„Third Space’is“ esitatud lahendus on huvitavalt maalähedane, kogu ala läbib roheline vöönd.
Tallinna Vanasadama tulevik
Mereäärne ei saa olla üksikute arhitektuuriliste tippobjektide juhuslik rivistus, vaid läbimõeldud, paraja hoonestustihedusega tulevikku vaatav linn.
6 minutit
Üks roll
Sel nädalal lahvatas meedias üksjagu huvitav eetiline debatt, kui kaheksa ärimeest annetasid erakondadele kokku üle 800 000 euro selle eest, et viimased tõstsid kolmanda lapse toetust. Kas nüüd on seaduse hind teada, küsiti ning arutati, mis on eetilisem, kas toetada täpsustava selgituseta maailmavaadet või avalikult välja öelda, mille eest täpselt poliitikuid rahaliselt premeeritakse.
Omaette küsimus on seegi, kas ja kuidas saavad…
Omaette küsimus on seegi, kas ja kuidas saavad…
3 minutit
Tarmo Johannes (vasakul): „Mulle on need hetked, kus maali või mõnda teist visuaalset tööd saab peaaegu et kuulda, hästi väärtuslikud. Meie rikkusime „Eesti oratooriumiga“ sinu näitusel selle võimaluse ühe hooga ära.“
Karin Kaljulätte, Maaleht
Kuidas olla pall, mis püsib õhus ja muudab trajektoori?
ehk Kunstniku vabadusest ja vastutusest
11 minutit
Thilo Sarrazin: „Ühiskonnale on ohtlik lasta sisse inimesi, kes näevad teistmoodi välja ja kannavad teisi omadusi.“
CC/Wikipedia
Sisseränne on sotsiaalse valiku küsimus
Thilo Sarrazin: „Suure hulga moslemite sisseränne Saksamaale oli viga. Sama kehtib teie vene vähemuse kohta.“
11 minutit
Kanada Queen’s University sisserändepoliitika professor Naomi Alboim.
Erakogu
Tõhus rändekontroll ja tark lõimepoliitika
Naomi Alboim: „Ei saa oodata, et sisserännanud muutuksid eestlastest eestlasemaks, enne kui neid tunnustama hakkate.“
7 minutit
800 aastat okupatsiooni
Veel mõni aastakümme tagasi pidid paljud meie hulgast ametiredelil edasi liikumiseks astuma ühte kindlasse parteisse, teistmoodi ei olnud võimalik. Olime okupeeritud rahvas ja meil ei olnud õigust valida, õigust olla need, kes me sisimas soovisime olla. Nüüd, kui oleme taas oma maa peremehed, soovib üks usuline seltskond okupandi kombel määrata, kuidas meie maa presidendil tuleb ennast…
2 minutit
Palimpsest – Väljumine kingipoe kaudu
Hiljutine ERRi kultuuriportaali uudis väikekirjastuste koostöö lõpetamise kohta suure raamatupoodide keti Apolloga on kõnekas eelkõige ühe Ilmamaa esindaja Mart Jagomäe lause poolest: „Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks on olla eelkõige meelelahutuskeskus, mitte niivõrd spetsialiseeritud ja võimalikult laia valikuga raamatupood.“1 Apollo juhatuse liige Mauri Dorbek vaidles Jagomäele muidugi vastu ja…
3 minutit
Facebooki grupid on uued salongid
Platvormid, mis on toonud kaasa populismi edu, loovad eelduse demokraatia paremaks toimimiseks.
Pärast Donald Trumpi USA presidendiks valimist ja Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise referendumit on kõikjalt kuulda jutte demokraatia paratamatust lõpust. Ent millisest demokraatiast me üldse sel puhul räägime?
