundajad Karmen Tellisaar ja Kasper Jürimäe. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar. Esietendus 7. IV Küünis.
Rootsi klassiku August Strindbergi „Surmatants“ on ängistav,…
Rootsi klassiku August Strindbergi „Surmatants“ on ängistav,…
4 minutit
Autasu
Kristjan Raua preemia on kõige vanem (ja järjekindlam) kunstiautasu. Selle puhul on rõhutatud ka, et see on kolleegide auhind ehk et otsuse langetab laiapõhjaline valijaskond – kunstnike liidu volikogu. Ka esitajaskond on laiem kui teiste kunstipreemiate puhul. Iseenesest on see ju ainult hea, iseäranis, kui meie kultuuripoliitika on suuresti suunatud tippude ülesehitamisele ning rahvusvahelisele areenile kipub jõudma suhteliselt ühelaadset…
1 minut
Nüüdismuusika on päriselt olemas
Maailma ühel tähtsamal nüüdismuusika foorumil kõlas 58 uut heliteost 29 riigist. Parimateks tunnistati poola helilooja Artur Zagajewski ja soomlase Sebastian Hilli teos.
LXIV rahvusvaheline heliloojate rostrum 15. – 19. V Palermos.
Rostrumi aruteludel räägitakse üha sagedamini uue muusika olukorrast maailma raadiojaamades. Eelarvekärbete tõttu on nüüdismuusika mängimine raadios väga keeruline või peaaegu võimatu.…
Rostrumi aruteludel räägitakse üha sagedamini uue muusika olukorrast maailma raadiojaamades. Eelarvekärbete tõttu on nüüdismuusika mängimine raadios väga keeruline või peaaegu võimatu.…
5 minutit
„Tartu Indiefesti“ peaesineja I Wear* Experiment on suure lava bänd ja selle ansambli koht on staadionikontsertidel. Nad on selle ära teeninud.
Ken Mürk
Meie olemegi indie
Huvitav muusika ei pea olema aheldatud mõttetu stiilimääratluse külge – kõik võib olla indie. Või siis mitte.
5 minutit
Jonas Hassen Khemiri: „Ma ei kirjuta sisserändajatest. Kirjutan tänapäeva Rootsist.“
Martin Stenmark
Kuidas mitte sõnade taha peitu pugeda?
Jonas Hassen Khemiri: „Meie perele oli kõige rohkem pühapaiga moodi koht raamatukogu.“
6 minutit
