Aro Velmet: Pole mingit teaduslikku alust arvata, et traditsioonilised soorollid oleks kuidagi ühiskonna elujõulisusega seotud. Küll aga põlistavad need teatud võimuhierarhiat.
Uuringus kirjeldatakse Eestis elavate LGBT-inimeste kogemusi ja hinnanguid oma heaolule.
Eesti transinimeste elukvaliteet paraneb niipea, kui riik suudab lahutada juriidilised protseduurid meditsiinilistest.
Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele ei peaks olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga
Castiajo ja Ondrušová kompavad ehtekunsti perifeerseid äärealasid objektide olemuse ja kontseptualiseeritud ruumi abil.
Avalik ruum on seda sooneutraalsem, mida enam arvestatakse kõikvõimalike, ka marginaalsete, kasutajagruppidega.
„Eesti lood“ 2015–2016 mõjuvad sotsiaalse äratuskellana
Eesti keele tarbeks pole seni pädevat arvutusmudelit.
Kunstniku hääle laia publikuni jõudmisele aitab kaasa tema erisugune positsioon.
Eesti kirjanikud märkavad laste probleeme rohkem kui varem ja oskavad neile ka tuge pakkuda.
Kümme aastat tagasi taheti endise valuutapoe asemele ehitada kõrghoone. Nüüd on Turisti lammutamine ja 42 korrusega pilvelõhkuja ehitamine reaalsus.
Mulluse laste ja noorte tõlkekirjanduse puhul rõõmustab mitmekesisus.
Laste kaitsmiseks tuleb tegeleda probleemide, mitte perevormidega.
Kes kolmest vennast on olnud kõige arukam ja ehitanud kõige vastupidavama maja? Eks see olegi lavastuse „Valged heteromehed“ põhiküsimus.
Hea tasemega masintõlke väljundi korral läheb tõlketöö järeltoimetamise korras kiiremini kui nullist tõlkimisel.
Transsoolisus on filmikunstis siiski veel suhteliselt tume valdkond.
Kadri Vider: „Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult tema kasutajates.“
66. Berliini filmifestivali kokkuvõte
Frie Leysen: „Muutuste võti on kunstniku järgi kohandatud paindliku struktuuriga produktsioonimajad.“