Saksa sotsioloog ja filosoof Jürgen Habermas kirjeldab 1962. aastal avaldatud „Avalikkuse struktuurimuutustes“ protsesse Suurbritannias ja Prantsusmaal…
Saksa sotsioloog ja filosoof Jürgen Habermas kirjeldab 1962. aastal avaldatud „Avalikkuse struktuurimuutustes“ protsesse Suurbritannias ja Prantsusmaal…
5 minutit
Kaspar Hauser keele meelevallas
Tartu Üliõpilasteatri „KH kood ehk Kaspar Hauseri juhtum“, dramatiseerija Peeter Piiri, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik ja muusikaline kujundaja Kiwa, kostüümikunstnik Maarika Mihhailov, valguskujundaja Enor Niinemägi, liikumisjuht Helen Solovjev. Mängivad Peeter Piiri, Kristi Kimmel, Kristi Luha, Anneli Ojaste, Henry-Laur Allik ja Pärtel Poopuu. Esietendus 18. XI 2016 Tartu Üliõpilasmajas.
Kaspar Hauseri lugu on inspireeriv materjal, mille alusel on Jakob…
Kaspar Hauseri lugu on inspireeriv materjal, mille alusel on Jakob…
3 minutit
Enne kui vana puu lehed lendavad tuulde
Lembit Petersoni rollilahendus tõuseb argitasandi kohale. Tema André on võluvalt tabamatu: roll viivleks pidevalt justkui õhus, nii mõttekäikudes, kõnerütmis kui ka plastikas.
Theatrumi „Isa“, autor Florian Zeller, tõlkija Eva Eensaar, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Priidu Adlas, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Lembit Peterson, Liina Olmaru,…
6 minutit
Mälestustest peab lahti saama
Enn Säde kirjutiste kogumikus „Säde filmist“ on faktid ja seisukohad segunenud meeldejäävaks reisiks Eesti filmiminevikku.
„Mälestused segavad natuke, ma tahan neist lahti saada. Mitte edevusest, ma olen oma edevuse ammu maha käinud. Memuaaride kirjutajat minust ei saa. Ma ei kujuta ette, et ma lähen oma kirjutuslaua juurde ja hakkan üksinda rääkima,…
5 minutit
Vilistlased on kõrgkooli tugevuse mõõt
Mõtteid Eesti muusika- ja teatriakadeemia vilistlaskogu 7. I üldkogu eel ja järel
Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) oli üks viimaseid Eesti kõrgkoole, mille lõpetanud ei tegutsenud kuni eelmise kevadeni ametlikus juriidilises vormis vilistlaskonnana. Kas see oli tingitud liigsest passiivsusest, seda praeguseks MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu moodustanud pigem ei arva.…
4 minutit
Maile Grünbergi punamustast sisekujundusest jääb domineerima must, üksikute detailidena tulevad esile näokujulise seljatoega toolid.
Ilmar Saabas / Ekspress Meedia / Scanpix
Maja, nagu teile meeldib
Kõik tundub kinolik, teatrile kohaselt saab siiski riided ära anda ja popkorni ei müüda. Kui moest laenata, siis Nukus valitseb casual, ilma šikita.
5 minutit
Festival festivali pärast?
Tartu Talvemuusika festival 1. – 8. I. Neliteist kammermuusika kontserti Tartu Jaani kirikus.
Traditsiooniliselt vastandab kriitik end interpreediga: seab ennast mugavalt kontserdisaalis sisse ja jääb ootama, mida on interpreedil pakkuda. Tartu Talvemuusika festivalil ei õnnestunud mul kuidagi muusikakriitiku nahka pugeda. Mul õnnestus kuulata poolt festivali kontsertidest ja kahjuks jäid muusikaliste elamuste asemel resoneerima kontserdikorralduslikud probleemid. Leian,…
Traditsiooniliselt vastandab kriitik end interpreediga: seab ennast mugavalt kontserdisaalis sisse ja jääb ootama, mida on interpreedil pakkuda. Tartu Talvemuusika festivalil ei õnnestunud mul kuidagi muusikakriitiku nahka pugeda. Mul õnnestus kuulata poolt festivali kontsertidest ja kahjuks jäid muusikaliste elamuste asemel resoneerima kontserdikorralduslikud probleemid. Leian,…
4 minutit
Püha kolm(ainu)põlvkonna manifestatsioon
Kaarel Kurismaa ja Raul Keller eeldavad vaataja füüsilist panust, Mari-Liis Rebane ja Karl Saks töötavad minimalistlike kujunditega.
Kaarel Kurismaa, Raul Kelleri, Mari-Liis Rebase ja Karl Saksa näitus „Taimer“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 15. I.
Kapten Konkskäsi teatavasti vihkas ja kartis aega ja kella tiksumist. Eikunagimaal puudus aeg, see seisis. Tundub, et…
Kapten Konkskäsi teatavasti vihkas ja kartis aega ja kella tiksumist. Eikunagimaal puudus aeg, see seisis. Tundub, et…
4 minutit
Ka etendatud armastus võib olla ehe
Filmikunsti kõrval ei tundu Kristian Smeds uskuvat ka teatrisse, mis ei takista tal aga tegemast väärt teatrit.
Soome Rahvusteatri „just filming“, lavastaja Kristian Smeds, valguskunstnik Teemu Nurmelin, videokujundaja Lennart Laberenz, helikujundaja Krisztián Vranik. Mängivad Annamária Láng ja Juhan Ulfsak. Esietendus 14. X 2016 Soome Rahvusteatris, Tallinna külalisetendused 13. – 17. XII…
3 minutit
Kui käidav on Tallinna kesklinn?
Jalakäija on linnaliikluses justkui alasti – abitu ja kaitsetu sõiduki vääratuste või manööverdusvea ees.
Käimine on meie argielu lahutamatu osa, see on sama oluline kui hingamine või söömine, sellest oleneb tervis ja elukvaliteet. Käimine on seotud inimese kõige proosalisema igapäevategevusega: postkastist ajalehe toomine, prügi väljaviimine, kodust autosse ja autost kontorisse…
3 minutit
Kuidas teha head lasteteatrit?
Aastalõpu ühisnimetajana võib kergendusega tõdeda, et jõuluteemat asendavad „talvekad“ ja lihtsalt hea teater, mida võib soovitada ka kõigile täiskasvanutele.
Aasta lõpp on lastelavastuste tipphooaeg, mil nagu võluväel ilmub välja pool kogu lasteteatri aastasaagist. Kui aastas jõuab lavale kokku umbkaudu 50 uut lastelavastust, siis aasta kolme viimasesse kuusse…
4 minutit
Orhan Pamukiga Türgi hingeelu uurimas
Türgis kerkivad viimasel ajal üha küsimused, millele nagu polekski vastust. Kas hea kirjandus võiks siin teenäitaja olla?
Nobelist Orhan Pamuki (sünd 1952) eesti keeldegi tõlgitud romaan „Lumi“* jäi mul omal ajal millegipärast just enne lõppu pooleli. Võib-olla oligi see omamoodi süümepiina leevendamine, et möödunud suvel Ankaras tööle asudes olid mu…
8 minutit
Ma tean, mida sa tegid eelmisel suvel Soomes
Mängufilm „Bodom“ (2016, Soome-Eesti, 85 min), režissöör Taneli Mustonen, stsenaristid Aleksi Hyvärinen ja Taneli Mustonen, operaator Daniel Lindholm, helilooja Panu Aaltio. Osades Nelly Hirst-Gee, Mimosa Willamo, Mikael Gabriel, Santeri Helinheimo Mäntylä jt.
Ajal, mil Hollywood vaevleb frantsiiside ja järgede lõppematu jada kroonilises ideevaeguses, on kohalikus kastmes vaaritatud žanrifilmid üldjuhul enam kui teretulnud.
Sageli näitavad…
Ajal, mil Hollywood vaevleb frantsiiside ja järgede lõppematu jada kroonilises ideevaeguses, on kohalikus kastmes vaaritatud žanrifilmid üldjuhul enam kui teretulnud.
Sageli näitavad…
4 minutit
Turneri perspektiivid
Marteni skulptuurid ja Deani installatsiooni teeb huvitavaks kordumatu keelekasutuse viiteline sugestiivsus.
Turner Prize’i nominentide Michael Deani, Anthea Hamiltoni, Helen Marteni ja Josephine Pryde’i näitus Londoni Tate Britain’is 17. IX 2016 – 2. II. Auhinna võitis Helen Marten.
Brittide Turner Prize – mõned peavad seda üheks olulisemaks kunstiauhinnaks maailmas, teised on kaunis reserveeritud, eelkõige sellega kaasneva meediakõmu tõttu.…
Brittide Turner Prize – mõned peavad seda üheks olulisemaks kunstiauhinnaks maailmas, teised on kaunis reserveeritud, eelkõige sellega kaasneva meediakõmu tõttu.…
5 minutit
„La La Landi“ siirupise pealispinna all on peidus süngem ja melanhoolsem lugu. Pildil Mia (Emma Stone) ja Sebastian (Ryan Gosling).
Kaader filmist
Teeme Hollywoodi taas suureks
Mängufilm „La La Land. California unistused“ („La La Land“, 2016, USA, 128 min), režissöör-stsenarist Damien Chazelle, operaator Linus Sandgren, helilooja Justin Hurwitz. Osades Ryan Gosling, Emma Stone, JK Simmons, John…
5 minutit
„Tsepeliini triumf“ on eelkõige kasutatav käsiraamatuna, mille abiga saab Eesti 1970ndate rokki juba sügavuti uurida. Fotol ansambel Incognito 1974. aastal EÜE tuuril. Vasakult: Priit Poom, Marius Sagadi (prillidega), Riho Kuub, Sulev Kuusik (seisab esimesena), Ari Dubin, Andrus Kerstenbeck, Olavi Pihlamägi (ees keskel).
Sulev Kuusiku kogust
Institutsionaliseeritud eesti rokk 1970ndatel
Kõnekeelele lähedases stiilis ülevaade, mis heidab valgust nii põrandaaluste kui ka põrandapealsete bändide siseellu.
4 minutit
Loomingu Raamatukogu
LR! Hõissa! Proosit! Ta elagu!
Loomingu Raamatukogu tähistab 60. aastapäeva. Kirjandusfänn, kodukootud semiootik ja hüpoteetiline firmajuht ühes isikus uurivad sel puhul sarja fenomeni.
9 minutit
Loomise kehalikkusest, vaimust rääkimata
Nancy Huston tuli, nägi ja võitis juba oma esimese eesti keeles ilmunud raamatuga. Tema romaani „Murrangujooned“ tõlge ilmus 2012. aastal (LR, nr 24–27, tlk Triinu Tamm), seda loeti, sellest räägiti, sellest kirjutati. Juba on seda magistritöö raames kõrvutatud Sofi Oksase „Puhastusega“ (Reelika Lepp). „Loomispäevik“ ilmus mullu suvel, vallutas edetabelid ja müüdi läbi. E-raamat õnneks müügilt ei…
3 minutit
Jumal pole puust
Viimastel nädalatel on olnud palju juttu kiriku ja riigi suhetest. Õie-Mari Aasmäe kirjutab (Delfi 1.01): „Iga inimene peab millessegi uskuma ja meil on ka vaja millessegi uskuda, eks ka mina usun, loodusseadustesse, inimestesse ja veel paljudesse asjadesse. Aga üldse ei suuda ja ei taha uskuda, et kuskil on üks kõrgem võim, kes otsustab selle üle, kuidas minul…
4 minutit
Näitus kui kommentaar (mitte pihtimus)
Kaido Ole valikuid saadab siiamaani soov puhastada teadvus, mälu ja silm mürast ning alustada puhtalt lehelt, kuigi teab, et see on tegelikult võimatu.
Kaido Ole näitus „Nogank hoparniis“ Tallinna Kunstihoones kuni 5. II, kuraator Anneli Porri, muusika Tarmo Johannes.
Kõige esimene töö, mida Kaido Ole esitleb Tallinna Kunstihoone isikunäitusel, kannab pealkirja…
Kõige esimene töö, mida Kaido Ole esitleb Tallinna Kunstihoone isikunäitusel, kannab pealkirja…
5 minutit
Muusikaivadega idupidu
Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel.
Tartu muusikanädal 8. – 9. XII 2016.
Novembrikuus käisin showcase-festivalil „Bush“ Ungaris ja sattusin ühe laua taha istuma Poola veebilehe beehype.pe eestvedaja Mariusz Hermaga. Ta küsis, kuidas Eesti artistid, bändid ja muusikavaldkonna inimesed Tallinn Music Week’i suhtuvad. Kuna arvamusi on igasuguseid, siis…
Novembrikuus käisin showcase-festivalil „Bush“ Ungaris ja sattusin ühe laua taha istuma Poola veebilehe beehype.pe eestvedaja Mariusz Hermaga. Ta küsis, kuidas Eesti artistid, bändid ja muusikavaldkonna inimesed Tallinn Music Week’i suhtuvad. Kuna arvamusi on igasuguseid, siis…
5 minutit
Innovatsioon kui teaduslik mõttesport
Ülemaailmne ajurünnak annab tihti väga kiiresti ja tavapärasest odavamalt tellija probleemile märkimisväärse kvaliteediga lahenduse.
Kuigi osalemisvõimalustest ülemaailmses innovatsioonis meil palju ei teata, võiks üks neist võimalustest siiski väärida väga erineva taustaga inimeste tähelepanu. Selleks on USA farmaatsiafirma Eli Lilly 2001. aastal loodud firma Innocentive1,2 konkursid, mis algsest farmaatsia-keemia…
5 minutit
Arhitekti mõtlemise isepära
Indrek Rünkla: „Mulle meeldib maailm, kus ühiskond saab nimetada ennast autoriks, kus kõik Eesti kodanikud võiksid olla Eesti arhitektuuri autorid.“
Mis toimub arhitekti peas enne arhitektuuri sündi ning kuidas vormib ruumi ühiskond? Indrek Rünkla on uurinud kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis kaitstud doktoritöös professiooni mõju arhitekti tööle, tema mõtlemisele ja ettepanekute esitlusviisile.*
Arhitektuuri…
Arhitektuuri…
9 minutit
Vanameistrid tippvormis
Mängufilm „Elle“ (Prantsusmaa-Saksamaa-Belgia, 2016, 92 min), režissöör Paul Verhoeven, stsenarist David Birke, operaator Stéphane Fontaine, helilooja Anne Dudley, põhineb Philippe Dijani romaanil „Oh . . . .“. Osades Isabelle Huppert, Laurent Lafitte, Anne Consigny, Charles Berling jt.
„Elle“ on nii mõnusalt groteskne ja hea film, et ei jäta oma laetud teemade, ohtlike küsimuste ja žanrilise hübriidsusega kedagi kõnetamata. Ometi tuli…
„Elle“ on nii mõnusalt groteskne ja hea film, et ei jäta oma laetud teemade, ohtlike küsimuste ja žanrilise hübriidsusega kedagi kõnetamata. Ometi tuli…
5 minutit
Karusnahatööstuse esindajate käsituses ei räägita rebastest ja naaritsatest kui metsloomadest, vaid kui puuriloomadest. Puurilooma vajadused määratakse selle järgi, mida karusloomakasvandus neile pakub. Kuna liikumisvõimalus puudub, ei kuulu see bioloogiliste vajaduste hulka. Pildil Karjaküla karusloomafarm.
Kristina Mering
Kuidas tappa rebast?
Kuidas on kujunenud ühiskonnas norm, et karusnaha saamiseks on loomade kasvatamine ja tapmine vastuvõetavaks tunnistatud tegevus?
5 minutit
Pealelend – Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu peatoimetaja
Missugused Loomingu Raamatukogu teosed on viimastel aastatel iseäranis soojalt vastu võetud?
Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi kasvanud. Viimase järgi võib tõdeda, et eesti lugeja usaldab tuttava nimega klassikut, nii vanemat, nagu Heinrich von Kleist (tlk Mati…
Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi kasvanud. Viimase järgi võib tõdeda, et eesti lugeja usaldab tuttava nimega klassikut, nii vanemat, nagu Heinrich von Kleist (tlk Mati…
2 minutit
